Nõukogu liige Kertu Saks: Tallinna Ülikoolil on paindlikkus, mida praegune aeg vajab

Alustuseks palun sul ennast natukene lähemalt tutvustada – millega sa igapäevaselt tegeled ja varasemalt tegelenud oled?

Olen kultuurivaldkonna eestkõneleja, teaduse populariseerija ja mul on kogemus ka mäluasutuste valdkonnas. Ülikoolis olen õppinud inglise keelt ja ajakirjandust. 2011. aastal kaitsesin Tartu Ülikoolis meedia ja ajakirjanduse erialal doktoritöö. Olen töötanud ajakirjanikuna erinevates väljaannetes ja kanalites ning olen meediat ja praktilist ajakirjandust õpetanud ka Tallinna Ülikoolis.

Kaalukaim osa minu tööelust on kuulunud aga teaduse populariseerimise valdkonnale. Olen juhtinud Energia avastuskeskuse loomise meeskonda ning olnud ligi kakskümmend aastat vahelduvalt nii avastuskeskuse juhataja kui nõukogu liige. Olen olnud Eesti õpilasleiutajate riikliku konkursi komisjoni liige ning kuulun tänagi teaduse populariseerimise riikliku projektikonkursi komisjoni. Samuti olen olnud 15 aastat Euroopa Komisjoni raamprogrammi Horizon erinevate meetmete projektide ekspert.

Olen väga armastanud nii populaarteaduslike kui kultuurilugu tutvustavate näituste kureerimist. Põnev on olnud osaleda planetaariumifilmide loomisel. Ka ühe „Teistmoodi füüsikaraamatu“ kirjutasime koos avastuskeskuse kolleegi Aare Baumeriga. Olen kirjutanud ka elu- ja kultuuriloolisi raamatud.

Viimasesse aastakümnesse jääb töö Eesti Kultuurkapitali juhina, kust võtsin kaasa kogemused ja kontaktid väga erinevatest kultuurivaldkondadest ning Eesti Rahva Muuseumi direktorina, mis andis kogemused mäluasutuste toimimisest ja arengutest. 

Nõukogu liikme kogemusi olen ammutanud Eesti Kirjandusmuuseumi ning Tartu Ülikooli Muuseumi nõukogu liikmena. Täna olen lisaks Tallinna Ülikooli nõukogu liikmeks olemisele ka SA Tallinna Teletorni ning SA Eesti Teatri Festival nõukogu liige.

Millised valdkonnad sulle kõige rohkem korda lähevad ning milles tunned kõige suuremat kaasarääkimise ja tegutsemise kirge?

Mulle lähevad väga korda kultuurivaldkonna olulisuse ja võimaluste tunnetamise küsimused. Kultuur on kõige alus ja selle toetamine ning hoidmine ei ole mitte kulu, vaid selge investeering. Selle tõe selgitamise eest tahan seista.

Professionaalsest huvist lähtuvalt on mulle olulised veel noorte võimestamise küsimused ja nende tulevik Eestis, samuti mitteformaalse õppe teemad, millega olen pikalt avastuskeskust juhtides tegelenud.

Mäluasutuste tulevik läheb mulle samuti korda. Olen mõelnud sellest, kuidas väärtustada kõike seda, mida oleme kogunud ja hoidnud selliselt, et see kõnetaks ka noori ja tulevasi põlvkondi.

Millisena näed kõrghariduse, ülikoolide ja veelgi täpsemalt Tallinna Ülikooli rolli ühiskonnas?

Ülikoolide roll ühiskonnas on keskne. Kuulasin hiljuti Teaduste Akadeemia saalis Euroopa Teadusnõukogu presidenti Maria Leptini, kes rõhutas mitmel puhul, kui oluline on, et Euroopas jätkuks ülikoolides sõltumatu teadustöö, et teadlastel oleks alati võimalus teha väga erinevat teadust kõikvõimalikes valdkondades hoolimata sellest, et praegune heitlik aeg näitab justkui kätte ka eelisvaldkonnad - kaitse, julgeolek, kliima, IT, tehnoloogia -, kus oleks kiiresti uuringuid ja analüüse vaja. Kogu rahastust ei saa siiski suunata eelisvaldkondadele. Professor Leptin tõi näiteks Covidi pandeemia, mille puhkedes jõuti nii kiiresti toimivate lahendusteni, sest 25 aastat tagasi oli tehtud vastavaid uuringuid ja teadustöid. On oluline, et on lai baas teadusuuringuid, sest me ei tea, mida aeg meile toob ja milliseid teadmisi on sel juhul kohe vaja.

Sõltumatud ülikoolid on olulised suunanäitajad, ühiskonna arengumootorid ning asendamatud partnerid riigile. Oleks vaid igavesti tarkust teadlasi kuulata ning ka nende töö teelt takistused kõrvaldada (bürokraatia ja vähene rahastus näiteks).

Haridusuuenduse, digi- ja meediakultuuri, kultuuriliste kompetentside, terve ja jätkusuutliku eluviisi ning ühiskonna ja avatud valitsemise valdkondades tehakse TLÜs maailma tippteadust, mis aitab vastata nii kõikvõimalikest kriisidest tingitud põletavatele küsimustele kui laiendab ka teaduse ja teadmiste baasi üldisemalt selleks, et meil oleks vajadusel andmed, mille põhjal hakata otsima vastuseid küsimustele, mida veel isegi püsitatud ei ole.

Milliste ootuste ja soovidega ja ehk ka eesmärkidega sa nõukogu liikmeks tulid?

Tahan aidata kaasa Eestile olulise teadusasutuse arengule. See, mis maailmast meile kandub, tekitab iga päev väljakutseid. Vajame järjest enam lihtsaid ja paindlikke lahendusi, vahel ka multifunktsionaalsust ja nö talupoja tarkuse juurde naasmist. Tallinna Ülikoolil on see paindlikkus, mida praegune aeg vajab. Mul on hea meel, kui saan sellel teel ülikoolile järgmise viie aasta jooksul oma kogemuste, nõu ja jõuga abiks olla.

Nõukogu praegune koosseis alustas küll alles loetud kuud tagasi, aga kas oled juba leidnud enda jaoks teemad, millega tahaksid põhjalikumalt tegeleda ja kus näed võimalust ülikooliellu enim panustada?

Nõukogu roll on olla kaasamõtleja ja ettepanekute tegija. Iga nõukogu liige toob sellesse töösse oma valdkonna ekspertiisi. Minu valdkonnad on kultuur, ajalooline mälu (mäluasutused) ja teaduse populariseerimine (mis on ju tegelikult hariduse valdkond).

Euroopa Liidu uus rahastusperiood algab 2028. aastal ja on teada, et näiteks Euroopa Teadusnõukogu taotleb teadustoetuste eelarve kahekordistamist. Eestis kuuleb tihti, et teadus on alarahastatud ja päris kindlasti ei jätku piisavalt rahastust humanitaarteadustele. Ometi näeme, et Eesti teadlased on väga edukad kõikvõimalikelt Euroopa projektikonkurssidelt rahastuse taotlemisel. Sellest võime järeldada, et meie teadustööd hinnatakse Euroopas kõrgelt. Projektitaotluste kaupa tegutsemine ei ole aga alati jätkusuutlik. Kui saan seista selle eest, et meie teadus oleks vääriliselt rahastatud ka riigisiseselt, siis tahan seda teha.

Teadmussiirde mõtteviisi toetamine ja selle tutvustamine erinevate sektorite asutustes/ettevõtetes on samuti miski, mis mind kõnetab. Hea meelega aitan kaasa mõelda nii teadmussiirde doktoriõppe teemadel kui teemadel, kuidas tuua nö päris elust tulnud probleemide lahendamine teadmussiirde võtmes (ülikooli ja ettevõtte ühishuvi) enam ka bakalaureuse ja magistritasandile. 

Loomevaldkondade ülikoolide koostöö on samuti miski, mis mind kõnetab ning hea meelega aitan kaasa loovuurimuse valdkonna arengule.

TLÜ eesmärk on olla targa eluviisi eestvedaja. Mida targa eluviisi eestvedamine sinu jaoks tähendab?

Tark eluviis on see, mida meie esiemad on meile õpetanud. Jalad tuleb hoida maas ka siis kui pea on pilvedes. Meil on kõike juba päris palju ja iga uue algatuse juures tasub muuhulgas küsida, kas kindlasti on vaja luua juurde ja rohkem või oskame ka lihtsalt paremini ära kasutada kõike seda, mis meil juba olemas on. Tasub küsida, milles me oleme head, mida hästi oskame ning neid valdkondi veelgi arendada ja tugevdada.