Kais Allkivi: keeletehnoloogia toetab keeleõpet ja igapäevast keelekasutust
Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudi nooremteadur ja koolitaja Kais Allkivi ühendab oma töös keeleuurimise, keeletehnoloogia arendamise ja praktilise koolitamise. Tema koolitused aitavad mõista, kuidas kasutada keelerakendusi tekstide parandamisel ja hindamisel, ning toetavad teadlikumat ja andmepõhist keelekasutust.
Kuidas jõudsid keeletehnoloogia ja rakenduslingvistikani ning mis Sind selles valdkonnas enim kõnetab?
Mulle on juba kooliajast peale meeldinud keel ja kirjutamine. Seetõttu läksin tööle ajakirjanikuna ja õppisin keeletoimetajaks. Bakalaureusetööd tehes avastasin endas uurimishuvi. Uurisin, kui loomulikuna keelekasutajad teatud väljendeid tajuvad. Võisin päev läbi hommikumantlis ja poolsöömata küsitlusankeete läbi lapata ning tähelepanekuid kirja panna – nii põnev oli!
Magistriõppes jõudsin korpuslingvistikani, kus uuritakse suuri tekstiandmeid statistiliste meetoditega. Jätkasin doktoriõppes IT-valdkonnas, arendades vahendit, mis hindab kirjalike tekstide põhjal eesti keele kui teise keele oskust.
Mind köidab mõte, et keeletehnoloogia saab toetada keeleõpet ja igapäevast keelekasutust, näiteks kirjutamist ja toimetamist. Samal ajal aitab tehnoloogia saada uusi teadmisi keelest, mis omakorda võimaldab luua paremaid keelerakendusi.
Millega Sa praegu oma uurimistöös tegeled ja miks on see eesti keele ning keelekasutajate jaoks oluline?
Doktoritöös olen keeletehnoloogia abil võrrelnud A2-, B1-, B2- ja C1-tasemega õppijate kirjutatud tekste. Olen tuvastanud sõnavara, grammatika ja keelelise korrektsusega seotud tunnused, mis tasemeid eristavad, ning loonud lahenduse taseme automaatseks ennustamiseks.
See annab õppijatele tagasisidet ja aitab valmistuda tasemeeksamiteks, toetades samal ajal õpetajaid kirjalike tööde hindamisel. Edaspidi on plaanis eristada ka A1-taset.
Lisaks olen osalenud eesti keele õigekirja- ja grammatikakorrektori ning veaselgitaja arenduses.
Nii tasemehindaja kui ka korrektor on kättesaadavad ELLE keskkonna rakenduses Tekstihindaja.
Kes enamasti Sinu koolitustel osalevad ja milliseid praktilisi oskusi sealt kõige enam kaasa võetakse?
Koolitused on suunatud õpetajatele, õppejõududele, ametnikele ja teistele spetsialistidele, kes töötavad tekstidega. Tutvustan eesti keele tööriistu, mis toetavad nii emakeele kui ka teise keele õpetamist, samuti ametitekstide korrigeerimist ja lihtsustamist.
Oluline on teadlikkus olemasolevatest rakendustest ja nende võimalustest. Seejärel saab igaüks valida endale sobiva viisi neid kasutada.
Õpetajatele annan nõu, kuidas hinnata õppetekstide tasemele vastavust, jälgida õppijate keelelist arengut ja rakendada andmepõhist õpet. See tähendab, et õppijad saavad ise või koos õpetajaga avastada autentsete tekstide põhjal, kuidas keel toimib.
Tekstidega töötavatele spetsialistidele näitan, kuidas tekste parandada, ladusamaks muuta ja auditooriumile sobivaks kohandada. Liiga pikad laused ja keerukad sõnad raskendavad teksti mõistmist ka siis, kui see on korrektne. Avalike tekstide puhul võiks keerukus vastata ligikaudu B1-tasemele.
Kuidas näed tehisintellekti ja suurte keelemudelite rolli keeleõppes ja tekstitöös?
Loov tehisaru pakub uusi võimalusi õppimiseks ja tagasiside andmiseks. Suured keelemudelid suudavad tekste parandada ja parandusi põhjendada, mis toetab õppimist. Samuti võimaldavad need paindlikumalt analüüsida tekstide sisu – see on kasulik nii kirjutisi hinnates kui ka tekste koostades ja kokku võttes.
Samal ajal on oluline ka keelestatistikal põhinev tehisintellekt ja konkreetseteks ülesanneteks loodud rakendused, mille tulemused on kontrollitumad ja usaldusväärsemad. Ka keelemudeleid saab spetsiaalselt treenida parandusi selgitama ja tekste hindama, nii et tulemused on eelnevalt testitud.
See erineb tavalisest vestlusrobotiga suhtlemisest, kus mudel võib vastata veenvalt ka siis, kui sellel tegelikult vastavaid teadmisi ei ole.
Milliste igapäevaste tööülesannete või väljakutsete puhul aitab Sinu koolitus osalejaid kõige rohkem?
Ametnikud peavad sageli lühikese ajaga koostama hulgaliselt tekste, millelt oodatakse korrektsust ja selgust. Keeletööriistad aitavad end väljenduses kindlamalt tunda ja ajasurvega toime tulla.
Keeletehnoloogia võib aidata vähendada ka õpetajate töökoormust. Õppijad saavad iseseisvamalt tegutseda, teha parandusi ja kommenteerida korrektori soovitusi.
Oluline on eesmärk: kas kasutada tehnoloogiat õppimiseks või lasta tekst lihtsalt ümber kirjutada. Soovitan esimest lähenemist. Kasutajal peaks olema kontroll ja arusaam, mida ja miks tekstis muudeti. Ka vestlusrobotilt tasub küsida põhjendusi.
Mis on üks tehnoloogiatrend, mida üle hinnatakse, ja üks, mida alahinnatakse?
Suured keelemudelid on muljetavaldavad, kuid nende võimeid kiputakse üle hindama. Kasutajal, kes pole keeleekspert, võib olla raske tulemuste kvaliteeti hinnata. Paljudel juhtudel ei ole loov tehisaru vajalik, kui sama või täpsema tulemuse saab väiksema arvutuskuluga.
Suured keelemudelid suudavad seevastu hinnata teksti sisu ja toimivad seal väga hästi. Mõlemal lähenemisel on oma tugevused.
Parima tulemuse võiks saavutada meetodeid kombineerides, näiteks kasutades keelemudelite sisendina statistilisi keeleandmeid, et parandada täpsust ja pakkuda usaldusväärsemaid selgitusi.
Tutvu lähemalt TLÜ digitehnoloogiate instituudi (DTI) tellimuskoolitustega:
| Digitaalsed töövahendid ja produktiivsus eraettevõtetes | Digitaalsed töövahendid ja produktiivsus riigiasutustes |