Annika Volt: hea matemaatikaõpetaja võtab aega õpilase mõtlemise käivitamiseks
Tallinna Ülikooli matemaatikaõpetaja magistriõppe vilistlane ja Tallinna Ülikooli matemaatika didaktik Annika Volt jõudis õpetaja ametini üsna varakult, kuid tema arusaam sellest rollist on ajas oluliselt süvenenud. Täna keskendub ta nii õpetaja kui ka õppejõuna sellele, kuidas toetada õppija mõtlemist, luua nõudlik õpikeskkond ning valmistada ette õpetajaid, kes oskavad õppimist teadlikult juhtida.
Uurisime Annikalt, kuidas ta jõudis matemaatikaõpetaja erialani, mida tähendab tema jaoks hea õpetamine ning mida peaks tulevane matemaatikaõpetaja ülikoolist kaasa saama.
Kuidas jõudsid matemaatikaõpetaja erialani ja millal tekkis tunne, et just see valdkond Sind kõnetab?
Õpetaja erialani jõudsin üsna varakult. Nähes oma esimest õpetajat klassi ees toimetamas, mõistsin üsna kiiresti, et see võiks olla tulevikus ka minu enda kutsumus. Siinkohal tervitan oma esimest õpetajat Merle Naserit!
Matemaatikaõpetaja erialani jõudsin aga mõnevõrra hiljem, kui taipasin, et matemaatiliste mustrite mõtestamine, nende üle arutlemine ning vanema vanuseastme õpiteekonna toetamine paeluvad mind rohkem kui noorema vanusastme õpilastega toimetamine.
Kusjuures, kurioosum seisneb selles, et tegelikkuses olin mina 1. klassi astudes üks vähestest õpilastest, kes ei osanud veel üleminekuga arvutada. Nii ma siis istusin õpetaja suunamisel klassi kõige rahulikuma tüdruku kõrval, kes üritas mulle arvutuspulkade abil neid tõdesid selgitada. Paraku edutult, kuna see segaduses olemise tunne on minu mälestustesse talletunud.
Kooli vanemas vanuseastmes oli olukord aga juba vastupidine – matemaatikas aitasin oma kunagist abistajat hoopis mina. Loodan, et olin seejuures pigem kasulik kui kahjulik.
Tegutsed täna ise selles valdkonnas õppejõu ja didaktikuna. Kuidas on Sinu jaoks muutunud arusaam sellest, mida tähendab hea matemaatikaõpetaja?
Minu arusaamad on pidevas kohandumises ja settimises, nii nagu teadusmaailmaski toimuvad pidevad muutused. Ka minu isiklik õpiteekond näitab ikkagi kenasti ära selle, et kõik ebamugavad olukorrad – näiteks digiõppematerjalide komplekti esmakordne loomine, keeruliste suhete juhtimine ja paljud teised väljakutsed – on käivitanud õppimise. Ehk siis õppimine vajab väljakutset.
Kui aga mõelda nihkunud rõhuasetusele heast matemaatikaõpetajast, siis järjest enam üritan esile tuua seda, et hea matemaatikaõpetaja ja automatiseeritud teadmiste n-ö eduka treenija vahele võrdusmärki tõmmata ei saa, kuigi viimane võib samuti kõva treenimise tulemusena viia õpilased heade või väga heade eksamitulemusteni.
Pigem sooviks esile tõsta neid matemaatikaõpetajaid (ja seejuures nende pädevusi!), kelle õpilased jõuavad sama edukate tulemusteni just seeläbi, et õpetaja võtab teadlikult aega matemaatiliste arutelude juhtimiseks ja õpilase mõtlemise käivitamiseks.
Mis on Sinu hinnangul üks olulisemaid asju, mida tulevane matemaatikaõpetaja peaks ülikoolist kaasa saama?
Lisaks heale ainealasele ettevalmistusele peaks õpetaja saama ülikoolist kaasa oskuse kujundada kvaliteetset õpet.
Kognitiivselt nõudliku ja samal ajal toetava õpikeskkonna loomiseks on oluline, et õpetaja oskaks märgata õppijat ja olukordi klassiruumis ning otsustada, kuidas neile asjaohaselt ning õppimist toetavalt reageerida.
Tooksin välja ka selle, et ühiskondlikus arutelus on äärmiselt oluline tõsta esile seda, et õpetajaks õppimine on tõsine ja pingutust nõudev ettevõtmine.
Kohati teevad nõutuks arutelud, kus automaatselt koos doktorikraadiga antakse üle ka õpetaja kvalifikatsioon. Sellega justkui kinnitatakse, et õpetaja elukutse puhul pole süvendatud teadmised üldhariduskooli õpilase arengust, kognitiivsest aktiveerimisest jm kohati üldse olulised või on kiirelt töö käigus omandatavad.
Samal ajal aga kinnitavad uuringud, et õpetaja pädevuste arendamine on väga keerukas protsess.
Mis Sind matemaatika õpetamise ja õpetajate ettevalmistamise juures kõige rohkem motiveerib ja innustab?
Ühised arutelud ja taipamised. Võimalus rõõmustada üheskoos õpilasega või üliõpilasega tema mõne uue teadmise või oskuse omandamise üle.
Äärmiselt suurt rõõmu pakub see, kui õppija julgeb küsida ja arutleda. Kui ta enam ei vabanda oma küsimuste pärast, vaid ütlebki julgelt välja, et kaotas arutelus järje ja soovib, et teda järele aidataks.
Elan väga kaasa ka oma õpilaste ja üliõpilaste õnnestumistele. Olgu selleks võimalus õppida kõrgelt hinnatud välismaa ülikoolis või olla hinnatud spetsialist Eestis.
Mida ütleksid inimesele, kes kaalub matemaatikaõpetaja eriala, aga ei ole veel päris kindel?
Kuna kuulun matemaatikaõpetaja eriala sisseastumiskomisjoni ja mul on võimalus kandidaatidega vestelda, jääb neist kohtumistest sageli kõlama sarnane mõte – kunagi oli mul soov õppida matemaatikaõpetajaks, kuid ma ei julgenud seda sammu astuda. Olgu siis põhjuseks palk või muu.
Seetõttu julgen soovitada, et kui huvi õpetajaameti vastu on mingil hetkel juba tekkinud, tasub see väljakutse siiski igal juhul vastu võtta. Sama soovituse annan ka oma õpilastele üldhariduskoolis – kõige edukam oled suure tõenäosusega selles ametis, mis sulle nii rõõmu kui ka eneseteostust pakub.