Näitus „Tõlkes sündinud: Eesti kultuuri ajalugu tõlkekirjanduse peeglis (1525–2025)”
Tallinna Ülikooli Terra galeriis saab kuni 15. maini näha näitust, mis tutvustab eesti tõlkekultuuri kujunemist ja selle keskset rolli meie kirjakultuuri arengus. Väljapanek toob esile, kuidas tõlkimine on sajandite vältel mõjutanud eesti keelt, kirjandust ja laiemat kultuuriruumi.
Alates Wanradti–Koelli katekismusest ja piiblitõlgetest ning Jannseni, Koidula ja Kreutzwaldi saksa rahvaraamatute mugandustest kuni Johannes Aaviku tõlkeliste keeleeksperimentideni on tõlked olnud eesti kirjakultuuri kujunemise alustalaks. Noor Eesti Vabariik suunas märkimisväärseid ressursse maailmakirjanduse ja teadustekstide eestindamisse, et toetada eestikeelse hariduse arengut. Ka nõukogude perioodil mängisid tõlked olulist rolli ideoloogia vahendamisel. Tänapäeval tõstatub küsimus ingliskeelsete tõlgete domineerimisest ja selle mõjust eesti keelele ning kultuurikontaktide mitmekesisusele.
Näitus põhineb Akadeemilises Raamatukogus eksponeeritud ja märtsis lõppenud väljapanekul ning annab ülevaate tõlkeloo olulisematest ajastutest alates 16.–18. sajandist kuni tänapäevani. Käsitletakse ärkamisaega, Eesti Vabariigi perioodi, okupatsiooniaega ja taasiseseisvumise järgset arengut. Eraldi tähelepanu pööratakse tsensuurile ning legendaarsele tõlkesarjale Loomingu Raamatukogu.
Väljapanek otsib vastuseid küsimustele: kes tõlkis, miks ja kuidas tõlgiti ning milline on olnud tõlgete mõju eesti keele ja kirjanduse arengule.
Näitus tugineb Eesti Teadusagentuuri rahastatud rühmaprojektile „Tõlkimine ajaloos: tekstid, tegijad, institutsioonid ja praktikad”, mis uurib tõlkimise institutsionaalseid ja sotsiaalseid aspekte, tõlkijaid ja tõlkekirjandust ning tõlkimise rolli Eesti ajaloos laiemalt.
Tule ja vaata näitust ning kingi endale raamat Loomingu Raamatukogu sarjast.
