Ingrid Hinojosa- 10 aastat Tallinna Ülikoolis
Detsembris täitus õppeosakonna väliskülalisüliõpilaste vastuvõtu peaspetsialistil Ingrid Hinojosal 10 aasta tööjuubel. Millised on tööjuubilari emotsioonid ja mõtted, saad lugeda loost.
Kui sinu töö siin ülikoolis oleks raamat, siis mis pealkirja see kannaks?
Sellele saaks anda kohe sarja nimetuse: Seiklusjutte maalt ja merelt. Vaatan oma kümnele aastale kui vahvale seiklusele - olen tutvunud ja sõbraks saanud väga erinevate ja huvitavate inimestega, sattunud põnevatesse olukordadesse ja olnud osaline kohati hullumeelsetena näivates ettevõtmistes, mõnikord ise ka eestvedaja.
Kui vaatad tagasi oma teekonnale Tallinna Ülikoolis, siis milline periood on sind inimesena või spetsialistina kõige enam kujundanud ja miks?
Arvan, et just viimased aastad on olnud minu jaoks nii isiklikus plaanis kui ka tööalaselt hästi olulised. Mul on olnud piisavalt vabadust oma mõtteid teoks teha ja tunnen, et minu sisemine fantaasialind on saanud tuule tiibadesse. Samas olen õppinud lahti laskma kinnistunud (eel)arvamustest ja nägema olukordi teise inimese silmade läbi - ilma ei oleks minu tööd võimalik pikalt teha.
Kui peaksid kirjeldama, mida Tallinna Ülikool on sulle andnud peale ametinimetuse ja töökogemuse, siis mis see oleks?
Kõigepealt on Tallinna Ülikool minu kahekordne alma mater - olen saanud siit nii tõlkija- kui õpetajahariduse. On uhke öelda, et maailma parimate õpilaste õpetajad saavad oma hariduse just siin. Kümme aastat töötajana on toonud minu ellu hästi palju toredaid inimesi, nii armsaid kolleege kui lõpmatult vahvaid üliõpilasi.
Millistest kogemustest oled kõige enam õppinud?
Eks iga kogemus ole väärtuslik, mõnest õpid rohkem, mõnest vähem. Olen kindlalt seda meelt, et ühtegi kogemust ei tohi endast lihtsalt mööda lasta minna, isegi kui see on valus või piinlik. Kui igal semestril võtad vastu mitusada uut üliõpilast üle ilma ja nendega toimetad, siis alati tuleb ette olukordi, millest õppida ja mis panevad ennast kõrvalt vaatama. Olen õppinud mitte üheski olukorras alla andma - proovin alati lahendusi leida. Ka minu motoks on: selle asemel, et otsida vabandusi mitte-tegemiseks, otsi vabandus, miks midagi teha ja miks see peaks õnnestuma.
Millist jälge loodad, et sinu töö ja kohalolu TLÜ-s on jätnud või jätab teistele inimestele ja ülikooli kogukonnale?
Kui mõni kolleeg või üliõpilane kunagi kauges tulevikus mäletab, et oli üks Ingrid Hinojosa, siis ega muud ei oskagi soovida. Ja kui veel mõni üritus või tegevus, millesse olen oma hinge pannud, kestma jääb ja ka tulevikus kedagi kõnetab, siis see oleks mulle juba suur au.
Eesti Raamat 500 raamatuaasta raames soovita kolleegile üht head eestikeelset raamatut.
Tavaliselt meeldivad mulle raamatud, kus tegevustik areneb kiiresti ja kus ma võin seiklustesse tundideks iseend unustades sukelduda. Mõni suvi tagasi jäi mulle aga näppude vahele Tõnu Õnnepalu "Paradiis". Huvitaval kombel kadusin aga sinna meditatiivsesse Hiiumaa (ja appi! ma ise olen saarlane!) külakese maailma tundideks ära. Suurepärane lugemine kuumal suvisel puhkusepäeval.