Doktorant Kadri Kangro pälvis teadustööde riiklikul konkursil kaks mainekat preemiat
10. detsembril Rahvusraamatukogus toimunud pidulikul 2025. aasta üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil saatis suur edu ühiskonnateaduste instituudi doktoranti Kadri Kangrot, keda tunnustati lausa kahe preemiaga.
Kadri Kangro pälvis oma doktoritöö eest nii riikliku preemia doktoriõppe üliõpilaste astmes (1700 eurot) kui ka Riigikantselei eripreemia (2000 eurot). Topelt tunnustus viitab töö kõrgele akadeemilisele tasemele ja selle olulisele praktilisele väärtusele riigivalitsemise ja ühiskonna arengu seisukohalt.
Autasustatud töö kannab pealkirja „Sotsiaalsete häkatonide kui kohaliku tasandi väljakutsete koosloomeliste innovaatiliste lahenduste areenide analüüs“. Doktoritöö kaitsmine toimus 11. märtsil 2025 ning töö juhendajaks oli ühiskonnateaduste instituudi dotsent Katri-Liis Lepik.
„Minu teadushuvi on kantud soovist luua teadmist, mis aitab kujundada praktikaid õiglasema ühiskonna poole liikumisel,“ selgitas Kangro, miks on oluline uurida just sotsiaalset innovatsiooni ja selle mõju maapiirkondade arengule.
Kõige suuremaks tunnustuseks peab laureaat aga seda, kui teadustööst võrsuvad ideed päriselus vilja kannavad.
„Kõige enam emotsioone tekitasid hetked, kui nägin, kuidas meie sotsiaalsete häkatonide eksperimendist võrsunud uudsed ideed said elujõuliseks ja tõid päriselt muutust,“ meenutas Kangro. „Näiteks kui kuulsin uudistes, et Võru maakond on saanud Euroopa mahepiirkonna tiitli ning idee sai alguse „Vunki mano!“ loometalgutelt, siis seda kuuldes peatus ajas meelegiitutusest. See uudis oli minu teadustöö kullaproov.“
Eesti Teadusagentuuri esimehe Anu Noorma sõnul paistsid tänavused tööd silma muljetavaldava küpsusega. „Noored teadlased suudavad ühendada süvitsi mineva analüüsi praktiliste lahendustega, mis kõnetavad kogu ühiskonda,“ sõnas Noorma, mis iseloomustab ilmekalt ka Kangro tööd sotsiaalsetest häkatonidest.
Hindamiskomisjoni kuulus ka humanitaarteaduste instituudi direktor Uku Lember, kelle hinnangul oli konkursil palju tugevaid ja eriilmelisi töid, mis pakkusid oma valdkonnas praktilisi lahendusi või värsket vaadet aktuaalsetele küsimustele.
Üliõpilaste teadustööde riiklik konkurss on pika ajalooga traditsioon, mida korraldatakse alates 1991. aastast – tänavu anti preemiaid välja juba 34. korda. Konkursi preemiafond oli kokku üle 200 000 euro ning seda toetasid mitmed ministeeriumid ja asutused.
Järgmine kandideerimisvoor riiklikule konkursile avaneb 2026. aasta suvel.
Loe intervjuud Kadri Kangroga siit.
Loe täiendavat uudist Eesti Teadusagentuuri lehelt.