Teadus

Ühe minuti loeng: Kas kestlikkus tähendab loobumist?

Kui räägime rohepöördest, siis kostub tihti, et see on liiga kallis. Tallinna Ülikooli jätkusuutliku hariduse teadur Katrin Männik selgitab, kas kestlikkus tähendab loobumist.

kujundus

Jätkates samal kursil, kaovad mugavused nii või teisiti. Ressurssid on alati piiratud, nad samal ajal kallinevad ja vähenevad veelgi kasvõi igapäevaseks eluks vajalik puhas joogivesi. 

Kui valime kestlikuma arengu tee, siis on see võimalus kujundada uus heaolu: teadlikum tarbimine, vastupidavamad linnad ja regioonid, kõigile parem elu- ja töökeskkond. Just sellest räägib ka ülikoolide rohenädalal. See seob kestlikkuse julgeoleku, heaolu, targa tarbimise ja kriisikindlusega, samuti avatakse ülikoolide eestvedavat rolli. Sõltumata globaalsetest tõmbetuultest ei muuda ülikoolid oma suunda kestlike tulevike kujundamisel.  

Siin tuleb mängu ka tasaareng: võib-olla ei pea alati tootma ja tarbima rohkem, ettevõtjana võtame tootjavastutuse ning mängime terviklikumalt läbi uute toodete ja teenuste mõju ühiskonda, tarbijana teeme teadlikumaid oste, elanikuna vaatame oma koduuksest kaugemale, loome kontaktvõrgustikke. Saame elada rohkem tasakaalus, vähem raisates, jäätmeid minimaalselt luues ning jääkides näha pigem uut ressurssi, rakendada rohkem ringmajanduse poõhimõtteid, luues tihedamat koostööd oma põhja- ja lõunanaabritega.  
Toome mõned näited. Tavaplast on mugav täna, ta on ka üsna vastupidav, kuid see koormab loodust aastakümneid. Projektis BioPackMan arendatakse koos ettevõtjatega praegu biopõhiseid ja biolagunevaid pakendimaterjale, mis püüavad asendada või siis täiendada tavaplasti nii, et me ei peaks järele andma selle toimivuses ega ohutuses. 

Kas rohe- ja digi saavad töötada üksteise kasuks? Saavad, näiteks projektis EdTech Talents töötavad teadlased ettevõtjate juures mitmetes riikides, koos luuakse nutikamaid ja kestlikumaid digilahendusi hariduses ja ühiskonnas tervikuna. Näiteks luuakse kestlikkuse pädevusi hindavat arendust, mida saavad kasutada erinevate erialade inimesed ja organisatsioonid ning leida endale sobivaid täiendusõppevõimalusi.   

Nii et ehk ei küsi me enam, millest peame loobuma — vaid millised uued võimalused kestlik elu meile avab.