Tallinna Ülikooli tänavune hariduskonverents uurib elukestva õppe väärtusi ja paradokse

Konverentsil osales lligi 300 teadlast ja ettevõtjat, haridusuuendajat, avaliku sektori esindajat ja praktikut, et arutleda elukestva õppe tähenduse, väärtuste ja vastuolude üle tänapäeva ühiskonnas. Avati elukestva õppe erinevaid tahke nii teaduslikust kui ka praktilisest vaatenurgast. Päev pakkus sisukaid ettekandeid ja elavaid arutelusid, mis tõid esile elukestva õppe paradoksid, aga ka kestlikkuse teemade mitmekihilisuse ning nende vältimatu tähtsuse tänases haridus- ja töömaailmas.

Konverentsi avasõnad ütles Haridus- ja teadusministeeriumi üldhariduspoliitika juhataja Ülle Matsin, kes avaldas tänu, et ülikool iga-aastaste hariduskonverentsidega ühiskonnale olulisi teemasid esil hoiab ja nende arengule teaduse kaudu kaasa aitab. „Sel korral on käsitlusel eriti aktuaalne ja intrigeeriv teema – elukestva õppe väärtused ja paradoksid.“ 

Tänavuse konverentsi puhul kõnetas teda ka huvitav seos, mis tekkis elukestva õppe ja kestlikkuse vahel. „Ühelt poolt kestlikkus kui väärtus, millest saame juhinduda, teisalt elukestev õpe, mis samuti eeldab kestlikku lähenemist.“ Ministeeriumi esindaja märkis, et õppida on võimalik erineval moel ja erinevates kohtades. „See on just see, milliseks me soovime kujundada tulevikuhariduse. Rännak tänastel teemadel tuleb ülipõnev.“ 

Tallinna Ülikooli haridusinnovatsiooni prorektor Kristi Klaasmägi lisas, et elukestev õpe on ülikoolitöö igapäevane tuum. „Vastutame hariduse eest lasteaiast kuni kõrghariduse ja elukestva õppeni välja. See tähendab, et oleme ka ise pidevas õppimises ja arengus.“
 
Klaasmägi rõhutas, et kõrgharidus tähendab õpetamist, aga ka pidevat uurimist. „Paradoksaalne on see, et õpime pidevalt ka siis, kui seda ise ei märkagi." Prorektor avaldas soovi, et konverentsipäev ei jääks ainult kuulamiseks ja rääkimiseks. „Mida me siin täna teeme – kas me räägime elukestvast õppest või me õpime? Eeldan, et tulite selleks, et õppida. Päeva lõpuks on oluline, et me ka mõtleksime kuuldu üle järele ja tegutseksime.“

Elukestev õpe kui ühiskonna kestlikkuse tugisammas

Päev koosneski nii ettekannetest kui aruteludest. Miks on säästva arengu haridus tänases maailmas oluline, rääkis Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi vanemteadur Mihkel Kangur. Kuidas saavad omavalitsused panustada täiskasvanuhariduse arengusse ja toetada elukestvat õpet kogukonna tasandil, avas KASVULAVA eestvedaja Mai Timmi ettekandes „Täiskäik – kohalik omavalitsus kui partner täiskasvanud õppimise toetamisel“.

Päeva jooksul toimus ka kolm teemaarutelu, kus ülikooli teadlaste ja praktikute osalusel arutleti aktuaalsetel elukestva õppe teemadel – tehisintellekti rolli ja kasutusvõimaluste, kestlikkuse, rohepädevuse ja maakogukondade säilenõtkuse üle. Räägiti sellestki, kuidas toimub kaasamine elukestvas õppes, millised on selle piirid ja võimalused, kuidas saavutada tõeline osalus ja partnerlus õppijatega ning kuidas toimub õppimine töö kontekstis. 

„Elukestev õpe on tänapäeva ühiskonna sidususe ja kestlikkuse tugisammas, mis aitab inimestel kohaneda muutustega, toetab isiklikku arengut ning kujundab kestlikku ja kaasavat tulevikku,“ tõdesid osalejad. Selle väärtuste ja paradokside mõtestamine aitab meil paremini mõista, kuidas õppimine toimub kogu elu jooksul – nii formaalsetes kui ka mitteformaalsetes keskkondades.

Loe konverentsi kohta rohkem siit. 

Haridusuuendusliku auhinna pälvis Pelgulinna Gümnaasium

Konverentsipäev lõpus anti üle traditsiooniline haridusuuendusliku algatuse auhind, mille ulatasid võitjaile haridusinnovatsiooni prorektor Kristi Klaasmägi ja haridusteaduste instituudi direktor Tiia Õun. 

Tänavuse auhinna sai Pelgulinna Gümnaasium algatuse eest "Süsteemne ja tõenduspõhine õppimiskultuur: teadlikkuse, enesejuhtimise ja koostöö arendamine". Algatus pälvis võidu, sest oli läbimõeldud, mõjus ning järjepidev panus õppijakeskse koolikultuuri arendamisse ning kool oli loonud tugeva aluse õppiva organisatsiooni kujunemiseks. 

Sel aastal anti esmakordselt välja ka eriauhind, milleks valiti Rakendusliku Massaaži- ja Teraapiakolledži algatus "Kujundav hindamine ja õppija enesejuhtimine". Algatus on eeskujulik näide õppijakeskse ja refleksiivse õpikäsitluse rakendamisest kutseõppes. 

Auhinda antakse aastast 2019 ning tänavu laekus konkursile seitse tööd.