Kas ja kuidas Eesti riik toimib, ehk tähelepanekud seminar- praktikumi päevalt
Igal aastal on TLÜ tudengid käinud otseallikast uurimas ,kas ja kuidas Eesti riigi institutsioonides töö käib.
Sel aastal sai uudishimulike õppurite vastuvõtjaorganisatsiooniks Siseministeerium, mis oli lahkelt nõus tutvustama oma valitsusala toimimist ning võõrustama ka Riigikogu ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindajaid, kes oma valdkonna töörutiine ja toimimisloogikaid lahti seletasid. Üliõpilased olid väga innukalt ootusärevad – ei juhtu just iga päev olukorda, kus ministrit või kantslerit küsitleda saab.
Kuna kõnealuste institutsioonide funktsioonide ja töökorralduse kohta leiab kergesti infot ka nende kodulehtedelt, siis otsustasin lugejat strukturaalsetest faktidest säästa ning välja tuua seigad, mis ehk rohkem polemiseerimishuvi tekitasid.
Aga mida me siis teada saime?
Alustame algusest.
Esimesena võttis sõna regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras.
Regionaalpoliitika on Eesti säilenõtkuse perspektiivi vaadates väga olulise tähtsusega valdkond ning regioonide arengust sõltub paljuski ka riigi üleüldine tervis. Olime lootnud kirglikku keskustelu, kuid paraku oli ministril tekkinud pakilisemat tegemist ning sündmuse memosse sai kirja vaid punkt „KOV rolli olulisus“.
Sõnu sai ritta küll vaid kolm, kuid need on siiski sisust tiined – väga oluline on tõdeda, et ministeerium peab kohalikku omavalitsust oluliseks. Siin võib märgata suisa paradigma muutust väljundihierarhilisest mõtlemisest sisendhierarhia suunas, ehk kohalikku omavalitsust pelgalt ei teavitata otsustest, vaid lootust on, et seda kaasatakse aktiivselt ka sisendi andmisel poliitika loomiseks. Lootust küttis ka ministeeriumi asekantsler Sigrid Soomlaisi ettekanne, mille käigus mitmel korral rõhutati koostöö ja sisendväärtuse olulisust.
Selgelt jäi meelde regionaalpoliitika programmi (2025-2028) üpriski ambitsioonikas eesmärk - inimestel on kõikjal Eestis kättesaadavad tasuvad töökohad, kvaliteetsed avalikud teenused ja meeldiv töökeskkond. Arvestades, et ministeeriumi status quo väljakutsed alates regioonide ebavõrdsetest võimalustest lõpetades demograafiliste väljakutsete ja hargmise elukorralduse kasvutrendile on vägagi keerulise loomuga ja raskesti hallatavad, on eesmärk seatud tunnustust väärivalt julge.
Saime teada, et hetkel on ministeeriumi põhilised töösuunad seotud ühistranspordisüsteemi kaasajastamisega, et see saaks reisijate vajadusi arvestavaks, paindlikuks ja efektiivseks ning toetaks inimeste liikuvust, sh paremat ligipääsu töökohtadele ja teenustele ning tulenevalt Euroopa julgeolekupoliitilisest olukorrast, panustatakse usinalt ka toidujulgeoleku ja toidu varustuskindluse tagamisele.
Vabariigi Valitsuse tööprogrammist (2025-2027) tulenevate prioriteetide hulka paigutuvad veel KOV korralduse seaduse muutmine, KOV finantsjuhtimise reeglite leebemaks muutmine, kohaliku kasu instrumendi sisse viimine, KOV otsustusõiguse suurendamine haridusvaldkonnas, maapiirkondades asuvate inimeste ja ettevõtete kapitalile ligipääsu parandamine, noorte spetsialistide maapiirkondadesse tööle asumise soodustamine, omavalitsuste vabatahtliku ühinemise soodustamine jne. Puudutati ka regioonide tasandi olulisust riigi ja omavalitsuste suhtluse/koostöö moderaatorina.
Tööd jagub.
Kuidas on aga olukord Riigikogus?
Endist sotsiaalministrit ja praegust Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimeest Signe Riisalo kuulates jäi mulje, et kõik toimib nagu kellavärk – seadusraam on ees ning mingit omaloomingut see raam ei talu. Õigusloome saab reeglina alguse valitsusest ja ministeeriumidest, seejärel Riigikogu arutleb, loeb, teeb ettepanekuid, küsitleb ja võtab või ei võta seaduse vastu. Komisjonides käib kaasamistöö, ehk sidusrühmad saavad anda oma arvamuse plaanitava seaduse mõjuulatuse, plusside ja miinuste kohta. Täpsemad protseduurireeglid on leitavad Riigikogu kodulehelt.
Ühe suurema väljakutsena kirjeldas Signe Riisalo keeleprobleeme – juriidilised tekstid lähevad üha keerulisemaks ning järjest raskem on jõuda eelnõude sisulise mõtteni.
Huvitava faktina jäi kõrvu tava, et vastu võetud seadustele tehakse paari aasta pärast korrektuur, st hinnatakse tema adekvaatsust kujunenud kontekstis ja uuritakse kas ja kuidas seadus on rakendunud. Samas võivad olud muutuda ka juba seaduse eelnõu menetlemise ajal. Kiireks protsessiks loetakse seda kui eelnõu kolme aasta pärast seaduseks saab, kuid lähiajaloost teame, et maailma toimimiskontekst võib kardinaalselt muutuda vaid mõne kuuga. Pingepunkt on üpriski
kaalukas.
Tulevikku piiludes arvas Signe Riisalo, et ka Riigikogu töö kontekstis on suur potentsiaal tehisaru lahenduste kasutamisel, mis säästavad inimesi tehnilisest tööst ning lubavad rohkem aega sisule pühendada.
Jääme lootma.
Järgmiseks pilguheit Siseministeeriumi
Siseturvalisusest muutuva maailma kontekstis andis meile ülevaate Siseministeeriumi kantsler Tarmo Miilits.
Alustuseks üks kõnekas fakt – 2024 aastal tehti Häirekeskuse numbrile keskmiselt 2704 kõnet päevas, 27% neist olid politseisündmused. Rekordiliselt registreeriti IT- kuritegude ja valerahaga seotud teateid, 6% on tõusnud lähisuhtevägivallaga seotud teadete arv (vs 2023). Mõnevõrra utreerides võiks öelda, et praktiliselt iga valimisealine inimene on teinud ühe kõne aastas… paneb mõtlema.
Saime teada, et ministeeriumi 2025. aasta fookuses on olnud paljuski ka rahvusvahelisest olukorrast tingitud teemad nagu hübriidohtudega toimetulek, kriisideks valmisolek, piir ning merealuse ja maismaa kriitilise side- ja energiaühenduste kaitse. Personaalia aga oli, on ja jääb fookuseks number üks.
Mis on aga sisejulgeoleku peamised väljakutsed? Ei tulnud uudisena, et esiplaanil on mehitamise küsimused, samuti tekitavad väljakutseid ääremaastumine ja linnastumine. Turvalisuse tagajate arv on 16 aastaga vähenenud 21%. Ministeeriumi valitsemisalasse jääb ka Sisekaitseakadeemia ning võimalik on paralleelselt palka saada ja õppida – hea vihje kõigile, pelgavad õpinguid alustada finantsolukorra keerukuse tõttu.
Üleriigilist riskianalüüsi uurides selgus, et üleujutus, plahvatus, loomataud ja küberrünnakud on oluliselt suurema ohupotentsiaaliga sündmused kui sõjaline oht, elektrikatkestus või epideemia. Kindlasti aitab see vaade pikaajalisi plaane suurema tulevikukindlusega teha.
Jäägu see positiivne sõnum ka seminar-praktikumi päeva kirjeldust lõpetama.
Kindlasti on sellised väliõppepäevad äärmiselt kasulikud teoreetilise teadmiste kinnitamiseks ja reaalsete eluolukordadega sidumiseks. Päeva lõpuks jäi mulje, et süsteem küll töötab, kuid mitte just kõige suurepärasemalt. Tegemist muidugi positiivse uudisega, sest järelikult on veel palju ruumi arenguks ja muutusteks ning ka meie kursuse lõpetajatel jagub erialast tööd, mis tegemist nõuab.
Suured tänud ettekannete tegijatele, Sulev Läänele ja teistele korraldajatele!
Täpsem info mainitud institutsioonide kohta:
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Avaliku sektori statistikat leiab huviline Rahandusministeeriumi kodulehelt:
Seminar-praktikumi kava, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ettekanne, Siseministeeriumi ettekanne on kättesaadavad siin.
Pildigalerii: Sirje Ludvig ja Madli Mirme