Teaduskirjaoskus kui õpetaja supervõime
6. mail toimus seminar „Teaduskirjaoskus klassiõpetaja töös“, mis on osa seminaride sarjast „Teaduse rakendamine klassiruumis“. Sari toob kokku algõpetuse valdkonna teadlased ja õpetajad üle Eesti, et siduda teaduspõhine teadmine igapäevase koolipraktikaga ning toetada õpetajate professionaalset arengut.
Maikuu seminar keskendus sellele, kuidas teaduskirjaoskus ja uurimispädevus aitavad tugevdada õpetaja professionaalset enesekindlust ning toetavad teadlikku ja reflekteeritud tegutsemist klassiruumis. Seminari viis läbi Maile Käsper, õpetajahariduse lektor (PhD).
“Teaduskirjaoskus ei ole kuiva teaduse tegemine, vaid õpetaja tõeline supervõime ja tööriist.”
Maile Käsper, õpetajahariduse lektor
Teaduspõhine lähenemine annab õpetajale tugeva seljataguse ka keerulistes olukordades. Olgu selleks lapsevanema soov „rohkem kodutöid anda“ või mõni levinud hariduslik uskumus – teaduslik põhjendus aitab õpetajal oma otsuseid selgelt ja rahulikult selgitada ning piire hoida.
Samal ajal tehakse klassiruumis juba palju õigeid otsuseid sisetunde ja kogemuse põhjal. Kui see ühendada teaduspõhise teadmisega, kasvab õpetaja kindlus ning kujuneb teadlikum ja tugevam pedagoogiline praktika.
Seminar tõi esile ka selle, et hirm statistika, uurimistöö või teaduseetika ees on täiesti normaalne ning laialt levinud. Oluline on oskus küsida abi, arutleda kolleegidega ning tõlgendada teaduspõhist teadmist ühiselt – see ongi osa õpetaja professionaalsest „supervõimest“.
Seminar näitas, et teadus ei ole klassiruumis lisakoormus, vaid sild teooria ja praktika vahel, mis aitab muuta igapäevase õpetajatöö teadlikuks, läbimõeldud ja turvaliseks praktikaks.
Loe seminaride sarja kohta lähemalt SIIT.