Muu sündmus

Uudishimu päev 2025

Tallinna Ülikool kutsub gümnaasiumi õpilasi uudishimu päevale!

17.11.2025 kell 10.00 - 15.00

Lisa kalendrisse

iCal calendar

Uudishimu päev 2025

Juba neljandat korda tähistame novembrikuus Tallinna Ülikooliga uudishimu päeva, mis on mõeldud uute teadmiste saamiseks, küsimiseks ja uurimiseks. Selle puhul korraldame 17. novembril Tallinnas ja esmakordselt ka Võrus suure, silmaringi avardava koolipäeva “Mida õpikutes ei räägita”. Tunde annavad tunnustatud Tallinna Ülikooli teadlased ja õppejõud, tutvustades uusi teadustulemusi ja -käsitlusi ning neid teemasid, mis toetavad koolis õpitavat, kuid tihedasse õppekavva alati ei mahu.

Uudishimu päev toimub kohapeal Tallinna Ülikooli Astra maja Maximumi auditooriumis A-002 (Narva mnt 29) ja Võru Gümnaasiumis.

Registreeri siin

Tunniplaan:

Kell	Tallinna Ülikoolis	Kell	Võru Gümnaasiumis
10.00–10.05	Tervitus ja sissejuhatus päevale	11.00–11.05	Tervitus ja sissejuhatus päevale
10.05–10.35	Heli, pilt ja emotsioon - kuidas toimib usaldus sotsiaalmeedias. Katrin Tiidenberg Loeng räägib sellest, miks me mõnda sotsiaalmeedia sisu usaldame ja teist mitte. Uurime, kuidas heli, pilt ja tunded mõjutavad meie igapäevaseid otsuseid ja arusaamu, eriti tervise ja heaolu teemadel. Toetudes rahvusvahelise teadusprojekti TRAVIS andmetele analüüsime, kuidas kujuneb sotsiaalmeedias ja mis see on oluline.	11.05–11.35	Vananemine algajatele. Tiina Tambaum Lühiloeng sellest, mida on kasulik teada iseenda vananemisest ja mis rolli mängid sina teiste inimeste vananemise juures.
10.35–11.05	Mida tähendab olla kompetentne matemaatikas? Jüri Kurvits Matemaatika annab meile vahendid maailma kirjeldamiseks ja enda arendamiseks. Aga kuidas kujuneb tõeline matemaatikapädevus? See ei sünni vaid teadmistest – mängu tulevad ka teised tegurid, mõni nähtav, mõni peidus. Millest see tervik koosneb?	11.40–12.10	"Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea". Linda Helene Sillat Kujuta ette, et sa kutsud endale lugemiseks appi kõige nutikama roboti, kuid kui ise raamatut ei ava ja tegelikult kaasa ei mõtle. Selliselt jääb tarkus vaid ekraani virvenduseks. Tehisintellekt võib pakkuda sädelevaid ideid ja üllatavaid lahendusi, kuid ta ei saa sinu eest avastamisrõõmu kogeda ega teadmisi pähe nõiduda. Kui õppija ise ei katseta, ei küsi ega julge eksida, jääb ta täpselt samaks. Ja nii ongi meie mõttevahetuse pealkiri kõigile tuttav hoiatav vanasõna.
11.15–11.45	Mis on tuleviku haridus? Marcus Ehasoo Millises suunas liigub tuleviku haridus, millist rolli mängib selles koolikultuur ja miks sina õpilasena peaksid oma tulevikus kaasa rääkima?	12.20–12.50	Navigating Cross-Media and Active Audiences in the Age of Media Abundance. Alessandro Nani In today’s rapidly evolving media landscape, the relationship between the media, audiences, and participation is more complex than ever before. This lesson delves into the key concepts of cross-media strategies, audience engagement, and the participatory role of modern audiences in a world of abundant media.
11.45–12.15	Noorte küberturve - mis tegelikult toimub? Catlyn Kirna Kübermaailmas toimub palju ebameeldivat, tihti on sihtmärgiks just noored. Mis noortega veebis juhtub? Kuidas ennast kaitsta? Kes üldse peaks noori internetis kaitsma? Räägime kõigest sellest ning natuke ka seadmete keelamise teemadest.	12.55–13.25	Liikumine noortele. Miks? Kuidas? Laura Väljaots Liikumine on investeering sinu tervisesse ja teadmiste omandamisse. Regulaarne kehaline aktiivsus parandab mälu, keskendumisvõimet ja toetab vaimset tervist ning samuti tugevdab lihaseid ja luid ning vähendab stressi.
12.15–12.45	Lõunapaus	13.25–14.00	Lõunapaus
12.45–13.15	Miks motivatsioon ei tule kunagi õigel ajal? Eliis Härma Sageli ootame „õiget hetke“, et õppima hakata või trenni minna, kuid seda tunnet ei pruugigi saabuda. Tegelik motivatsioon ei teki enamasti enne, vaid alles siis, kui oleme astunud esimese väikese sammu. Loengus räägime, miks motivatsioon kipub meid alt vedama just siis, kui seda kõige rohkem vajame, ning kuidas seda nutikalt ise käivitada.	14.00–14.30	Ladina tähestiku sünnist kuni esimese eestikeelse trükitud raamatuni. Ülo Siirak Vahemere idarannikul, Foiniikias sündinud, vaid konsonante sisaldav tähestik jõudis kõigepealt Kreekasse, kus sellele lisati vokaalid. Avastust, et iga eri häälikut võib spetsiaalse kirjamärgiga tähistada võiks võrrelda ratta kasutuselevõtuga – niivõrd tugevasti mõjutas see järgnevat kultuurilugu. Üks Kreeka alfabeetide variantidest, Lääne-Kreeka alfabeet, kandus Itaaliasse, kus jõudis etruskide kaudu roomlaste igapäevasesse kasutusse. Just selles tähestikus kirjutati, graveeriti, kraabiti või maaliti tekste eri materjalidele kuni trükikunsti leiutamiseni 15. sajandil. Väga pikk aeg ei jäänudki lahutama trükikunsti algusaega ja esimese eestikeelse raamatu trükis ilmumist.
13.15–13.45	Milleks meile kultuuriandmete analüüs? Mark Mets Andmeteaduslikud meetodid ei ole ainult loodusteaduste pärusmaa – neid rakendatakse järjest enam ka kultuuriuuringutes. Ettekandes tutvume, kuidas andmeanalüütiline lähenemine aitab mõista kultuurinähtusi alates ajaloolistest arhiivimaterjalidest kuni tänapäevaste uudiste ja sotsiaalmeedia voogudeni.	14.35–15.05	Kas ja kuidas saab enda motivatsiooni juhtida? Joosep Norma Ettekandes uurime, millised motivatsioonistrateegiad aitavad meilt tõsta enda valmisolekut ülesandeid alustada, jätkata ja edukalt lõpule viia. Osalejad saavad jagada ja arutleda oma seniste kogemuste üle ning mõelda, millised strateegiad on nende õppimist toetavad.

Lisainfo saamiseks võta ühendust

Tundi annavad Tallinnas

	Eliis Härma on Tallinna Ülikooli psühholoogia eriala nooremteadur ja õppejõud. Ta keskendub sellele, kuidas õppijad saavad ise tõhusamalt õppida ning kuidas teisi saab õppimise protsessis paremini suunata ja toetada. Lisaks on talle oluline arusaam psühholoogilistest mehhanismidest, mis toetavad õppimist ja aitavad seda sihipäraselt kujundada.
	Catlyn Kirna on Tallinna Ülikooli sotsiaalteaduste teenekas lektor. Tema uurimishuvide hulka kuuluvad küberturve, laste ja noorte küberhügieen, mängud, haridustehnoloogia ning e-õpe, aga ka Ida-Euroopa poliitika ja Euroopa Liit. Kirna on tuntud selgitavate ja tänapäevaste teemade populariseerija, kes osaleb aktiivselt ühiskondlikus diskussioonis nii meedias kui akadeemilises keskkonnas.
	Jüri Kurvits on Tallinna Ülikooli lektor matemaatika didaktika alal ja matemaatikaõpetaja õppekava juht. Tema tegevus hõlmab innovaatiliste matemaatikatundide väljatöötamist, õpetajate täiendkoolitust nii Eestis kui välismaal ning aktiivset osalemist hariduspoliitika aruteludes, näiteks matemaatika riigieksami koostajana ja hindamiskomisjoni liikmena.
	Katrin Tiidenberg on Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudis osaluskultuuri professor. Ta on sotsiaalmeedia ja visuaalkultuuri uurija: tema teadustöö käsitleb identiteeti, kogukondi, norme ja võimu digikeskkondades ning ta tegeleb aktiivselt visuaalsete uurimismeetodite ja uurimiseetika teemadega.
	Mark Mets on doktorant ning nooremteadur Tallinna Ülikoolis ja Eesti Kirjandusmuuseumis. Tegeleb humanitaaria ja sotsiaalteaduslike andmete analüüsiga.
	Marcus Ehasoo on Tallinna Ülikooli nooremteadur ja Haridusjuhtimise Akadeemia arenguprogrammide konsultant. Tema uurimis- ja töövaldkonnad keskenduvad hariduse tuleviku– ja koolijuhtimise teemadele, sh koolikultuuri kujundamisele ning õpilaste kaasamisele õppetegevuses.

Tundi annavad Võrus

	Joosep Norma on Tallinna Ülikooli Haridusteaduste instituudi doktorant ja Noored Kooli haridusprogrammi koolitaja.
	Laura Väljaots lõpetas Tallinna Ülikooli kehakultuuriõpetaja magistriõppe 2025. aasta kevadel ja töötab igapäevaselt Sillaotsa Koolis liikumisõpetajana, Tuuli Tomingase TT Tiimis laskesuusatreenerina, treenides igapäevaselt koolinoori ning olles samal ajal tulihingeline liikuma kutsuv entusiast.
	Linda Helene Sillat on Tallinna Ülikooli õpitehnoloogiate dotsent ja haridustehnoloogia keskuse juhataja. Enne kui Linda ülikooli teadlaseks jõudis oli tal konarlik õpiteekond gümnaasiumis ja õppimisega seotud tähelend algas alles ülikoolis, kus ta õppis veel ilma tehisintellekti abita.
	Tiina Tambaum on teadur ja haridusgerontoloog. Tiina uurimisvaldkonnad on põlvkondade vaheline õpe, vanemaealiste õppimine ja sotsiaalne kaasamine. Ta on arendusuuringutes välja töötanud põlvkondade vahelise õppe töövahendeid, sh digioskuste juhendamise metoodika mitteprofessionaalidele, töövihikusari Särts ning telefoniseltsi metoodika.
	Alessandro Nani on Tallinna Ülikooli ristmeedia filmis ja televisioonis õppekava kuraator ja ristmeedia dotsent.
	Ülo Siirak on Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste Instituudi romanistika lektor. Hariduselt on ta prantsuse ja klassikaline filoloog ning on elanud ja õppinud aastaid ka Prantsusmaal. Ta on õpetanud prantsuse keelt ja kultuuri, ladina keelt, Rooma ajalugu, tsivilisatsiooni ja kirjandust. Uurimustöös on ta pikalt tegelenud Rooma luuletaja Catulluse ja tema renessansiaegsete kommentaaridega, mis on viinud ta sügavamalt ka renessansi ja humanistide maailma.