Millal muutub valju muusika kuulamine tervistkahjustavaks? (Avo-Rein Tereping)

Kahjustus võib olla seda suurem, mida pikemat aega see mõjub. Sellepärast räägitakse ka müra puhul müradoosist, nagu kiirguse puhul kiirgusdoosist. Näiteks tööstusmüra puhul muutub see kuulmisele ohtlikuks, kui keskmine efektiivne müratase on 85 detsibelli 8 tunni vältel. Muidu võib tekkida püsiv kuulmiskahjustus. Seda 85 detsibelli 8 tunni kestel nimetatakse ka päevaseks sajaprotsendiliseks müradoosiks. Muidugi kehtib see ka muusika kohta.

Iga 3 detsibelli võrra kasvamisel väheneb lubatav aeg kahekordselt. Näiteks 88 detsibelli puhul on see 4 tundi, 91 detsibelli puhul 2 tundi, 94 detsibelli juures vaid 1 tund. Kui helitase on aga 97 detsibelli, tohiks niisuguse heli keskkonnas olla vaid pool tundi. Kuid rokk-kontsertidel ulatub helitase sageli 97 detsibellini ja isegi üle selle. Niisugust kontserti tohiks kuulata vaid 15 minutit, kui te soovi püsivat kuulmislangust kogu ülejäänud eluks. Laste puhul peaks helitase olema loomulikult veel madalam ja algpunktiks 8-tunnisel kuulamisel on 80 detsibelli.  

Need Euroopa Liidu nõuded on kehtestatud seoses kuulmiskahjustuste riskiga. Kuid valjud helid tekitavad lisaks kuulmise kahjustamisele ka muid ebameeldivusi. Näiteks tekib väsimus- ja ärritustunne, vererõhk tõuseb, nahk muutub roosaks ja südamerütm sageneb. See on tüüpiline stressiga kaasnev seisund, mis meenutab mõnevõrra alkoholi- või narkojoobumust.