English Exposed: Vulnerability and Hope in Culture and Language

Ettekannete üleskutse

Maailmas, mida iseloomustavad kobarkriisid — sõjad, epideemiad, kliimakatastroof, demokraatia hääbumine, tehnoloogia kiire arengning tehisintellekti üha tihedam põimumine igapäevase inimsuhtlusega — on haavatavus kui teadvustatud seisund üha enam esile kerkimas. Inglise keel kui globaalne kultuuri, hariduse, valitsemise ja digitaalse vahendamise keel on nendesse protsessidesse sügavalt kaasatud. See paneb meid seisma silmitsi uute ebakindluse vormidega, ühtaegu pakkudes uusi väljendusviise, ressursse vastupidavuseks ja hoolimiseks ning lootust.

Kuidas mõtestada haavatavust tänapäeva maailmas? Kas see on midagi, millest tuleb jagu saada, või saame seda käsitleda seisundina, mida tuleb teadvustada ja omaks võtta? Kas see tähendab abitust ja tegutsemisvõime puudumist või on see hoopis suhestuv, afektiivne ja eetiline seisund? Kuidas seda ümber mõtestada ja näha selle potentsiaali uute loovuse, solidaarsuse ja kriitilise lootuse vormide loomiseks?

Sümpoosion kutsub õpetlasi kirjanduse, kultuuri- ja keeleteaduse ning keelehariduse valdkondadest arutlema selle üle, kuidas haavatavus avaldub tänapäeva maailmas ning kuidas seda kujutatakse inglise keele kaudu ingliskeelsetes kultuurides. Toetudes hiljutistele teoreetilistele käsitlustele hirmust (Han 2024a), ellujäämise ühiskondadest, valust (2020), lootusest (Han 2024b), kriitilisest tähelepanust (Citton 2017; Ganteau 2023, 2024) ning inimesekesksusest väljapoole ulatuvast narratiivsest kaasatusest (Caracciolo 2021, 2024), küsib sümpoosion, kuidas kultuurilised ja keelelised praktikad reageerivad olevikule, mida iseloomustavad ärevus, kurnatus ja haavatavus.

Kuidas kirjanduslikud, kunstilised, kinematograafilised ja diskursiivsed vormid kujutavad kaasaegseid haavatavusi? Kuidas toimib inglise keel nii domineeriva jõu kui jagatud agentsuste võimestajana, olgu kohalikes, globaalsetes või kultuuridevahelistes lingua franca kontekstides? Milliseid tulevikke — pedagoogilisi, poliitilisi, esteetilisi — on võimalik kujutleda haavatavuse tingimustes?

Eriti ootame kaastöid, mis käsitlevad haavatavust mitte üksnes teemana, vaid ka meetodi, hoiaku või praktikavormina, sealhulgas loovkriitilisi ja interdistsiplinaarseid lähenemisi.

Võimalikud teemavaldkonnad hõlmavad (kuid ei piirdu nendega):

Haavatavus, ebakindlus ja avatus mõjudele tänapäeva kirjanduses, filmis ja kultuuris
Hirm, kriis ja „ellujäämise ühiskonnad“ kultuurilistes ja keelelistes kujutlustes
Lootus kui murrang, keeldumine ja kollektiivne praktika
Ümberkujutletud kogukonnad, solidaarsused ja lootuse „meie“
Inglise keel globaalse keelena: omand, ebavõrdsus ja risk
Inglise keel lingua francana ja globaalse suhtluse haavatavused
Tehisintellekt, automatiseerimine ning keelelise ja kultuurilise tähelepanu ja agentsuste ümberkujundamine
Lugude jutustamine, narratiiv ja kunst kui hoolimise, parandamise või tervendamise praktikad
Loovus, innovatsioon ja esteetiline eksperimenteerimine segastel aegadel
Haavatavus, tähelepanu ja lootus

Sümpoosion ühendab akadeemilised paneelid filmilinastuse ja luulelugemisega, luues ruumi dialoogiks teadusliku analüüsi ja kunstilise praktika vahel.
Ootame ettepanekuid 20-minutilisteks ettekanneteks või (sobivuse korral) praktikapõhisteks või loovkriitilisteks kaastöödeks.
Palume saata kuni 300-sõnaline ettepanek ja lühike elulookirjeldus aadressile: tlu.english.major@gmail.com hiljemalt 15. juuniks 2026.
Vastused saadetakse välja 25. juuniks.

Küsimustega palume pöörduda: prof Julia Kuznetski, julia.kuznetski@tlu.ee

Kinnitatud peaesinejad:

Marco Caracciolo (Genti Ülikool)

Hannah Lowe (auhinnatud Briti kirjanik ja luuletaja)

Korraldustoimkond:

Professor Julia Kuznetski
Dr Miriam McIlfatrick-Ksenofontov
Dr Alpo Honkapohja
Dr Ksenia Shmydkaya
Iveta Aare
Bernadette Merila

Peaesinejate ettekannete kokkuvõtted

Marco Caracciolo "Embodiment and Vulnerability in Climate Fiction"

“The planet is sick” is a common metaphor for the environmental crisis: it works by mapping illness onto ecological processes. This metaphor goes hand in hand with how the discourse of vulnerability is mobilized in both environmental discourse and climate fiction: preventing ecological collapse becomes an extension of embodiment (and its breakdowns) to the planetary.

This talk examines how embodied concepts such as vulnerability and care inform the way we think about environmental processes. It draws on discussions in ecofeminism--particularly work by Astrida Neimanis and Maria Puig de la Bellacasa--to reveal how scaling up vulnerability to ecological processes involves significant conceptual and ethical tensions. The talk argues that contemporary fiction offers unique insight into these tensions. Richard Flanagan’s The Living Sea of Waking Dreams (2020) provides the main example. The novel draws an explicit connection between planetary crisis and the terminally ill body of the protagonist’s mother, showing how vulnerability, care, and the planetary are complexly and uneasily intertwined. This discussion will help advance arguments on the need to transform the imaginary of the body to address the challenges of climate change.

***

Marco Caracciolo is Associate Professor of English Literature at Ghent University in Belgium. Drawing inspiration from cognitive science, the philosophy of mind, and the environmental humanities, his work explores the forms of experience afforded by narrative in literary fiction and other media (especially video games). Between 2017 and 2022 he led the ERC-funded NARMESH project at Ghent University, which focused on negotiations of the nonhuman in contemporary narrative. He is the author of several books, including most recently Figures of Complexity in Contemporary Fiction (Edinburgh University Press, 2026). He received the Barbara and George Perkins Prize of the International Society for the Study of Narrative for his 2022 book Slow Narrative and Nonhuman Materialities (University of Nebraska Press).