Itaalia keel ja kultuur

Itaalia keele ja kultuuri eriala saab ainsana Eestis õppida Tallinna ülikooli Euroopa nüüdiskeelte ja kultuuride õppekaval, mis võimaldab valida viie täismahulise peaeriala – hispaania, inglise, itaalia, prantsuse  või saksa keele ja kultuuri – vahel.

Kõrvalerialana saab valida teist keelt ja kultuuri või mõnda muud TLÜ-s pakutavat eriala.

Õppevormi kirjeldus

• Kestus: 3 aastat
• Õppevorm: päevaõpe

• Täiskoormusega bakalaureuseõpe toimub peamiselt loengute ja seminaride vormis.

• Bakalaureusekraadi omandamiseks tuleb sul läbida õppekava ja sooritada bakalaureuseeksam.

Olulised eriala- ja üldained

Peaeriala ained võimaldavad sul jõuda itaalia keele oskuses B2- või C1-tasemeni ja uurida Itaalia ajalugu, ühiskonda ja kultuuri (kirjandust, kunsti, teatrit, filmi), et mõista tänapäeva Itaalia kujunemist, tema aktuaalseid probleeme ja kultuurilist ning keelelist mitmekesisust. Loengutes ja seminarides eelistatakse õppijakeskseid meetodeid ning kultuuri ja keele integreeritud õpet.

Eriala uurimuslik moodul arendab individuaalse juhendamise toel vajalikke oskusi iseseisvaks teadustööks. Meeskonnatöö oskust arendavad uurimisprojektid ja ühised temaatilised seminarid koos teiste erialade üliõpilastega. Iseseisvaks uurimistööks valmistavad ette bakalaureuseseminar ja tihe koostöö õppejõududest juhendajatega.

Õppekavas ette nähtud erialapraktika arendab otseselt töötamisele orienteeritud teadmisi ja oskusi ning pakub võimalust esmaseks kokkupuuteks tööturuga. Kõikidel eriala üliõpilastel on võimalus läbida praktika väljaspool ülikooli (Eestis või välismaal) tõlkimise, võõrkeelte õpetamise, kirjastamise, turismi või muudes erialaga seotud valdkondades.

Üleülikoolilised ja instituudi üldained (globaalne ajalugu, maailmakirjandus, kriitiline mõtlemine, suured küsimused, maailmavaated ja usundid, ELU projekt) annavad üliõpilastele võimaluse tutvuda humanitaarse ja humanistliku mõttega laiemas perspektiivis. Need kursused arendavad kriitilise mõtlemise oskusi ja toetavad üldkultuurilisi teadmisi, mis on olulised ühiskonna ja kultuuri nähtuste mõtestamiseks ning toimetulekuks nüüdisaegses kiiresti muutuvas maailmas.

Kõrvaleriala

Vabalt valitud kõrvaleriala raames saad itaalia keele ja kultuuri õpinguid siduda teise keele ja kultuuri, ajaloo, riigiteaduste, kultuuriteooria, digihumanitaaria või mõne muu Tallinna ülikoolis pakutava erialaga.

See annab sulle võimaluse omandada mitmekülgseid teadmisi, mis tulevad kasuks nii edasiõppimisel kui ka ameti leidmisel. 

Tutvu õppekavaga

• Erialaaineid õpetav õppejõudude koosseis on tunnustatud ja rahvusvaheline ning õppetöösse on pidevalt kaasatud ka külalisõppejõude ja -teadlasi välisülikoolidest. 
• Tänu itaalia praktikantidele, kes meil igal semestril stažeerivad, saame üliõpilastele pakkuda individuaalset õppetuge eriti keeleõppes. Kursustel osaleb üha rohkem välistudengeid, kellega oma itaalia keele oskust harjutada.
• Meie üliõpilaskond paistab Eesti akadeemilisel maastikul silma suure mobiilsusega: Erasmuse vahetusprogrammi ja teiste stipendiumide toel veedab suur osa meie üliõpilasi õppesemestri või -aasta Itaalias. 
• Itaalia suund teeb tihedat koostööd teiste romaani keelte (hispaania, prantsuse) suundadega, samuti kultuuriteooria, võrdleva kirjandusteaduse ja tõlke erialadega. Korraldame filmiõhtuid, ühisseminare, vestlusringe jm koosviibimisi.
• TÜHI-s on suur roll õppetöövälisel tegevusel. Meie aktiivsed üliõpilased osalevad üliõpilasnõukogu tegevustes.
• Meie ülikoolis õppides on tudengitel kasutuses raamatukogu, avarad auditooriumid nii loenguteks kui ka filmiõhtuteks, mugavad kohvikud ning istumisnurgad õppimiseks ja sõpradega suhtlemiseks ning uute teadmiste üle arutamiseks.
• Tallinna ülikool asub kesklinnas ja on hõlpsasti ligipääsetav. 

Tallinna ülikooli itaalia suuna õppejõud on oma ala tunnustatud spetsialistid, kes tegelevad eelkõige itaalia kultuuri ja mõtteloo vahendamisega ning itaalia kirjanduse ja kultuuri uuringutega rahvusvahelisel tasandil.

Meie õppejõududelt ja vilistlastelt on ilmunud märkimisväärne hulk tõlkeid itaalia ilukirjandusest, ajalookirjandusest, vanemast ja uuemast mõtteloost, samuti nende teoste mõtestamisele suunatud saatesõnu ja uurimusi.

Neil on alates 1990ndate algusest olnud keskne roll itaalia keele ja kultuuri õpetamisel ja vahendamisel Eestis ning Eesti-Itaalia kultuurikontaktide edendamises. Ülar Ploomi eestvedamisel toimunud Dante “Jumaliku komöödia” eestindamisel ja kommenteerimisel on silmapaistev roll eesti kultuuri sidumisel laiema Euroopa kultuurikontekstiga.

Daniele Monticelli

itaalia uuringute ja semiootika professor

Daniele Monticelli on itaalia uuringute ja semiootika professor. Ta on õppinud, õpetanud ja teadurina töötanud Itaalias, Saksamaal, USAs ja Eestis nii Tallinna kui ka Tartu ülikoolis. Ta õpetab eesti, itaalia ja inglise keeles kursusi tänapäeva itaalia ühiskonnast, kultuurist ja poliitikast, keelefilosoofiast, võrdlevast kirjandusteadusest, tõlkimisest ning kureerib mitu uurimisseminari nii BA-, MA- kui ka doktoriõppe tasemel. Ta on osalenud ja osaleb mitme nõukogu ja komisjoni töös nii Eesti ülikoolides kui ka ühiskonnas ning on oluliselt panustanud romanistika ja tõlke programmide arengusse Tallinna ülikoolis. Ta on aktiivne ka ilukirjanduse tõlkijana eesti-itaalia suunal ning panustab kultuurilisse ja poliitilisse arutelusse Eesti meedias ja ühiskonnas. 

Daniele Monticelli teadustegevust iseloomustab lai interdistsiplinaarne haare. Ta uurib tõlkimise ja tõlgete kultuurilist ja ideoloogilist aspekti, eriti seoses rahvusliku identiteedi kujunemise, sotsiaalsete muutuste ning totalitaarsete režiimide ja tsensuuriga. Tema teoreetilised huvid seostuvad kõigepealt kultuurisemiootika, poststrukturalismi ning kriitilise teooriaga, eriti Giorgio Agambeni, Jacques Rancière’i ja Alain Badiou poliitiliste kontseptsioonidega. Ta on analüüsinud poliitilisi kujutelmaid ehk utoopiaid ja düstoopiaid ning tunnete, kirede ja aistingute konstrueerimist ilukirjanduses. Ta esindab Eestit Euroopa teadusvõrgustiku HERA (Humanities in the European Research Area) juhatuses. Ta on juhtinud ja koordineerinud mitut uurimisrühma ja teadusprojekti tõlke ja lingvistika valdkonnas.

• 2018. aastal pälvis Daniele Monticelli Eesti Vabariigi presidendilt Valgetähe IV klassi teenetemärgi. Loe blogist.
• Loe Daniele Monticelli artiklit “Eesti keeleuuenduse ja itaalia questione della lingua paralleelid ja põimumised”, Keel ja Kirjandus
• Kuula intervjuud Lennart Meri raamatu "Hõbevalge" tõlkimisest itaalia keelde.
• Vaata tema ühe minuti loengut "Kas armastus on ohustatud tunnete liik?".
• Daniele Monticelli oli saatekülaline saates "Plekktrumm".

Merike Ristikivi

Ladina keele ja kultuuri dotsent

Merike Ristikivi on ladina keele ja kultuuri dotsent ning õpetab kursust "Rooma tsivilisatsioon ja ladina keel". Ta on õppinud Tartu ülikoolis klassikalist filoloogiat (MA 2006) ja õigusteadust (PhD 2010).

Tema peamised uurimissuunad on ladinakeelne terminoloogia ja selle omandamine, õiguslingvistika, ladina terminite leksika, semantika, ortograafia ja morfoloogia. Ta on õpiku "Ladina keel juristidele" (2000, 2003, 2006, 2009) autor ning õpikute "Studia Latina. Ladina keele õpik humanitaarerialade üliõpilastele" (2002, 2004, 2015), "Ladina-eesti õigussõnastiku" (2005) ja "Ladina-eesti sõnaraamatu" (2002) kaasautor.  

• Loe Merike Ristikivi artiklit ladina terminoloogia omandamisega seotud probleemide kohta: "Ars et termini artis. Practical issues in application of Latin legal terms"
• Loe artiklit ladina õigusterminite polüseemia ja morfoloogia kohta: "Ladina keelest pärit terminite polüseemia ja sünonüümia eesti õiguskeeles".
• Loe kommentaari Heikki E. S. Mattila teosele "Comparative Legal Linguistics: Language of Law, Latin and Modern Lingua Francas".

Ülar Ploom

Itaalia kirjanduse dotsent

Ülar Ploom on kirjandusteadlane ja tõlkeuurija. Ta on süvendatult tegelenud hiliskeskaja ja vararenessansi (eriti itaalia) kirjanduse ja kultuuriga ning itaalia XX sajandi kirjandusega, samuti itaalia kirjanduse retseptsiooniga Eestis. Ta on kommenteerinud Dante Alighieri "Põrgu" ja "Purgatooriumi" ja on lõpetamas (koos I. Venega) "Paradiisi" tõlget. Ülar Ploom on tõlkinud eesti keelde Petrarca, Moravia, Bassani, Calvino ja Eco teoseid. Ta on avaldanud lühiproosat ja kolm luulekogu.

Kristiina Rebane

Prantsuse ja itaalia keele lektor

Kristiina Rebane on prantsuse ja itaalia keele lektor. Ta on õppinud ja elanud Itaalias, samuti täiendanud end vahetusprogrammide raames Prantsusmaal. Keeleõppes peab ta oluliseks nii keele kommunikatiivset kui ka tunnetuslikku aspekti, tasakaalu igapäevase suhtluskeele ja keele kunstilise kasutuse vahel erinevates kultuurikontekstides.

Teaduslikud huvid: oma teadustöös keskendub ta tegelase kõne ja mõtte refereerimise viisidele kirjanduslikes tekstides, pöörates erilist tähelepanu teadvuse voolule ja siirdkõnele 20. sajandi itaalia modernses romaanis.

• 2018. aasta kevadel kaitses Kristiina Rebane esiletõstmisega oma doktoritöö, mis on esimene Eestis kaitstud italianistika doktoritöö, mis on kirjutatud ja mida kaitsti itaalia keeles. Loe lähemalt siit.
• Loe arvustust Kristiina Rebase itaalia keelest tõlgitud Tommaso Campanella “Päikeselinnale”.
• Loe artiklit keeleõppest.

---

Ülo Siirak

romanistika lektor

Ülo Siirak on romanistika lektor. Ta on läbi aastate andnud loenguid, mis puudutavad romanistika üldküsimusi ja romaani keelte eelset aega, nagu ladina keel, Rooma tsivilisatsioon ja Rooma kirjandus, sissejuhatus romanistikasse. 2016/2017. õppeaasta kevadest annab ta ka prantsuse keele ajalugu ning maailmakirjanduse kursuse raames loengut ja seminari Apuleiuse "Kuldse eesli" kohta. Prantsuse keele eriala ainetest on ta andnud prantsuse keele morfoloogiat ja süntaksi, prantsuse keele leksikoloogiat ja fonoloogiat, erikursusena ka seminari Prantsuse humanistidest. Läbi aastate on ta andnud kursust Prantsusmaa ajalugu ja ühiskond pärast Prantsuse revolutsiooni.

Ülo Siiraku teaduslikud huvid puudutavad eelkõige Rooma kirjandust ja selle retseptsiooni Prantsuse ja Itaalia humanistide poolt, sellega seoses ka Prantsuse humanismi tervikuna ning humanistide tegevuse mõjul tänapäeva prantsuse keele väljakujunemist. Tema huvide hulka kuulub ka uuem ladinakeelne kirjandus, mille üheks näiteks on Einhardi "Karl Suure eluloo" tõlke ilmumine "Keskaja kirjanduse antoloogias".

Ülo Siirak on olnud aastaid tegev leksikograafina ja teeb aktiivselt kaastööd „Suure eesti-prantsuse sõnaraamatu“ koostamisel. Tegemist on rahvusvahelise projektiga, mille üheks eestipoolseks partneriks on Eesti Keele Instituut. Ta kuulub ka sõnaraamatu projekti elluviimiseks loodud Eesti-Prantsuse Leksikograafiaühingu juhatusse.

---

Miriam Rossi

itaalia keele õpetaja

Miriam Rossi on itaalia keele õpetaja ja Tallinna ülikooli kultuuride uuringute doktorant. Ta on õppinud keeli ja kultuure Pavia ülikoolis, keskendudes vene ja inglise kultuuridele. Tema bakalaureuse- ja magistritöö uurisid kirjaliku tõlke protsessi inglise keelest vene keelde. Miriam Rossi on osalenud itaalia keele projektides Venemaa Riiklikus humanitaarülikoolis Moskvas ja Tallinna ülikoolis, kus ta omandas võõrkeele õpetamise oskused. Praegu õpetab ta itaalia keelt C1-tasemel ning korraldab üritusi, mis tutvustavad Itaalia filmikunsti, muusikat ja kultuuri.

Miriam Rossi doktoritöö uurib luuletõlke osatähtsust Nõukogude Liidu hilisperioodil. Tema uurimisvaldkonnad on luule tõlkimine, tõlkimine Nõukogude võimu perioodil, kultuuriülekanne  ja võrdlev kirjandus.

---

Mihkel Kaevats

Kultuuride uuringute doktorant

Mihkel Kaevats on luuletaja ja kultuuride uuringute doktorant, kes juhendab seminare 20. sajandi ning tänapäeva Itaalia ühiskonnast ja kultuurist. Ta on õppinud Bari ja Rooma La Sapienza ülikoolides, kust ta tõi kaasa lisaks keelele ka armastuse itaalia kultuuri ja köögi vastu.

Oma doktoritöös "Miks oodata plahvatust?" (juhendaja Daniele Monticelli) uurib ta 20. sajandi alguse Itaalia kultuuriajakirju, keskendudes ideedele ja ootustele, mis hiljem viisid Itaalia Kuningriigi I maailmasõtta ning said ideoloogiliseks materjaliks Itaalia fašismi kujunemisele. Samuti hõlmab tema uurimistöö 20. sajandi alguse pöördelistel aastatel loodud mõisteid ja kultuuriinstitutsioone, mis defineerivad Itaalia kultuurilugu tänaseni. Oma seminarides peab ta kõige olulisemaks üliõpilastes huvi tekitamist ülipõneva ja omajagu keeruka Itaalia lähiajaloo vastu.

Riigieksam

• Eesti keele riigieksam või eesti keele kui teise keele riigieksam

Vastuvõtutingimused

• Eesti keele riigieksam või eesti keele kui teise keele riigieksam on 40%.

• Vastuvõtueksam on 60%.

• Vastuvõtulävend on 65 palli.

Vastuvõtueksam

Vastuvõtueksam koosneb kirjalikust ja suulisest osast.

• Kirjalik osa on motivatsioonikiri ("Miks ma soovin õppida itaalia keelt ja kultuuri?", pikkus umbes 1 lk, faili nimeks peab olema kandidaadi enda nimi), mis esitatakse koos sisseastumisdokumentidega SAIS-is.
• Vestlusel püütakse selgusele jõuda kandidaadi keeleõppevõimekuses, üldises silmaringis ja huvis valitud eriala vastu.

Vastuvõtueksamite ajakava

Lisapunktid vabatahtliku töö eest

Kandidaadil on võimalik saada vastuvõtueksamil kuni 4 lisapunkti varasema vabatahtliku töö eest. Selleks tuleb täita avaldus, see välja printida, võtta vastuvõtueksamile kaasa ja esitada vastuvõtukomisjonile. Avaldusega koos tuleb esitada ka kinnitus organisatsioonilt, kus vabatahtlikku tööd tehti. Vabatahtliku töö eest lisapunktide andmise otsustab vastuvõtukomisjon.

Eda Ahi

romaani keeled ja kultuurid (itaalia suund), 2012

Luuletaja

"Olgem ausad, itaalia keel ja kultuur tundub esmapilgul olevat Eesti keskkonnas üks parajalt absurdne akadeemiline valik. Osalt just seepärast ongi see õppesuund nii põnev: ainult julgetele, keda kohatised jutud humanitaaritsurade tumedast tulevikust ei heiduta. Säravad ja meeldejäävad õppejõud ning kirev tudengkond innustavad arenema üliõpilase ja inimesena, võtma elus ka edaspidi vastu väljakutseid ja tegema valikuid, mis pole alati mustvalged, sirgjoonelised ja "turvalised". On olnud rõõm kuuluda sellesse pea et salatsunfti, kus omandatud teadmised-kogemused on andnud mulle hoogu kirjanikuteel, kuid tulnud senise elu jooksul kasuks ka töös tõlkija, ajakirjaniku ja diplomaadina."

2018. aastal tunnustas Tallinna Ülikool Eda Ahit silmapaistva vilistlase tiitliga säravate Eesti naisluuletajate tava hoidmise ning eduka tegevuse eest välisministeeriumi esindajana.

Greta-Carina Kanter

romanistika BA (itaalia keel ja kultuur), Suulise Tõlke MA (itaalia ja inglise keel)

Italian Trade Consulting OÜ juht

"Tänu romanistika õpingutele Tallinna ülikoolis ja nende raames Itaalias viibitud ajale õppisin tundma itaalia keelt ja kultuuri, mida kasutan igapäevaselt oma praeguses töös ettevõtte Italian Trade Consulting OÜ juhina. ITC arendab kaubandussuhteid Itaalia ja Eesti vahel ning pakub tõlke- ja giiditeenuseid. Suulise tõlke õpingud lihvisid veelgi enam itaalia keele ja ka tõlkeoskusi, mis võimaldavad olla vahendajaks kahe kultuuri vahel."

Heidi Rannik

Romanistika BA, Suulise tõlke MA

Euroopa Komisjoni tõlk

"Arvatakse, et tõlk peab oskama keeli, aga mitte ainult. Hädavajalik on ka lai silmaring, oskus mõelda ja analüüsida, mõista ka seda, mis jääb ütlemata - "ridade vahele". Selleks peab tundma muuhulgas ajaloolist ja kultuurilist tausta. Itaalia keele ja kultuuri eriala toetab vaba mõtlemist, annab laialdased teadmised ja samas oskuse minna süvitsi."

Anu Lutsepp

Romaani kultuuri ja keelte BA (Itaalia ja prantsuse suund), 2011

Innove prantsuse keele peaspetsialist, Tallinna Inglise kolledži prantsuse keele õpetaja

"Õppisin Lääne-Euroopa uuringute suunal spetsialiseerudes itaalia ja prantsuse keelele. Mitmekülgne õppekava, palju valikuvabadust ning suurepäraste õppejõudude ja inspireerivate kaastudengite koostöös tekkinud toetav õhkkond, on mind julgustanud vastu võtma väga mitmesuguseid tööalaseid väljakutseid ennekõike hariduse valdkonnas."

Eva Kolli

Eesti Digiraamatute keskuse sisujuht, tõlkija, toimetaja

"Eesti luuletaja Doris Kareva on kunagi kirjutanud read, mis on mulle meelde jäänud: "Maailm, ole suurem!". Minu maailma on muutnud suuremaks eeskätt ehk just kunagised romaani keele õpingud endises humanitaarinstituudis – kokkupuude teiste kultuuridega aitab ületada kitsa koduse maailma piiritletust. Mis aga peamine, minust on saanud tõlkija ja toimetaja. Ma armastan seda tööd."

Millistel erialadel võib tööd leida?

Lõpetajad leiavad töö keeleõppe, tõlkimise või turismi valdkondades, kultuuriajakirjanduse ja -korralduse alal, kirjastustes, samuti erinevate riikide asutuste ja välisesinduste juures, rahvusvahelistes organisatsioonides ning erasektoris.

Edasiõppimisvõimalused

Kolmeaastased õpingud loovad aluse, mis võimaldab spetsialiseeruda magistritasemel peamiselt neljas valdkonnas: võõrkeelte (inglise, prantsuse, saksa) õpetaja, kirjandus- ja kultuuriteadused, kirjalik tõlge  (nii ilukirjanduslik ja audiovisuaalne kui ka tarbetekstide tõlge) ja suuline tõlge.

Samuti on võimalus jätkata magistriõpinguid teistel (osaliselt) avatud õppekavadega humanitaarteaduste erialadel.