Mahuka projektiga uuritakse inimeste kestlike valikute tagamaid
Tallinna Ülikoolis alustab jaanuarist Euroopa Komisjoni miljonigrandi toel uus jätkusuutliku tuleviku uurimisele suunatud projekt, mille teadusrühma juhib Warwicki Ülikooli professor, akadeemik Anu Realo, projekti vastutav täitja on Kai Pata. Rahastuse eesmärk on tõsta Tallinna Ülikooli teadusvõimekust kestliku tuleviku uuringute alal.
“Keskkonna halvenevast olukorras räägitakse palju. Pakutud lahendused keskenduvad tihti tehnoloogilistele uuendustele, kuid jätkusuutlikuks eluks vajalike kestlike lahendusteni ei saa jõuda ainult tehnoloogia abil, muutuma peaks ka inimeste arusaam ja käitumine,” selgitas projekti vastutav täitja, Tallinna Ülikooli täiskasvanuhariduse ja mitteformaalõppe professor Kai Pata tagamaid.
Pata sõnul tulevad siinkohal mängu nn pehmed, sotsiaal- ja humanitaarteadused. “Need toovad kokku psühholoogia, õppimis- ja käitumisuuringud, kommunikatsiooni- ja poliitika-uuringud ning aitavad haridustöötajaid, kogukondi ja organisatsioone targemate valikute suunas palju ressursi säästlikumalt.” Pata rõhutas, et kombineerides neid teadussuundi keskkonnaökoloogia valdkonnaga, nagu nad projektiski teevad, on võimalik jätkusuutlikuse kitsaskohtadele läheneda terviklikult.
Jaanuaris algav kestlikule tulevikule suunatud projekt SustainERA sai 2,5 miljonit eurot toetust Euroopa Komisjoni "Euroopa Horisont" ERA õppetooli (ERA Chair) meetmest. ERA õppetoolid on Euroopa Komisjoni rahastatud toetusmeede, mille eesmärk on aidata Euroopa Liidu ühtlustuspiirkonna riikide teadus- ja arendusasutustel tõsta oma teadustöö tipptaset ja konkurentsivõimet väljapaistva teadlase juhtimisel.
Projekti veab eest professor Kai Pata. Akadeemik Anu Realo juhtimisel asutakse uurima, kuidas toetada ja suunata inimesi jätkusuutlikumate valikute tegemisel. Anu Realo sõnul hoolivad eestlased küll enda sõnul väga loodusest, kuid kalduvad oma igapäevaelus tegema siiski keskkonnale kahjulikke valikuid. “Me soovime algava projekti raames välja selgitada, millised on Eesti inimeste hoiakud jätkusuutliku arengu suhtes ning millele need tuginevad.”
Realo sõnul on kaugem eesmärk loomulikult kaasa aidata lahenduste leidmisele, mis suunaks inimesi oma igapäevaelus kestlikumaid valikuid tegema. Selleks on aga kõigepealt vaja mõista, mis on need konkreetsed takistused. “On selleks vähene teadlikkus või vastutustunde puudumine, aja ja ressursside nappus, poliitilised hoiakud või siis hoopiski keskkonnasõbralike lahenduste kättesaadavus, mis inimeste valikuid ja käitumist ennekõike mõjutab.“
Realo märgib, et projekti vaieldamatu trump on interdistsiplinaarne uurimisrühm, kuhu kuuluvad eksperdid mitte ainult psühholoogia ja haridusteaduste, aga ka poliitika, keskkonna ja käitumisteaduste ning inimgeograafia valdkondadest. Projekti juures asub lisaks tööle neli doktoranti ja järeldoktoranti, kes värvatakse rahvusvahelise konkursi abil.
Uurimisgrupp võtab kasutusele avatud labori (ing. k. Open Lab) lähenemise, mis aitab hõlbustada koostööd erinevate huvigruppide vahel, kellega projekti raames kavatsetakse koostööd teha. "Avatud labori näol pole tegemist mitte füüsilise ruumi, vaid koostöövormiga, mis võimaldab uurimisrühmal jagada oma tulemusi, tööriistu ja andmeid teistega avatud ja ligipääsetaval viisil, hõlbustades nii koostööd erinevate avaliku või erasektori organisatsioonide esindajate vahel," täpsustas Pata.
Lisaks kõrgetasemelisele uurimistööle ja sekkumisprogrammide loomisele on projekti üheks oluliseks eesmärgiks kasvatada Tallinna Ülikooli teadusrahastuse taotlemise võimekust. Selleks on projekti raames planeeritud nii mitmed projektijuhtimise ja -kirjutamise kui ka teaduskommunikatsiooni töötoad. “Need töötoad on mõeldud just noorteadlastele, aitamaks neid kogu teadusrahastuse taotlemise ja hiljem projektijuhtimise tsükli jooksul – seda siis projekti kirjutamisest, koostööpartnerite leidmisest, projekti läbiviimisest kuni tulemuste avaldamise ja tutvustamiseni välja,” selgitas Pata.
Tallinna Ülikooli teadusosakonna juhataja Aija Sakova sõnul on tegemist Euroopa teadusruumis väga prestiižse toetusega, mis võimaldab ühelt poolt tõsta kestliku arengu valdkonna teaduslikku tipptaset Tallinna Ülikoolis, kuid samal ajal toetab olulisel määral ka ülikooli üldise teadustegevuse kvaliteedi arengut. “ERA õppetooli rahastuse saamine on ülikoolile sama suur tunnustus kui ERC grant,” rõhutas Sakova.
Tallinna Ülikoolil on olnud võrreldavaid Euroopa teadusrahastuse projekte ka varasemalt. 2024. aasta augustis lõppes ERA õppetooli CUDAN tegevusperiood (2020–2024) professor Maximillian Schichi eestvedamisel. Varem tegutses Tallinna Ülikooli koosseisus haridusuuenduse valdkonna ERA õppetool (2016–2021) professor Tobias Ley juhtimisel.
SustainERA projekt algab 2025. aastal ja kestab 2029. aasta lõpuni.