Kes kardab ülikooli? Vastab informaatika tudeng Enri

Millised olid Sinu ootused ja lootused ülikooli astumisel?

Ma eeldasin, et õppimine saab olema üsna raske. Kujutasin seda ette umbes sellisena, nagu olen filmides näinud – ööpäevaringselt on midagi teha vaja. Tegelikkuses ei ole olukord selline, oluline on lihtsalt, et eriala meeldiks. 

Millised olid hirmud enne ülikooli? Kas tunned, et need olid põhjendatud?

Kõige suurem hirm oli, et kohustusi saab olema liiga palju ning muudeks tegevusteks jääb aega minimaalselt. Lisaks kartsin, et hindamine ning õppimise kord on ranged – endast tuleb kogu aeg maksimum anda. Tegelikult on nii, et kui teemad sind huvitavad, siis ei ole õppimine kaugeltki nii hirmus. Tunnen, et minu hirmud ei olnud põhjendatud. Ka minu kaastudengid on öelnud, et tegelikkus on osutunud lihtsamaks kui oodatu. 

Ma eeldasin, et õppimine saab olema üsna raske. Kujutasin seda ette umbes sellisena, nagu olen filmides näinud – ööpäevaringselt on midagi teha vaja. Tegelikkuses ei ole olukord selline, oluline on lihtsalt, et eriala meeldiks.

Kas tunned, et tegid eriala valides „õige“ otsuse?

Tunnen, et tegin õige valiku. Valisin informaatika ja infoteaduse vahel. Kokkuvõttes otsustasin siiski informaatika kasuks ning olen siiani väga rahul.

Mis seda valikut mõjutas?

IT ala on minu jaoks üldiselt väga paeluv. Minu valik ei olnud otseselt seotud kindla ametikohaga, millel tulevikus töötada sooviksin. Tundsin lihtsalt erialade kirjeldusi lugedes, et informaatika erialal on võimalik saada nii palju erinevaid teadmisi ja oskusi, mis mind tulevikus toetavad – programmeerimine, praktilised teadmised, operatsioonisüsteemid ja muu.

Milliseid takistusi on ülikoolis õppides esinenud? Kuidas Sa need lahendasid?

Kindlasti on olulisel kohal aja planeerimise oskus. Ülikoolis on palju grupitöid ja koostööd nõudvaid tegevusi, mistõttu on suhtlemisoskus väga tähtis. Hea on end ümbritseda inimestega, kes on minuga sarnased – töökad ja head suhtlejad. Niimoodi mööduvad grupitööd palju lõbusamalt. 

Palun räägi lähemalt oma kaasüliõpilastest. Milliseid sõprussuhteid oled loonud? Kas oled leidnud ka mõne väga lähedase sõbra?

Kaasüliõpilased on väga toredad. Ei ole ülbeid ega ebameeldivaid inimesi. Üheskoos on palju sarnaselt mõtlejaid. Inimesed, kellega olen kõik kolm aastat koos õppinud, on muidugi kõige lähedasemaks saanud. Olen loonud sõprussuhteid, mis kestavad kindlasti kauem kui ülikoolitee. 

Kuidas erinevad Sinu praegused õpiharjumused keskkooli omadest? Palun kirjelda.

Ma ei jäta kindlasti enam nii paljusid töid viimasele hetkele, kui seda varem tegin. Samuti võtan kodutöid tõsisemalt, mis tähendab, et vajaliku teen kindlasti alati ära. Kui keskkoolis mõnda tegemata tööd hiljem järele tegema ei pidanud, siis enamasti ma nendesse rohkem ka ei süvenenud. Muidugi oleneb kõik siiski motivatsioonist. Mul isiklikult on nüüd, kui õpin erialal, mis mulle huvi pakub, palju rohkem motivatsiooni õppimisega tegeleda ja tulemuste nimel pingutada.

Milline oli Sinu ettekujutus õppejõudude toetusest õpingute ajal ja milliseks see osutus?

Ettekujutus õppejõududest oli kohati stereotüüpiline, kujundatud – jällegi – nähtud filmide alusel. Arvasin, et nad on üsna ükskõiksed – kui puudud, siis oled ise süüdi, et oma elu raskemaks tegid. Tegelikkuses on õpetajad väga abivalmid ning nõus vajadusel keerulistes olukordades tudengitele vastu tulema. 

Kuidas tasakaalustad õppimist ja vaba aega?

Koolipäevadel käin koolis ning võimalusel tegelen jooksvalt ka kodutöödega. Sageli teen nädalavahetusel enda jaoks mõttelise kokkuvõtte asjadest, mida on vaja teha, ning jaotan need sõltuvalt tähtajast edasistele nädalatele ära. Koju jõudes võtan üldiselt aega ka puhkamiseks. Mul jääb ka pärast koolitöid üllatavalt palju vaba aega muudeks tegevusteks.

Milline aeg on Sinu arvates parim ülikooli astudes? Miks?

Minu arvates on parim aeg ülikooli astumiseks esimesel võimalusel. Kas siis kohe pärast keskkooli või kaitseväge, sest noor on sel hetkel veel nii-öelda õppimise lainel. Kui teed vahepeal pausi, siis võib reele tagasi saamine keeruliseks osutuda. Kui aga ei tea, mida õppima minna, siis ei ole ka huvi puudumisel mõistlik midagi suvalist õppida. Kui keskkooli lõpuks ei ole plaan paika pandud, siis on hea endale mõtlemisaega võtta – käia tööl, saada muid kogemusi. Lõpuks leiab kindlasti ka suuna, millel tegelikult õppida. 

Millised on Sinu plaanid edasiste õpingutega seoses?

Praegu soovin bakalaureusekraadi saada ning tööturul kogemusi koguma hakata. Magistrikraadi vajalikkus selgub aja jooksul. Kui tunnen, et see kraad annab mulle tööturul oluliselt juurde, siis olen valmis ka selle teekonna ette võtma. 

Mida soovitaksid ülikooli astujale?

Ülikooli astujale soovitan luua häid sõprussuhteid just oma kursuselt, aga ka suhtlemist vanemate kursuste õpilastega. Sageli oskavad nad anda häid soovitusi ja nippe tööde sooritamiseks. Ära karda abi küsida!

Tutvu projektiga "Kes kardab ülikooli?"

Informaatika BA

Intervjueerija

Oliver Labi, informaatika III kursus