Koostamisel on noorte ja noorsootöö uurimisele keskenduv raamat

Eesti noorsootöö on viimase kümnendi jooksul astunud üsnagi arvestatavaid samme tõenduspõhisuse suunas: läbi on viidud osalus- ja rahuloluküsitlusi noorte seas, uuritud on noortevaldkonna töötajaskonna töötingimusi, töötajate valmisolekut formaalse ja mitteformaalse õppe lõimiseks ning kirjeldatud on valdkonna tulevikustsenaariumid.

Laialdasemat kasutamist ootavad veel kohalike omavalitsuste noorsootöö kvaliteedihindamiste tulemused, noortekeskuste logiraamatud ja minuomavalitsus.ee keskkonda koondatud valdkondlikud näitajad. Lisaks on Tallinna Ülikooli noorsootöö korralduse magistrandid uurinud aktuaalseid teemasid noorsootöös näiteks professionaliseerumise, mainekujunduse, aga ka metoodikate ning struktuuride vaates.

Uuringuid ja andmeid, seega, justkui on ent püsib küsimus, kas ja kuivõrd noorsootöötajad, noorsootööjuhid või noortepoliitika kujundajad kasutavad neid andmeid otsuste tegemisel ja valdkonna arendamisel ning kuidas seda toetada.

Sellest küsimusest inspireerituna toimus 2025. aasta sügise algul ekspertseminar, kus kaardistasime Eesti noorsootöö vajadusi teadus- ja tõenduspõhiste otsuste ja valikute tegemiseks. Laua ümber kogunesid raamatu eestindamisega seotud laiendatud meeskond ja teised eksperdid: noorsootöö uurijad ning praktikud Eestist ja Soomest, sh ka Tallinna Ülikooli noorsootöö korralduse magistrandid ning vilistlased. Arutelu näitas, et peamiselt on kolme liiki vajadused:

1. noorsootööjuhtide ja noorsootöötajate julgus ja metoodiline oskus uurida oma praktikat;
2. oskus siduda olemasolevaid andmeid igapäevase töö otsustega
3. võime eristada head uurimistööd nõrgast.

Noorsootöö kui praktika vähene uurimine tähendab neljandaks ka praktikast tuleneva teadmuse vähest jõudmist poliitikatesse. Kuni selline olukord püsib, on noortepoliitika kujundatud pigem ülevalt alla kui alt üles ning praktika põhimõtted ja tegelikkus ei peegeldu sageli olulistes dokumentides (Spence, 2007). Seega, soomekeelse raamatu „Miten tutkia nuoria ja nuorisotyötä” eestindamist võib ühtlasi näha valdkonna arengukiirendina ja kvaliteedi tagajana. Raamat pakub noorte ja noorsootöö uurimiseks sobivaid metoodikaid ühes heade näidetega ning aitab läbi mõelda eetilised küsimused, kuidas uurida praktikat osalus- ja koostöövaates ning noorsootöö põhimõtetega kooskõlas. Lisaks saab raamatust tuge noorsootöö mõju ja tõenduspõhisuse hindamiseks ning uuringute tulemuste mõtestamiseks ja kasutamiseks igapäevase töö arendamisest poliitikate kujundamiseni.

Eesti kontekstis on sellest raamatust kasu mitmel tasandil. Kasusaajad on kindlasti ülikoolid ja täiendkoolitusi pakkuvad asutused, kus tulevased noorsootöötajad, aga ka teised noortega töötavad spetsialistid õpivad uurimistöö põhimõtteid: raamatu abil saab ületada lõhet ja pinget akadeemilise ja n-ö päriselu vahel. Teiseks saavad raamatust tuge noorsootööjuhid ja noorsootöötajad oma praktika uurimiseks ja otsustajad noortepoliitika kujundamiseks nii kohalikul kui ka riiklikul tasandil. Raamat toetab ka noortevaldkonna uuringuid teostavad partnereid, kes võivad vajavada valdkonnaspetsiifilisi selgemaid soovitusi uurimiseks.

Järgmised sammud raamatu eestindamiseks on juba tehtud – tõlkimisele on läinud üheksa peatükki ning neile on asutud juurde kirjutama Eesti konteksti sobivaid näiteid. Raamatu toimetajad on välja saatnud kutsungi uute Eesti konteksti sobivate ja noorsootöös ning ühiskonnas aastatega toimunud muutusi arvestavate peatükkide autorite leidmiseks. Uued peatükid valmivad 2026. aastal. Eestikeelne raamat saab lõplikult valmis ülejärgmisel aastal.

Raamatu eestindamist toetatakse programmi „Noorsootöö meetmed noorte tööturule sisenemise toetamiseks ja NEET-staatuses noortele tugimeetmete pakkumiseks“ tegevuse „Noortevaldkonna seire- ja analüüsisüsteemi tugevdamine“ raames.