Kohaliku valitsemise mikrokvalifikatsiooni baaskursuse IV lend omandas seminar-praktikumil palju uusi teadmisi
Kohaliku valitsemise mikrokvalifikatsiooni baaskursuse IV lennul oli tegemist täis päev, kuna toimus baaskursuse üks põnevamaid ja pidulikumaid hetki - seminar-praktikum. Päeva sisustasid sotsiaalminister Karmen Joller ning justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta, justiits-ja digiministeeriumi nõunik Victoria Tamme, Harjumaa Omavalitsuste Liidu tegevdirektor Andre Sepp, Sulev Liivik Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumist ning Tallinna Linnavolikogu esindajad: Erkki-Alo Kirde, Kairet Remmak-Grassmann, Aleksandr Zdankevitš.
AVASÕNAD
Sulev Lääne, MTÜ Polis president, Tallinna Ülikooli õppejõud:
On hea meel märkida, et mikrokvalifikatsiooni baaskursuse IV lend on väga aktiivne ning asjalik koosseis ja tulnud täna kokku tiheda programmiga seminar-praktikumiks. Mikrokvalifikatsioonis käsitletakse kohaliku omavalitsuse toimimise aluseid - õigusraamistik, institutsioonid, riigi ja KOV suhted; juhtimist ja organisatsiooni arendamist - strateegiline planeerimine, muutuste juhtimine ja organisatsioonikultuur; poliitika kujundamist kohalikul tasandil – protsessid, otsuste põhjendamine ja mõju hindamine; avalike teenuste korraldamist ja arendamist – teenuste disain, koosloome ja sotsiaalne innovatsioon; koostööd – KOVide omavaheline koostöö, riigiga suhtlemine ja partnerlussuhted; eelarvet, finantsjuhtimist ja majanduskeskkonda – KOV rahastamine, maksud, kontroll ja ettevõtluse roll. Täname nii Justiits- ja Digiministeriumi kui ka Sotsiaalministeeriumi esindajaid senise meeldiva ja sisuka koostöö eest.
Tiina Pajuste, Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste instituudi direktor, ametisse astuv teadusprorektor:
Oskus teha edukalt koostööd on elus üks kõige olulisemaid omadusi. Õnneks pakub mikrokvalifikatsiooni õppevorm selleks palju võimalusi, kuna nagu käesolev päev näitab, saab teadmisi ja oskusi koguda paljudest valdkondadest. Täna kogume neid ministeeriumite ühishoones, Harjumaa Omavalitsuste Liidust ning Tallinna Linnavolikogust.
Teadmisterohket päeva meile kõigile!
Karmen Joller, sotsiaalminister:
Sotsiaalsüsteem põhineb tööjõumaksudel ja tervishoidu suunatakse aastas 2,6 miljardit eurot. Küsimus seisneb aga selles, kuidas järjest väheneva inimressursi ja rahaga pakkuda rohkem teenuseid? Lastel hakkavad vaimse tervise mured keskmiselt ilmnema viiendas klassis ja selle ajendiks on tihti vähene suhtlus perega. Minister rääkis ka solidaarsest–universaalsest tervishoiusüsteemist, samuti erinevustest eutanaasia ja abistatud enesetapu vahel. Arutelust jäi kõlama, et Eesti ühiskonna üheks suurimaks väljakutseks on elanikkonna vananemine, mis omakorda suurendab survet tervishoiu rahastamisele. Rõhutati, et tervise ennetus peab olema suurema tähelepanu all ning see ei tohiks sõltuda ainult tervishoiusüsteemist, vaid iga inimene peab ise panustama oma tervise hoidmisele.
Samuti toodi esile, et kuna vaimne tervis on muutunud järjest olulisemaks, siis viimastel aastatel on seda teemat fookusesse võetud eraldi poliitikavaldkonnana. Sotsiaalministeeriumi töö põhineb väärtustel nagu hoolivus, kaasavus ja julgus ning suur rõhk on poliitikavaldkondade koostööl ja terviklikul lähenemisel. Ettekandjad rõhutasid, et sotsiaal- ja tervishoiuteenused peaksid olema paremini integreeritud, et pakkuda inimestele sujuvamat ja tõhusamat abi. Kohalike omavalitsuste vaates toodi välja vajadus toetada perearstisüsteemi ning arendada koostööd erinevate spetsialistide vahel. Oluliseks peeti ka sotsiaaltöötajate väärtustamist ja nende töötingimuste parandamist, et ennetada läbipõlemist ning tagada kvaliteetne teenus.
Heleri Reinsalu, Sotsiaalministeeriumi strateegia- ja arendusosakonna juhataja:
Sotsiaalministeeriumis on sotsiaalvaldkond, tervisevaldkond ja innovatsiooni valdkond. Ministeeriumi missioon on tagada võrdsed võimalused inimväärseks eluks, väärtused on hoolivus, kaasavus ja julgus. 2026. aasta prioriteetsed projektid on järgmised: tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna integratsioon, rehabilitatsioonisüsteemi reform, abivahendite ja meditsiiniseadmete reform, teenuste ostmine tervishoius, tervishoiusüsteemi kvaliteedi tõstmine ja sotsiaalkaitse infosüsteemide uuendamine. Rõhutati koostöö olulisust erinevate partnerite, kohalike omavalitsuste ja riigiasutustega. Samuti toodi esile, et ministeeriumi töö keskendub eelkõige poliitika kujundamisele ja strateegilisele juhtimisele.
Oluliste arengusuundadega käsitleti tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna paremat lõimimist, rehabilitatsioonisüsteemi reformi, tervishoiuteenuste kvaliteedi parandamist ning infosüsteemide arendamist. Erilise tähelepanu all on TERVIK-teenusmudeli rakendamine kõikides maakondades, et parandada teenuste kättesaadavust ja sidusust.
Kokkuvõttes rõhutati, et Sotsiaalministeeriumi roll on olla sotsiaal- ja tervishoiupoliitika keskne kujundaja, kes aitab arendada kaasaegseid teenuseid ning toetab elanike heaolu ja ühiskonna sidusust.
Anniki Lai, Sotsiaalministeeriumi asekantsler:
Sotsiaalministeeriumi tervisevaldkonnas minimaalne, mida tehakse, on infovahetus. Vaimse tervise osakond loodi 2022. Vananeva elanikkonnaga kaasneb, et elame kauem, aga krooniliste haigustega. Tervisekassa puudujääk on 104,9 mln eurot ja hambaravi ning vaimne tervis on noorte ravikulu protsenti tõstnud.
Peatuti tervishoiu valdkonna poliitika juhtimisel – kuidas tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna süsteeme arendatakse rahvastiku tervise arengukava alusel. Käsitleti kolme peamist suunda: tervist toetav keskkond, tervislikud valikud ja käitumine ning terviseriskide ennetamine koos inimkeskse tervishoiuga. Samuti toodi esile, et tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna lõimumine ei ole veel piisavalt kiiresti arenenud ning vajab süsteemset juhtimist.
Oluliseks peeti ka rahvusvahelist koostööd ja teiste riikide kogemustest õppimist, eriti teenuste integreerimise ja vaimse tervise abi korraldamise osas. Lisaks rõhutati andmepõhiste ja tehisintellektil põhinevate lahenduste kasvavat rolli poliitikakujundamises.
Liisa- Ly Pakosta, justiits- ja digiminister:
Tegeleme sellega, et digilahendused oleks tagatud. Kuna tehnoloogilisi võimalusi on maailmas väga palju, siis liideti justiitsministeeriumile digitegevust kattev pool juurde. On sündinud ka põhimõtteline otsus, et AI jälgimisühiskonda kujundada ei saa, kuna Eesti on maailmatasemel digiriik vabadusi austavate riikide hulgas. Tegeleme kogu aeg sellega, et otsida paremat tehnoloogiat, samas arendada praeguseid õiguseid ja vabadusi. On loodud näiteks ka HÕNTE ehk hea õigusloome ja normitehnika eeskiri. Oleme jätkuvalt arvamusel, et küberturvalisus on KOV-ides väga olulisel kohal.
Arutelus rõhutati, et digiriigi toimimise aluseks on tugev andmekaitse ja küberturvalisus. Samuti toodi välja, et mõnes valdkonnas on regulatsioonid liigselt keerukad ning neid tuleks lihtsustada. Tehisintellekti roll ühiskonnas kasvab ning sellega tuleb aktiivselt tegeleda nii õiguslikust kui ka praktilisest aspektist. Lisaks käsitleti riigi haldusjärelevalvet kohalike omavalitsuste üle. Selgitati, et järelevalve eesmärk ei ole karistamine, vaid õiguspärasuse tagamine ja parema halduspraktika kujundamine. Samas on kohalikel omavalitsustel põhiseadusest tulenev enesekorraldusõigus, mis tähendab, et nad peavad suutma iseseisvalt oma tegevust korraldada.
Kohalike omavalitsuste jaoks peeti oluliseks küberturvalisuse tugevdamist ning dokumentide korrektset haldamist. Samuti rõhutati vajadust kasutada rohkem iseseisvat otsustusvõimet ja praktilist mõtlemist.
Samuti toodi esile andmete kasutamise läbipaistvus ja inimeste kontroll oma andmete üle. Selleks muudetakse andmejälgija kohustuslikuks ning arendatakse nõusolekuteenuseid, mis võimaldavad inimestel anda ja tagasi võtta nõusolekuid oma andmete kasutamiseks. Lisaks luuakse õiguslikud raamistikud automaatsete haldusotsuste tegemiseks, et tagada nende õiguspärasus ja usaldusväärsus.
Kokkuvõttes rõhutati vajadust arendada innovaatilist ja inimkeskset digiriiki, kus tehnoloogia aitab parandada avalikke teenuseid, säilitades samal ajal inimeste õigused, privaatsuse ja usalduse riigi vastu.
Victoria Tamme, justiits-ja digiministeeriumi vabakutsete talituse nõunik:
Tamme selgitas, et ministeerium teostab järelevalvet kohalike omavalitsuste üksikaktide õiguspärasuse üle, samas kui Regionaal- ja Põllumajandusministeerium täidab nõuandvat rolli. Pärast valimisi on pöördumiste arv kasvanud ning suur osa neist on poliitilise sisuga. Praktikas on kohtuvaidlused siiski pigem harvad ning rõhk on koostööl, tervel mõistusel ja kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõiguse austamisel.
Harjumaa Omavalitsuste Liit
Kui ministeeriumite ühishoones ettekannete ja kohtumistega lõpetati, jõudis kätte aeg minna edasi Harjumaa Omavalitsuste Liitu, kus esinesid Andre Sepp ja Sulev Liivik.
Andre Sepp, Harjumaa Omavalitsuste Liidu tegevdirektor:
Harjumaa Omavalitsuste Liidu tegevdirektor Andre Sepp andis ülevaate kohalike omavalitsuste koostööst ning piirkondlikust arengust. Liit ühendab kõiki Harjumaa 16 omavalitsust ning tegutseb nende ühiste huvide esindajana. Harjumaa on kiiresti arenev piirkond, kus elab ligi pool Eesti elanikkonnast ning rahvaarv on viimastel aastatel märkimisväärselt kasvanud. koostöö omavalitsuste vahel võimaldab ellu viia suuremaid projekte ning edendada piirkonda tervikuna. Positiivse poole pealt rõhutati Harjumaa rolli Eesti majanduse keskpunktina ning koostöövõimalusi rahvusvahelisel tasandil.
Sulev Liivik, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kohalike omavalitsuste osakonnajuhataja asetäitja:
Sulev Liivikult saime väärtusliku ülevaate riigi ja kohalike omavalitsuste koostööst ning nende toimimise põhimõtetest. Kõlama jäi, kui oluline on erinevate valdkondade omavaheline seotus ning koostöö. Selgelt tuli esile, et nii sotsiaalvaldkonnas, õiguspoliitikas kui ka finantseerimises on keskseks teemaks jätkusuutlikkus ja tasakaalu leidmine. Olulise järeldusena võib välja tuua, et kuigi riik loob raamistikud ja suunad, on kohalikel omavalitsustel oluline roll nende elluviimisel ning elanike igapäevaelu mõjutamisel. Samuti on iga inimese vastutus oma tervise, turvalisuse ja teadlikkuse eest järjest suurem. Seminarist jäi selge arusaam, et tulevikus muutub üha olulisemaks ennetus, koostöö ning nutikas ja vastutustundlik juhtimine nii riigi kui ka kohaliku tasandi otsustes.
Tulumaksu üldised põhimõtted on see, et kohalikule omavalitsusele laekub üksikisiku tulumaksust ligikaudu 2 mld, teine osa laekub riigieelarvesse. Kohalik omavalitsus ise ei saa kehtestada tulumaksu määra, selle kehtestab riik seadusega. Kohalikule omavalitsusele kompenseeritakse tulumaksu sees näiteks tulumaksu miinimumi tõusust tingitud tulude vähenemine. Maamaks, mis on 80 miljonit eurot, laekub 100% KOV eelarvesse, aga tegemist on riikliku maksuga. Toimus elav mõttevahetus seonduvalt kohaliku omavalitsuse tulubaasi ja kohalike maksudega.
Tallinna Linnavolikogu
Erki-Alo Kirde, Tallinna Linnavolikogu esimehe nõunik:
Erkki-Alo Kirde andis põhjaliku ülevaate Tallinna linnavolikogu ajaloost, töökorraldusest ja linna juhtimise põhimõtetest. Arutelus käsitleti Tallinna kujunemist ja kohaliku omavalitsuse ajaloolist arengut. Räägiti Tallinna linna päeva tähendusest ning sellest, kuidas 1248. aastal saadud Lübecki linnaõigused mõjutasid linna juhtimist sajanditeks. Samuti anti ülevaade 1870. aasta linnareformist, mil loodi linna duuma ehk tänapäevase linnavolikogu eelkäija, ning sellest, kuidas aja jooksul arenes valimisõigus ja suurenes elanike osalus kohaliku võimu kujundamises. Olulise teemana käsitleti linnavolikogu rolli Tallinna juhtimises. Selgitati, et volikogu on linna esinduskogu, mille peamised ülesanded on linnaeelarve kinnitamine, arengukavade vastuvõtmine, kohalike maksude kehtestamine ning suurte investeeringute ja strateegiliste otsuste suunamine. Samuti räägiti volikogu komisjonidest, nende ülesannetest ja rollist erinevate valdkondade arendamisel.
Lisaks tutvustati Tallinna linnajuhtimise läbipaistvuse suurendamiseks loodud veebikeskkondi, mille kaudu saavad elanikud jälgida õigusaktide menetlemist, volikogu päevakordi, hääletustulemusi ja otsustusprotsesse. Samuti räägiti volikogu infotunnist, mille eesmärk on muuta küsimuste esitamine ja vastuste saamine operatiivsemaks ning tõhusamaks.
Kairet Remmak-Grassmann, Tallinna Linnavolikogu Keskerakonna fraktsiooni aseesimees; Tallinna Linnavolikogu sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni esimees:
Arutelus käsitleti Tallinna juhtimise, hariduse, liikluse, kohaliku autonoomia, rohepoliitika, noorte kaasamise ja tervishoiu tulevikku. Kõneleja rõhutas, et Tallinna juhtimine peaks põhinema koalitsioonilisel koostööl, kuna see võimaldab tasakaalustatumaid otsuseid ja erinevate vaatenurkade arvestamist. Haridusvaldkonnas keskenduti eestikeelsele õppele üleminekule, mille suurimaks probleemiks peeti õpetajate puudust ning keerulist olukorda mitmekeelse taustaga laste puhul. Eesmärk on saavutada täielikult eestikeelne õpe aastaks 2030 ning selle toetuseks suunatakse haridusse täiendavaid investeeringuid.
Liiklus- ja taristuteemades arutati tunnelite, sildade ja rattateede rajamise üle. Kriitikat pälvis autoteede vähendamine jalgrattateede arvelt, kuna paljud elanikud eelistavad jätkuvalt autoga liiklemist ning osa rattateid on vähese kasutusega. Samuti tõstatus küsimus linnaosavalitsuste suuremast autonoomiast. Selgitati, et linnaosakogude õigusi on küll suurendatud, kuid keskne linnajuhtimine omab endiselt peamist otsustusõigust.
Rohepoliitika puhul rõhutati vajadust liikuda strateegilistelt arengukavadelt praktiliste lahenduste poole, keskendudes näiteks tõhusamale prügisorteerimisele ja reaalselt toimivatele keskkonnaprojektidele. Tervishoiu teemal käsitleti Tallinna Haigla projekti, mis seekord rahastust ei saanud. Samas kinnitati, et Tallinna Lastehaigla oleks säilinud iseseisva haiglana ning tulevikus loodetakse haiglaprojekt taas päevakorda tõsta.
Samuti käsitleti noortevolikogu kaasamist linna juhtimisse. Selgitati, et kõigis komisjonides osaleb vähemalt üks noortevolikogu liige ning koostöövõimalused on olemas, kuid nende tulemuslikkus sõltub suuresti noorte enda aktiivsusest. Lisaks märgiti, et kevadised istungid kipuvad olema väga pikad, mis mõjutab arutelude tempot ja töökorraldust.
Tulenevalt kursuseprogrammist koostasid kõik õppijad ka asjakohase memo. Näitena võib tuua siia kolleeg Silja Ivanovi poolse lühikokkuvõtte:
Seminar-praktikumi päev andis mulle teabehalduse spetsialistina väga väärtusliku ja laiapõhjalise ülevaate avaliku sektori toimimisest. Kõlama jäi, et tänapäevane avalik haldus põhineb üha enam andmepõhisel juhtimisel, läbipaistvusel ja turvalistel digilahendustel. Mõistsin selgelt, et teabehaldus ei tähenda enam ainult dokumentide loomisest säilitamiseni, vaid on oluline osa organisatsiooni strateegilisest juhtimisest ja õiguspärase töökorralduse tagamisest.
Justiits- ja digiministeeriumi ettekannetest jäi eriti meelde küberturvalisuse ja andmekaitse kasvav tähtsus kohalikes omavalitsustes. Samuti rõhutati korrektse dokumendihalduse rolli usaldusväärse digiriigi toimimisel. Minu jaoks kinnitas seminar, et teabehalduse spetsialistil on oluline vastutus avaliku sektori töö kvaliteedi ja läbipaistvuse tagamisel.
Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna aruteludest sain parema arusaama infosüsteemide lõimimise vajalikkusest ning kvaliteetse infovahetuse tähtsusest erinevate asutuste vahel. Terviklik teenusmudel ja andmepõhine juhtimine vajavad hästi korraldatud teabehaldust, et otsused oleksid õigeaegsed ja inimestele kasulikud.
Tallinna Linnavolikogu töökorralduse tutvustus andis mulle parema ülevaate kohaliku omavalitsuse otsustusprotsessidest ning avalikkuse kaasamisest. Samuti mõistsin, kui oluline roll on dokumentatsioonil, protokollidel ja infosüsteemidel linna juhtimise toetamisel. Väga huvitav oli kuulda ka kohaliku omavalitsuse eelarve, arengukavade ja õigusaktide menetlemise protsessidest.
Seminar-praktikum avardas minu teadmisi kohaliku valitsemise toimimisest ning andis juurde praktilisi teadmisi, mida saan kasutada oma igapäevatöös. Minu jaoks oli oluline ka arusaam, et tulevikus muutub teabehalduse spetsialisti roll veelgi strateegilisemaks ning järjest enam tuleb siduda dokumendihaldus, andmekaitse, küberturvalisus ja tehisintellekti kasutamine üheks terviklikuks süsteemiks.
Kohtumise fotogalerii on leitav SIIN.