tüdruk tahvli taustal

Matemaatikaõpetaja

Matemaatikaõpetaja magistrikava ­Tallinna Ülikoolis annab teadmised ja oskused, et õpetada matemaatikat gümnaasiumis ja/või põhikoolis. Matemaatikaõpetaja eriala lõpetajad rakendavad oma korrastatud analüütilist mõtlemist ning omandatud juhioskuseid haridusmaastikul erinevates rollides.

Õppetase Magistriõpe

Õppe kestus 3 aastat

Õppekeel Eesti keel

Õppekohtade arv 22

Õppevorm Sessioonõpe

Õppekava sisaldab kursusi matemaatikast, matemaatika õppimisest ja õpetamisest ning pedagoogilisest psühholoogiast ja kasvatusteadustest. Õppekava sisaldab ka mahuka koolipraktika.

Õppetöö sobib töötavale inimesele, see toimub kolme aasta jooksul reedeti ja laupäeviti. Esimesel ja teisel semestril toimub õppetöö 16 nädala jooksul igal reedel ja laupäeval. Mõned ained võivad toimuda väljaspool sessioonide aega.

 

Keda ootame õppima?

Matemaatikaõpetajaks ootame õppima mitmekülgsete huvide ning avatud ja positiivse ellusuhtumisega noori, kes oma bakalaureuseõpingute ajal on õppinud piisavas mahus matemaatikakursusi või on valmis õpingute ajal läbima kõrgema matemaatika lisamooduli. Õppima asujatelt eeldame soovi töötada laste ja noortega, aga ka eetilisust ning empaatiavõimet.

Oodatud on nii matemaatikat, loodusteaduslikke kui tehnilisi erialasid õppinud inimesed, aga miks mitte ka majanduse, ärijuhtimise või arhitektuuri lõpetanud.

Õppekava ja -ained

Õppevormi kirjeldus

  • Kestus: 3 aastat
  • Õppevorm: sessioonõpe
  • Magistrikraadi omandamiseks tuleb üliõpilasel läbida õppekava.

Õppetöö sobib töötavale inimesele, see toimub kolme aasta jooksul reedeti ja laupäeviti. Mõni aine võib toimuda ka neljapäeviti. Esimesel ja teisel semestril toimub õppetöö 16 nädala jooksul igal reedel ja laupäeval. Teisel õppe-aastal peate arvestama 16 kontaktõppe päevaga semestris, kolmandal õppeaastal keskendute põhiliselt magistritöö koostamisele ja kontaktõpet on suhteliselt vähe. Esimesel ja teisel semestril toimub õppetöö 16 nädala jooksul igal reedel ja laupäeval. Teisel õppe-aastal peate arvestama 16 kontaktõppe päevaga semestris, kolmandal õppeaastal keskendute põhiliselt magistritöö koostamisele ja kontaktõpet on suhteliselt vähe.

Õppekava

Õppekava eesmärk on anda terviklik akadeemiline haridus kasvatusteaduste ja õpetajakoolituse valdkonnas matemaatika erialal, pädevus töötada matemaatikaõpetajana põhikoolis ja/või gümnaasiumis. Samuti kujundada teaduspõhist ja uurimuslikku lähenemist õpetajatöösse ning valmisolekut pidevaks professionaalseks enesearendamiseks.

Õppekava aitab toetada õpetajapädevuste kujunemist kutseaastal ja edasises kutsetöös matemaatikaõpetajana ning annab baasteadmised edasiõppimiseks doktoriõppes matemaatika didaktika valdkonnas.

Õppekava koosneb järgmistest moodulitest:

  • Matemaatika 32 EAP
  • Kasvatusteadus ja pedagoogiline psühholoogia 33 EAP
  • Matemaatika didaktika ja metoodika 22 EAP
  • Koolipraktika 18 EAP
  • Magistritöö/Magistrieksam 15 EAP

Vaata õppekava

Gümnaasiumi matemaatikaõpetaja õppekava nominaaljaotus

Põhikooli matemaatikaõpetaja õppekava nominaaljaotus

Vastuvõtu tingimused

Põhikooli matemaatikaõpetaja suunale astuja

Kandidaadil peab olema bakalaureusekraad või sellele vastav ettevalmistuse aste, mis

  • sisaldab vähemalt 20 EAP mahus Tallinna Ülikooli matemaatika bakalaureuseastme õppekavale vastavaid kõrgema matemaatika aineid või,
  • kui sinu bakalaureuseõpe ei sisaldanud kõrgemat matemaatikat, on võimalik TLÜs läbida vastav 20 EAP mahuline lisamoodul*.

*Lisamooduli õpe toimub õhtusel ajal ja sobib töö kõrvalt õppijale. Sisseastumisel lisamooduli valinule pikeneb õppeaeg poole kuni ühe aasta võrra. Rohkem infot lisamooduli õppe korraldusest saad meie õppenõustajalt.

Gümnaasiumi matemaatikaõpetaja suunale astuja

Kandidaadil peab olema bakalaureusekraad või sellele vastav ettevalmistuse aste, mis sisaldab Tallinna Ülikooli matemaatika bakalaureuseastme õppekavale vastavaid kõrgema matemaatika aineid vähemalt 45 EAP mahus.

 

Kui kahtled, kas sinu varasemad õpingud on õppe alustamiseks piisavad, kirjuta õppekava juhile, Jüri Kurvitsele, ja lisa kirjale akadeemiline õiend.

Sisseastumine

Vastuvõtueksam koosneb järgmistest osadest: koolimatemaatika test, vestlus eelnevalt koostatud motivatsioonikirja põhjal, varasemate õpingute keskmine hinne.

Motivatsioonikirjas (2000-4000 tähemärki) tuleb anda ülevaade oma senisest hariduskäigust ja matemaatika õpetamisega seonduvast tegevusest. Palume lisada ka loetelu läbitud kõrgema matemaatika õpingutest ja bakalaureuse- või diplomiõppe kaalutud keskmine hinne. Motivatsioonikirjas tuuakse välja ka erialavaliku motivatsioon ning enesearengu eesmärk magistriõpinguteks. Motivatsioonikirja saab esitada SAISis koos sisseastumisavaldusega.

Koolimatemaatika test 60%; vestlus 30%; varasemate õpingute keskmine hinne 10%.

Koolimatemaatika testis hinnatakse koolimatemaatika põhiliste mõistete tundmist ja kasutamisoskust. Vestluses hinnatakse esinemisoskust, motivatsiooni, varasemat töökogemust.

Koolimatemaatika testis hinnatakse koolimatemaatika põhiliste mõistete tundmist ja kasutamisoskust. Riigieksami tüüpi arvutusülesandeid testis ei sisaldu. Testiks valmistumisel soovitame üle vaadata nii põhikooli kui gümnaasiumi matemaatikaõpikud.

SAISi lisatavad dokumendid: 

Bakalaureuseastme õpingute akadeemiline õiend; motivatsioonikiri. Eraldi dokumentidena.

Vastuvõtueksami kuupäev ja lisainfo 

Õpetajaks õppijate stipendium

 

Õppekeskkond

Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituut on ainus koht Tallinnas, kus õpetatakse matemaatikat bakalaureuseõppe tasemel ning ainus koht Tallinnas, kus õpetatakse välja matemaatikaõpetajaid.

Õpikeskus

Õpikeskus on mõeldud üliõpilastele ja õppejõududele õppe- ja teadustöö tegemiseks. Akadeemilise Raamatukogu õpikeskus asub Astra õppehoones. Abi õpikeskuse kasutamisel osutavad teenindajad ja erialareferendid. Õpikeskuse lugemissaalide avariiulitel leidub järgmist kirjandust:

  • sotsiaal- ja loodusteaduste ning informaatika õpikud

  • humanitaarkollektsioon

  • ainepaketid 

  • Tallinna Ülikooli magistritööd (2010–2015. aastad, uuemad ETERAs)

  • teatmeteosed

  • erialane perioodika

  • päevalehed

ELU ehk erialasid lõimiv uuendus

Tallinna Ülikool on unikaalne kuna Tallinna Ülikoolis on ELU! See on uutmoodi õppeaine, kus erinevate erialade üliõpilased koostöös juhendajatega koostavad projekti endale huvipakkuval teemal, valides seejuures ise sobilikud viisid oma ideede teostamiseks.

Projektõpe on oluline, kuna tänapäeval on erinevate eluvaldkondade töökorraldus üha sagedamini projektipõhine: etteantud tähtajaks ja piiratud ressurssidega tuleb saavutada konkreetsed eesmärgid ning leida lahendusi mittestandardsetele ülesannetele, seda üldjuhul meeskonnatööna.

ELU on rühmatööna teostatud projekt, millel on konkreetselt sõnastatud eesmärgid, etteantud tähtajad ja reaalne tulemus. Rühm moodustub 6-8 tudengist vähemalt kolmelt erinevalt erialalt. Õppeaine maht on 6 EAP ja hindamine on arvestuslik.

Tarkvara

Microsoft Azure for Education tooteprogrammi raames on võimalik legaalselt ja tasuta alla laadida ning kasutada Microsoft'i pakutavat tarkvara.

Täpsema nimekirja pakutavast tarkvarast leiate Microsoft Azure portaalist. Tooteprogrammiga on õigus ühineda kõigil tudengitel, kes võtavad vähemalt 1 EAP väärtuses TLÜ digitehnoloogia instituudi aineid.

 

Õppejõud

 

Jüri Kurvits lõpetas 2001. aastal Tallinna Pedagoogikaülikooli gümnaasiumi matemaatika ja informaatika õpetaja erialal. Hetkel on Kurvits Helsingi Ülikooli doktorant matemaatika didaktika alal. Ta on mitmekülgne õppejõud, näiteks on ta olnud matemaatika riigieksami koostaja ning hindamiskomisjoni liige, viinud läbi innovaatilisi matemaatikatunde nii õpilastele kui tudengitele ja töötanud selle nimel, et matemaatikaõpe oleks põnev ja populaarne.

Aastal 2012 pälvis Jüri Kurvits Tallinna Haridusameti tunnustuse „Aasta innovaatiline õpetaja“.

Samuti on lektor võitnud erinevaid õpetajate konkursse ning auhindu nii osalejana kui ka juhendajana:

  • 2011. aastal I koht konkursil „Huvitav veebivahend õppetöös“.
  • 2015. aastal sai juhendatud üliõpilastöö „Kuldlõiget otsides“ üleriigilisel konkursil „Teeme tunni huvitavaks“ eriauhinna "Lõimingu preemia gümnaasiumiastmes".

Jüri Kurvits esineb aktiivselt konverentsidel. Vaata tema HITSA hariduskonverentsi „NUTT* tuleb peale“ ettekannet „Muuta ei tohi töötada vanaviisi". Samuti on lektor töötanud välja ning viinud läbi hulganisti õpetajate täiendkoolitusi nii Eestis kui ka välismaal.

Jüri Kurvits valiti 2019. aastal digitehnoloogiate instituudi parimate õppejõudude hulka. Samuti on ta 2019. aasta "Mina muudan õppimist" visiooni kandja.

Jüri Kurvits Eesti Teadusinfosüsteemis


Anna Šeletski lõpetas Tallinna Ülikooli 2001. aastal gümnaasiumi matemaatika ja informaatika õpetaja erialal. Ta kaitses doktorikraadi Tallinna Ülikoolis matemaatika erialal 2011. aastal.

Šeletski töötab õppejõuna alates aastast 2006. Ta on õpetanud matemaatikat, füüsikat, digitaaltehnikat, loogikat ja programmeerimist ning masinjoonestamist kutsekoolis kaheksa aastat. Šeletski on koostanud e-õppematerjale ning pälvinud oma töödele e-kursuse kvaliteedimärke. Alates 2014. aastast töötab ta matemaatika lektorina Tallinna Ülikoolis, kus ta õpetab nii matemaatikutele kui ka teiste erialade tudengitele matemaatilise analüüsi, algebra ja geomeetria, diskreetse matemaatika alaseid kursuseid.

  • Anna Šeletski on 2020. aasta silmapaistev õppekava kuraator.
  • Ta pälvis 2020. aastal rektor Tiit Landi tänukirja matemaatika bakalaureuseõppekava kureerimise eest ning panuse eest üliõpilaste arvu suurendamisel.

Anna Šeletski on esinenud mitmetel rahvusvahelistel konverentsidel ning osalenud rahvusvaheliste konverentside korraldamisel.

Anna Šeletski Eesti Teaduse Infosüsteemis


 

Maria Zeltser on lõpetanud Tartu Ülikooli matemaatika ja matemaatilise statistika eriala. Ta kaitses 2001. aastal Tartu Ülikoolis matemaatikadoktori kraadi, olles vaid 24 aastane.

Zeltser on avaldanud õpiku finantsmatemaatikas ja üle 40 teaduspublikatsiooni ridade ja jadade summeeruvusteooria valdkonnas, mis on matemaatilise analüüsi üks suundadest. Dotsent on osalenud projekti “Keskhariduse e-õppe laiendamine” töörühma töös. Ta on esinenud ettekannetega mitmetel rahvusvahelistel teaduskonverentsidel. Ta loeb loenguid matemaatilisest analüüsist, tõenäosusteooriast ja statistikast, diferentsiaalvõrranditest, väljateooriast ning finantsmatemaatikast. Ta töötas pikka aega Ergo Kindlustuses statistik-analüütikuna ja Swedbankis andmespetsialistina, kus üheks tööülesandeks oli ka programmeerimine. Pikka aega oli Zeltser Tartu Ülikooli üliõpilaste võistkonna juht rahvusvahelistel võistlustel, kus varem on ta esinenud ka ise ja pälvinud kolmanda koha.

Maria Zeltser Eesti Teadusinfosüsteemis

 


Mart Abel on kaitsnud doktorikraadi matemaatika erialal Tartu Ülikoolis 2003. aastal. Seejärel läbinud järeldoktorantuuri Ateena Ülikoolis aastatel 2003-2004.

 
Õppejõuna töötab Abel alates aastast 1999. Tema uurimisvaldkonnad on seotud topoloogiliste algebratega.  Professor on avaldanud üle 55 teadusartikli ning üle 10 matemaatikat populariseeriva artikli. Ta on koostanud koostööna kaks ülesannete kogu ning toimetanud kaks rahvusvahelise konverentsi artiklite kogumikku. Abel on ajakirja "Acta et Commentationes Universitatis Tartuensis de Mathematica" toimetaja. Osalenud topoloogiliste algebrate vallas mitmete rahvusvaheliste konverentside korraldamisel ja olnud kolmel korral peakorraldaja. Ta on osalenud Eesti või Eesti ülikoolide võistkondades rahvusvahelistel koolinoorte ja üliõpilaste olümpiaadidel nii võistleja kui ka juhendajana.

Mart Abel Eesti Teadusinfosüsteemis

 


Madis Lepik on lõpetanud 1982. aastal Tallinna Ülikooli matemaatika–füüsika erialal ja Tartu Ülikooli aspirantuuri (doktoriõppe) pedagoogika erialal. Ta kaitses 1999. aastal Tartu Ülikoolis väitekirja matemaatika didaktikast ja talle on omistatud teaduste kandidaadi(PhD) kraad.  

Lepik on avaldanud arvukalt teaduspublikatsioone matemaatika õppimise ja õpetamise probleemidest. Dotsent on Põhjamaade matemaatika didaktika uurijate assotsiatsiooni juhatuse ja ajakirja Nordic Studies in Mathematics Education toimetuskolleegiumi liige. Ta on töötanud ka gümnaasiumi matemaatika õpetajana ja on koolimatemaatika õpikute autor. Ülikoolis õpetab Lepik tulevastele matemaatikaõpetajatele matemaatika didaktika põhikursuseid.

  • Madis Lepik on Vabariigi Presidendi 2018. aasta Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavaler.
  • Ta on panustanud Eesti ühiskonna, hariduse ja kultuuri arengusse, mis tõi kaasa tunnustuse Tallinna Ülikooli Sajandi vilistlane.
  • 2020. aastal pälvis Lepik Tallinna Ülikooli teenetemärgi Eesti matemaatikaõpetajate koolitamise eestvedamise eest.

Madis Lepik Eesti Teaduse Infosüsteemis

Kuhu edasi?

Lõpetajad on leidnud töö:

põhikooli- või gümnaasiumiastme matemaatikaõpetajana, matemaatikaõpetuse arendajana kohalikes omavalitsustes, matemaatika õppematerjalide ja tarkvara koostajana, koolijuhina. Väljaspool haridussüsteemi ollakse ametites, mis eeldavad matemaatilisi teadmisi ja oskusi töötamaks inimestega.

Võta meiega ühendust!

Ingrid Sander

õppenõustaja ja -spetsialist

PostiaadressNarva mnt 29, 10120 Tallinn, A-431

Telefon+372 640 9420

Sarnased erialad

Informaatikaõpetaja

Digitehnoloogiate instituut

Õppekava annab oskused ja kvalifikatsiooni õpetada informaatikat ja muid digitehnoloogiaga seonduvaid valikkursuseid (robootika, 3D-modelleerimine, tarkvara-arendus, küberturvalisus) üldharidus- ja kutsekoolis, aga ka nõustamaks täiskasvanuid töökohal või juhendamaks laste huviringe digitehnoloogia valdkonnas.

Magistriõpe
Eesti keel
20
Sessioonõpe
Vaata eriala