Humanitaarblogi

Liftikõne rektorile ja prügikastidraama: eesti keele teise keelena olümpiaad üllatas noori täiesti uue formaadiga

1. aprillil kogunesid Tallinna Ülikoolis eesti keele kui teise keele riikliku olümpiaadi lõppvooru pääsenud 9.–12. klasside õpilased. Sõnavara ja grammatikaülesannete asemel ootas noori ees tõeline seiklus – ülikooli peal orienteerudes tuli lahendada keskkonnateemalisi ülesandeid, veenda skeptilisi välistudengeid ja valmistada ette liftikõne rektorile.

Eesti keele teise keelena olümpiaad 2026 tulemused

Tänavuse olümpiaadi teema „Kuidas mina planeeti päästan?“ pani noorte fantaasia tööle juba eelvoorus, kuhu laekus suisa 65 säravat videokõnet. Lõppvooru pääsenud 30 tublimat said aga oma suhtlusoskuse ja julguse proovile panna päriselulistes olukordades otse TLÜ linnakus.

Olümpiaadi korraldajad tõid keeleõppe klassiruumist välja. Õpilased jagati rühmadesse ning nad suundusid uurimisretkele läbi kaheksa kontrollpunkti. Eesmärk oli koguda ideid, kuidas muuta ülikool rohelisemaks.

Ülesanded olid elulised ja nõudsid head veenmisoskust. Näiteks ootasid prügipunktis ees väheentusiastlikud välistudengid Stanislav, Yehor ja Montaine, kellele noored pidid lihtsas eesti keeles selgeks tegema, mida teha katkise reketi või aukus sokkidega või kuhu käib plastist jogurtitops, millel paberist ümbris ja veel kolmandastki materjalist kaas. Kohvikus uuriti Karoliinalt näiteks toidujäätmete ja tudengite maitse-eelistuste kohta. TLÜ meenepoes aga analüüsiti koos Kadriga, milline suveniir on päriselt praktiline ja milline on mõttetu nännikraam. Aegade hämarusest seisab seal riiulil näiteks üks laulev äratuskell. Raamatukogus õpiti Elisabethi juhendamisel andmebaasidest infot otsima ja riiulitelt raamatuid üles leidma. Lisaks tehti tänavaküsitlust koridoris vastu astuvatele õppejõududele ja tudengitele, et uurida nende liikumisharjumuste kohta. Käsitööklassis arutleti koos Ann Ojastoga kiirmoe ja taaskasutuse üle. Inspiratsiooni ammutati ja rohkesti aruteluteemasid pakkus ka ülikooli rohenädala raames üleval olnud Piret Räni näitus „Kuidas me oleme KLIIMA ära rikkunud“. 

Finaaliks 1-minutiline liftikõne

Kogu päeva jooksul kogutud märkmed ei läinud eesmärgitult töölehele. Finaalis pidi iga õpilane astuma žürii ja kaaslaste ette ning pidama 1-minutilise liftikõne ülikooli rektorile, pakkudes välja väga konkreetseid argumenteeritud lahendusi ülikooli keskkonnasõbralikumaks muutmiseks. Tore oli tõdeda, et just need teemad, millele noored oma eelvooru videotes tähelepanu juhtisid, said kandvaks teljeks ka nende liftikõnedes. Pingelise päeva lõpetas dokumentaalfilm „Moest väljas“ Reet Ausist, mis sidus päeva teemad ilusaks tervikuks.

Olümpiaadi uudne ja suhtluspõhine formaat õigustas end sajaprotsendiliselt. Rõõm oli näha, et tänapäeva noored pole mitte ainult mures meie planeedi tuleviku pärast, vaid suudavad oma ideid eesti keeles selgelt, loovalt ja väga veenvalt esitada. Meie tulevik on heades kätes!
Olümpiaadi korraldajad tänavad südamest kõiki meeskonnaliikmeid ja abilisi ülikooli pealt, kelle panus olümpiaadi õnnestumisesse oli märkimisväärne. Erilist esiletõstmist väärib ka ülikooli üldine toetav vaimsus – noored olid siiralt vaimustuses, kui vastutulelikult  ja huvitatult juhuslikud möödujad nende küsimustele vastasid.  

Tulemusi saab vaadata TÜ Teaduskooli lehelt
Žüriisse kuulusid Hiie Rüütel, Annika Bauer, Ele Arder, Piret Baird, Lea Nilson, Tiina Rüütmaa ja Reili Argus.