2025. aasta tõi haridusteaduste instituudile rekordilist edu nii õppe kui teadustöö vallas

Tipptasemel haridus on vaieldamatult Eesti edu alustala. On suur rõõm tõdeda, et saame haridusteaduste instituudis läbi kvaliteetse õpetajahariduse ja haridusuuenduse jätkuvalt sellele edule hoogu anda - lõppev aasta tõi kaasa nii erakordselt suure avalduste arvu haridusvaldkonna erialade tasemeõppesse, huvi täienduskoolituste vastu kui ka säravaid projekte teadustöös. 

2025. aastal õppis haridusteaduste instituudis kokku 1626 üliõpilast, neist esimeses astmes ehk bakalaureuse ja rakenduskõrghariduse tasemel 814, teises astmes ehk magistri- ja integreeritud õppes 759 üliõpilast ning kolmandas astmes 45 doktoranti. 

Ülikoolidiplomi sai lõppeval aastal kokku 363 haridusteaduse instituudi üliõpilast, neist 192 bakalaureuse ja 168 magistriastmes. Lisaks kaitsti kolm doktoritööd. Sügisel 2025 immatrikuleerisime 483 uut tudengit: 272 bakalaureuseõppesse, 200 magistri- ja integreeritud õppesse ning 11 doktoriõppesse. 

Erakordselt edukas oli ka tänavune vastuvõtt – haridusteaduste instituudi õppekavadele laekus kokku rekordiline 2799 avaldust, mida oli aasta varasemast ligikaudu 100 rohkem. Kõigist avaldusest 2112 esitati bakalaureuse- ning 673 magistriastme õppekavadele. Suur rõõm oli tõdeda varasematest aastatest suuremat huvi doktoriõppe vastu, kuhu astumiseks avaldas tänavu soovi 17 inimest. 

Keskmine konkurss kõigi õppekavade keskmisena küündis viie kandidaadi lähedale. Bakalaureuseastmes olid populaarseimad erialad eripedagoogika sessioonõpe (14 kandidaati kohale) ja alushariduse pedagoogika sessioonõpe (11 kandidaati kohale), mis kuulusid SAISi TOP 5 hulka! Hästi õigustas end ka 2024. aastal avatud pedagoogika bakalaureuse sessioonõppe vorm. Magistriastmes paistsid suure huvi poolest silma hariduse juhtimine (6 kandidaati kohale) ja andragoogika (5 kandidaati kohale). Suurt huvi pälvis ka tänavu uuena avatud haridusteaduste magistrikava, kuhu laekus 69 avaldust ning konkurss ületas nelja kandidaati õppekohale. Positiivse arenguna kasvas rahvusvaheline vastuvõtt ning õppima asumist kinnitas üle kümne väliskandidaadi.

Professionaalne areng ei lõpe tasemeõppes

Haridusjuhtimise Akadeemia (HAAK), Hariduspsühholoogia keskuse (HPK), Haridusinnovatsioonikeskuse (HIK) mikrokraadides ja täienduskoolitustel, mis toetavad elukestvat õpet ning juhtide ja õpetajate professionaalset arengut, osales lõppeval aastal kokku ligi 3000 õppijat. Koolitusi ja arenguprogramme viidi ellu nii tellimuskoolitustena, avatud koolitustena kui ka mitmete riiklike programmide raames. Täienduskoolitusi toimus kokku 96 ning mikrokraadiprogramme 20, kus osales vastavalt 2685 ja 300 õppijat (150 õppijat semestris). 

Suurimas mahus toimusid siseriiklikud koolitused:

• Haridus- ja Teadusministeeriumi ESF VÕTI programmi raames
• Õpetajate Akadeemia ja HANO programmi kaudu
• Šveitsi programmi ning Eesti Keele Instituudi projektide toel
• Alustava Õpetaja Tugiprogrammi raames
• Lisaks toimusid koolitused gümnaasiumiõpilastele Õpilasakadeemia raames ning valikainetena.

Teadustöö ja projektitegevus

Teadus- ja tõenduspõhise hariduse ja haridusuuenduse toetamise eelduseks on teadustöö. Seegi valdkond oli tänavu väga aktiivne – instituudi teadustegevus hõlmas mitmeid valdkondi ning koostööd nii Eesti kui ka rahvusvaheliste partneritega.  Kokku oli käimas 52 projekti, millest 28 sai alguse sel aastal. Esitati 72 uut projektitaotlust, neist 19 teadus- ja üheksa arendusprojektile. 

Teadus- ja arendustegevuses on olulisel kohal koostöö. Instituudi koostööpartnerite ökosüsteemi võib kirjeldada “kolmikrõngana”, kuhu kuuluvad organisatsioonid teadus- ja kõrghariduse vallast (ülikoolid, uurimisvõrgustikud), hariduspoliitika ja -juhtimine valdkonnast (ministeeriumid, ametid, agentuurid) ning rakenduslikust ja innovatsiooni sfäärist (koolid ja kutseõpeasutused, ettevõtted, MTÜ-d, sihtasutused). Lõppeval aastal oli meie koostööpartnerite hulgas kokku 155 erinevat organisatsiooni, sh 58 ülikooli ja 24 ettevõtet.

Tuule said tiibadesse ka mitmed rahvusvahelised projektid. Rahvusvahelisel tasandil tegime koostööd kokku 34 erineva riigi asutustega. Enim partnereid oli Kreekast, Hispaaniast, Soomest, Saksamaalt ja Itaaliast. Kaugematest riikidest olid esindatud Keenia, Ghana ja Austraalia. Viisime läbi ka mitmeid rahvusvahelisi arengukoostöö projekte. Ühena suurematest alustasime Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskuse (ESTDEV) toel olulist rahvusvahelist projekti, mille eesmärk on toetada Ukraina kutseharidussüsteemi reformi Žõtomõri linnas.

Mida me uurisime? 

Uurimistöö toimus peamiselt haridusteaduste, psühholoogia, sotsioloogia ja haridusjuhtimise valdkonnas. 

Sõnade sagedus peegeldab väga järgmisi fookusi:

• Haridus ja õppimine (õpe, õppimine, õpetamine, õppekavad)
• Õpetajate professionaalne areng ja pädevused
• Haridusjuhtimine
• Noortevaldkond ja kaasamine
• Digiharidus ja digioskused
• Tehisintellekt 
• Kestlikkus ja tulevikuteemad

Tänu ja pilk tulevikku

Lõppev aasta kinnitab, et haridusteaduste instituut on tugev, arenev ja koostööle avatud kogukond. Täname veel kord kõiki üliõpilasi, koostööpartnereid, õppejõude ja kolleege, kes on nende tulemuste saavutamisele kaasa aidanud. Astume uude aastasse kindla teadmisega, et üheskoos suudame panustada Eesti ja rahvusvahelise hariduse arengusse ka edaspidi.