Ääremaade dialoogid
"Dialoogi all peetakse silmas vestlust, mille eesmärk on saavutada parem arusaamine käsitletavatest teemadest, teistest inimestest ja iseendast."
- K. Alhanen
Eelmise aasta septembri lõpus (24.-25.09) toimus Riias kohtumine Läänemeremaade dialoogiprojekti (Baltic project of dialogues) avalöök. Kokku said dialoogi teema arendajad ja praktikud Soomest, Rootsist, Eestist, Lätist ja Leedust. Projekti toetab Põhjamaade Ministrite Nõukogu ja korraldas Nõukogu Läti esindus. Projekti kaugem siht on korraldada mitmes riigis paralleelselt rahvuslik dialoogipäev “Ääremaade dialoogid”, kus keskendutakse piiriäärsete paikade turvalisusele kasvava sõjaohu tingimustes.
Teksti autorid: Arno Baltin, Maaris Raudsepp
Kuidas dialoogi mõista?
Mõnevõrra kulunud sõnana kasutatakse argikeeles „dialoogi“ mistahes suhtlemise kohta. See on dialoog kõige pindmisemas mõttes. Dialoog kui oskussõna tähistab erilist suhtlemisviisi, mis võimaldab sügavamaid suhteid, vastastikust arusaamist, muutusi. Selline süvitsi minev dialoog võib toimuda kahe inimesi vahel või paljude inimeste vahel grupis.
Süvitsi minev dialoog vajab erilisi tingimusi.
William Isaacs (1999) on sõnastanud dialoogi neli põhimõtet, mis praktikas rakendatuna loovad turvalise keskkonna, mis võimaldab süvadialoogi:
1. Autentne hääl – teesklematu eneseväljendamine.
2. Sügav hinnanguteta kuulamine.
3. Austus – iseenda ja teiste suhtes.
4.Oma eelarvamuste ja eelduste peatamine.
Autentsus on sisuka suhtluse keskmes, kui räägime oma autentse häälega, jagame oma mõtteid, tundeid ja kogemusi siiralt ja läbipaistvalt. See praktika julgustab meid olema ausad ja haavatavad, väljendama end ilma hinnanguid või tagasilükkamist kartmata. Südamest rääkides loome usaldusliku ja avatud õhkkonna, kutsudes teisi sama tegema.
Autentsus ei seisne ainult oma tõe rääkimises; see seisneb ka teiste tõe austamises. See seisneb tunnistamises, et igal inimesel on oma ainulaadne vaatenurk, oma tõde, mida jagada, ja oma lugu, mida rääkida. Kui läheneme vestlusele avatud meelega ja valmisolekuga teistelt õppida, loome ruumi mitmekesiste häälte ja kogemuste kuulmiseks ja austamiseks.
Sügav kuulamine tähendab enamat kui lihtsalt öeldud sõnade kuulmist. See hõlmab hetkes kohalolekut, kõnelejale täieliku tähelepanu pööramist ning empaatilist häälestumist tema mõtetele ja tunnetele. Sügavalt kuulates näitame üles austust ja tunnustust kõneleja kogemuste vastu, edendades usaldust ja empaatiat vestluses.
See praktika nõuab, et pööraksime tähelepanu mitte ainult sellele, mida öeldakse, vaid ka kõneleja kehakeelele, hääletoonile, emotsionaalsetele vihjetele. See tähendab omaenda päevakorra ja ego kõrvale jätmist, kõnelejale jagamatu tähelepanu pööramist, tema tunnete ja kogemuste tunnustamist ning autentset reageerimist empaatia ja austusega. Kui me üksteist tõeliselt kuulame – ilma hinnangute, katkestuste ja segajateta –, loome ruumi, kus inimesed tunnevad end nähtuna, kuulduna ja väärtustatuna.
Austus on sisuka suhtluse alus. See hõlmab teiste kohtlemist väärikalt, empaatiliselt ja lugupidavalt, olenemata erinevustest või lahkarvamustest. See praktika nõuab iga inimese ainulaadse vaatenurga austamist, erinevate kogemuste ja panuse hindamist ning suhtlemist vastastikuse austuse vaimus. Lugupidav suhtlemine loob usaldusliku ja turvalise keskkonna, kus kõiki hääli kuuldakse ja hinnatakse. See soodustab empaatiat ja mõistmist, võimaldades konstruktiivset dialoogi.
Eeldustest loobumise praktika hõlmab eelarvamuste kõrvaleheitmist ja igale vestlusele avatud meelega lähenemist. See nõuab meilt oma eelarvamuste vaidlustamist, oma eelduste kahtluse alla seadmist ning uudishimu ja vastuvõtlikkust uute ideede ja vaatenurkade suhtes. Eeldustest loobumisega loome ruumi tõeliseks dialoogiks ja vastastikuseks mõistmiseks, võimaldades uurida erinevaid vaatenurki ja kogemusi.
Dialoog on ühtaegu nii mõtteviis (väärtused, hoiakud, sisemine kvaliteet, kohalolu, avatus) kui ka oskuste kogum (planeerimine, juhtimine, korraldamine, kutsumine jne).
Dialoogi peamine eesmärk on luua ruum, kus igaüks saab oma vaateid ja arvamusi väljendada vabalt ja lugupidavalt. See on kutse parema arutelukultuuri edendamiseks, kuuluvustunde tugevdamiseks ning inimeste osalemise ja panustamise võimaldamiseks.
Selle arusaama juured ulatuvad erinevate mõtlejateni. Allikateta saab nimetada David Bohmi ja William Isaacsi töid. Oluliseks peetakse Martin Buberi ja Mihhail Bakhtini panust.
Dialoogid Riias
Riias tutvustasid kokkutulnud lühikeste ettekannetega oma maal tehtavat.
Soome eeskuju: akadeemiast parlamendini
Kohal viibisid ka Soome Dialogue Academy (DialogiAkatemia) esindajad. DA on väike ettevõte, mis kujundab dialoogi käsitlusi, koolitab ning juhib dialooge. Direktor Kai Alhaneni viimane raamat “Dialogue Book” (Alhanen, 2024) tõlgiti hiljuti läti keelde ning eestikeelne tõlge ilmub 2026. aasta aprillis.
Soomes on dialoogil pikk traditsioon, alates avatud dialoogi kontseptsioonist, mille töötasid 1980. aastatel Tornios välja Jaakko Seikkula (vt Seikkula, 2023) ja tema kolleegid vaimse tervise toe pakkumiseks. Dialogue Academy on dialoogi kasutust laiendanud ja arendanud üldisema lähenemise.
Dialogue Academy on loonud ka käegakatsutavad tööriistad paremaks vestlemiseks: “Timeout” ja dialoogiringid. Need on aidanud luua üleriigilise dialoogijuhendajate ja dialoogi kasutavate organisatsioonide võrgustiku. Igal aastal toimuvad Soomes ka kaks riiklike dialoogide vooru, et arutada olulisi teemasid ja küsimusi.
Aastatel 2020–2025 toimus Soomes 1100 riiklikku dialoogi 130 eri paigas, kaasates 10 000 osalejat vanuses 3–90 neljateistkümnes keeles. Korraldajate hulgas on olnud ühendusi (150), kohalikke omavalitsusi ja ametiasutusi (110), sihtasutusi, instituute ja haridusüksusi (110) ning ettevõtteid ja eraisikuid (60).
Dialoogiprotsesse kasutatakse Soomes näiteks organisatsioonide arendamisel, avalikes teenustes (tervishoid, sotsiaaltöö), kodanike kaasamisel, hariduses ja töökollektiivides. Dialoogi on rakendatud ka keerukate probleemide lahendamiseks, nagu demokraatia olukord, ökoloogilised kriisid, COVID-pandeemia ja ränne. Edukust toetavad tugev teooria, mitmekesised rakenduskohad, praktikakogukond ja pühendunud organisatsioonid.
Läti: dialoog kultuuri ja poliitika keskmes
Läti dialoogi eestvedajaks on DOTS - Avatud Ühiskonna Sihtasutus. DOTS keskendub demokraatia kvaliteedi ja kultuuri tugevdamisele, edendades arvamuste mitmekesisust ja dialoogi. Nende suurimaks ettevõtmiseks on Vestlusfestival LAMPA, mis toimub alates 2015. aastast suviti Võnnus (Cēsis). Igal aastal võtab osa üle 20 000 inimese. Festivali väärtuste hulka kuulub lugupidav kõne, sügav kuulamine ja lahendustele püüdlemine.
Soome eeskuju on olnud nakkav. Lätis on väljaõppe on saanud hulk dialoogiringide läbiviijaid ja eestvedajaid, toimuvad üleriigilised dialoogipäevad.
Läti on seadnud endale eesmärgiks luua dialoogikultuur Soome kogemust arendades. Projekti eesmärk on käsitleda tundlikke teemasid, mis on seotud identiteediga ("Fragile Identities in Fragile Environments: Building Understanding and Trust through DIALOGUE").
Läti dialoogide areng on jagatud kolme astmesse:
- I aste (2022): TimeOut materjalide tõlkimine, koolitused ja 10 proovidialoogiringi (Dialogue Circles) Läti eri paigus.
- II aste (2023–2024): Kaasajate koolitused riigiametnikele ja dialoogiringid nõudmisel. Näiteks korraldas Riigikantselei 2023. aastal Usalduse dialooge. Need toimusid 26 dialoogiringina 20 kohas üle Läti, kaasates 209 osalejat (sh kodanikud, vabaühendused, ettevõtjad, noored ja omavalitsused). Teemad hõlmasid sotsiaalset usaldust, usaldust avalike ja kohalike asutuste ning poliitika vastu. Tulemuseks oli parem arusaamine teistest ja oskus kuulata ning lugupidamine vestluskaaslaste vastu.
- III aste (2025): Liikumise loomine, sealhulgas dialoogiringid nii riigiasutuste kui ka professionaalsete ja äriringkondade nõudmisel. Näiteks toimusid 2025. aasta alguses (veebruar-mai) Dialoogid Läti 2050 teemal, kus osales 308 inimest 27 ringis, arutades tulevikku 25 aasta perspektiivis.
Läti tulevikuväljavaated on ambitsioonikad: 2035. aastaks on eesmärk jõuda 1000+ dialoogiringi läbiviija ja 1000+ dialoogiringini, et jõuda Lätini, mis räägib, mõistab ja teeb koostööd. Läti kogemusest rääkis Inese Kušķe, Riigikantselei riigivalitsemise poliitika osakonnast. 2025 a valmis kokkuvõte senisest kogemusest - Dialoogi ringid Läti arengus 2050 (Dialoga apļi Latvijas atīstība 2050).
Eesti: vajadus dialoogi järele polariseerumise taustal
Eestis on oma dialoogimeetodi arendajad ja rakendajad. Piret Jeedas ja Kairi Tilga Eesti Koostöö Kogust (ECI) on õpetanud dialoogi eestvedamist raamatukogutöötajatele, omavalitsusjuhtidele ja eri valdkondade esindajatele, ehitades seeläbi üleriigilist võrgustikku. Välja on antud dialoogi pidamise juhend, sh noortele.
Piret Jeedas sõnastas vajaduse dialoogi järele, osutades ühiskonna kasvavale polariseerumisele. Sarnast lähtekohta on kasutanud Daniel Vaarik Levila asutamise põhjusena või ettekäändena. Ka Filosoofia Lastele ja Noortele (P4C/PWA), mida õpetab Eesti Dialoogi Akadeemia (Ieva Rocéna ja Bart Cosijn) on mõeldud vastukaaluks polariseerumisele.
Eesti Koostöö Kogu tehtud ja teoksil programmid, mille hulgas on:
- Kohalike dialoog kohalikus raamatukogus (2022–2023 ja 2026): Arenguprogramm, mis on mõeldud raamatukogudele, et edendada arutelusid olulistel kohalikel teemadel.
- Dialoog kogukonnaga (2024–2025): Arenguprogramm omavalitsuse juhtidele ja ametnikele, et ehitada oskusi dialoogipõhiste arutelurühmade korraldamiseks
- Noorte dialoogiarutelud kodukandis. 2025 a augustis õpetas Piret Jeedasega (Eesti Koostöö Kogu) Eesti Noorteühenduste Liidu liikmetele dialoogiringide läbiviimiset. Septembris viisid noored arutelusid läbi üle Eesti, et tõstatada noortele olulisi teemasid.
Nende programmide raames on koolitatud 23 kohalikku ametnikku ja raamatukoguhoidjat. Programmi osalejate poolt korraldatud kohalikes dialoogides osales 462 inimest, kellest 98% tundis end turvaliselt, kuulatuna ja austatuna, ning 99% leidis, et selliseid vestlusi on nende kogukonnas vaja. Osalejad on märkinud, kui hästi see formaat töötab: "Olen üllatunud, kui hästi see formaat töötab. Saad nii palju otseinfot inimeste muredest ja saad kiiresti teada, mida elanikud arvavad".
Dialoogi pidamist õpetavad Eestis juba nimetatud Eesti Dialoogi Akadeemia eestvedajad: Hollandist pärit Bart Cosijn ja Hollandis elav läti naine Ieva Rocéna. Nende lähenemine on uurimuslik (Dialogue Through Philosophical Inquiry). Filosoofiline uurimus tähendab teadlikku süvenemist keeruliste ja vaieldavate mõistete ja käsitluste tähendusse. See arendab kriitilist ja loovat mõtlemist, sotsiaalseid oskusi ja enesekindlust. On heaks polariseerumise vastumürgiks. Bart õpetab dialoogi ja kriitilise mõtlemise oskusi Pelgulinna Riigigümnaasiumis ja Tallinna Avatud Koolis ning on käivitas Erasmus+ projekti Youth Dialogue Lab
Rootsi: dialoogid huntidega
Põhjamaadest oli lisaks Soomele kohal kaks rootslast, kes rääkisid dialoogimeetodi rakendamisest keskkonnavaidlustes, näiteks suurte kiskjate arvukuse üle peetavatel aruteludel. Sarnaselt meiega arutatakse huntide ja karude küttimise (mõistlike) piiride üle, kus saab dialoogi pidada.
Rootsis katsetatakse Time Out lähenemist dialoogiringides. Tulevikuprojektid hõlmavad ka riiklikku metsadialoogi ja veelgi ulatuslikumaid Kiskjate dialooge (WWF). Rootsi dialoogimeetod näeb ette nelja astet: vaatlemine, uurimine, loomine ja konkretiseerimine. Oma kogemustest rääkisid dialoogide eestvedajad Jerk Elmen ja Bernard le Roux. Jerk rääkis innuga WWF katuse all toimuvatest suurkiskjate üle peetavatest dialoogidest. Bernard on ühtlasi konfliktide vahendaja, kelle tegevuse moto leiab tema dialoogiteemaliselt kodulehelt (https://dialogues.se): “Teisenda pinge ja konflikt dialoogi abil” ja oma tegevuse sihina näeb lahenduste otsimist komplekssetele probleemidele.
Kokkuvõttes on dialoog meetod, mis pakub struktuuri ja ruumi keeruliste teemade (nt identiteet, usaldus, kiskjad) käsitlemiseks ja parema arusaamise loomiseks nii iseenda, teiste kui ka aruteluteema kohta.
Viited
Alhanen, K (2024) Dialogue Book. BoD - Books on Demand, 2024
Alhanens, K (2025) Grāmata par dialogu. Rīga: Zvaigzne ABC.
Borderland dialogues - Welcome to organize. https://us06web.zoom.us/j/86974897313?pwd=B1GIW9vWREf8wmpbMpswK7IsabaS2…
Developing Open Dialogue. https://developingopendialogue.com/
Dialoga apļi Latvijas atīstība 2050 Dialoga Apļi KOP - Google Docs
Dialoga metode. Timeout. (2018) DOTS https://fondsdots.lv/uploads/files/Dialoga_metode.pdf
DialogiAkademia https://dialogiakatemia.fi/
dialogues.se https://dialogues.se
Eesti Dialoogi Akadeemia https://eda.ee/eesti/
Eesti Koostöö Kogu https://kogu.ee/
Isaacs, W. (1999). Dialogue and the Art of Thinking Together. Bantam Doubleday Dell
Jeedas, P., Tilga, Kairi ja Rõõmusoks, Triin (2025) Dialoog - viljakate vestluste pidamise kunst ja praktika. Eesti Koostöö Kogu Juhend_Dialoog-viljakate-vestluste-pidamise-kunst-ja-praktika_2025-1.pdf
Kelly Miido: Dialoogi politsei sõna rahustab kraaklejaid. Vikerraadio 2024
Narusson, D. (2020) Avatud dialoog: võimalus muudatusteks vaimse tervise valdkonnas TAI
Narusson, D. (2022) Avatud Dialoog. Avatud Dialoogil põhinev sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus 0–15aastastele lastele. Tartu Ülikooli kirjastus.
Seikkula, J. (2023) Dialogi parantaa – mutta miksi?
Vaarik, D (2025) Mis on Levila? https://www.levila.ee/video/mis-on-levila