Uudishimu päev 2024
Tallinna Ülikool kutsub gümnaasiumi õpilasi uudishimu päevale!
Lisa kalendrisse
iCal calendar
Juba kolmandat korda tähistame novembrikuus Tallinna Ülikooliga uudishimu päeva, mis on mõeldud uute teadmiste saamiseks, küsimiseks ja uurimiseks. Selle puhul korraldame 15. novembril Tallinnas ja Narvas suure silmaringi avardava koolipäeva “Mida õpikutes ei räägita”. Tunde annavad tunnustatud Tallinna Ülikooli teadlased ja õppejõud, tutvustades uusi teadustulemusi ja -käsitlusi ning neid teemasid, mis toetavad koolis õpitavat, kuid tihedasse õppekavva alati ei mahu.
Uudishimu päev toimub kohapeal Tallinna Ülikooli Maximumi auditooriumis (Narva mnt 29) ja Narva Eesti Gümnaasiumis. Tallinna Ülikoolis toimuvaid loenguid kantakse üle ka veebi vahendusel TLÜ Youtube kanalil.
NB! Narva Eesti Gümnaasiumis on kohad juba täis!
Tunniplaan:
| Kell | Tallinnas ja veebiülekandes | Kell | Narva Eesti Gümnaasiumis |
|---|---|---|---|
| 9.57 | Tervitus | 10.30 | Tervitus |
| 10.10-10.40 |
Uudishimulikkus - kas geneetiline nagu silmavärv või õpitav nagu viisipidamine? Kati Aus Kuidas olla uudishimulik? Miks on uudishimu vajalik? Lühiloengus saab mõelda, kas igas ühes on uudishimu olemas ja kas seda on võimalik õppida. |
10.40-11.10 |
Kultuuride mõistmine ja suhtlemine. Anastassia Zabrodskaja Mis on kultuur? Mis on üks tuntumaid kultuuri mudeleid? Arutleme, kuidas kultuuridevaheline suhtlus mängib tänapäeva maailmas keskset rolli ning kuidas aja- ja ruumisuhted kujundavad meie igapäevast käitumist. |
| 10.50-11.20 |
Digitaalse maailma kodanik. Airi-Alina Allaste Loeng mõtestab kodaniku rolli ja noorema põlvkonna poliitilist osalust 21 sajandil. Kui traditsiooniliselt on kodanikuks olemist seostatud riikliku kodakondsusega, siis tänased noored ei pea alati kõige tähtsamaks riigipõhist poliitikat. Loeng keskendub kodanikuks olemise viisidele, mis seostuvad elustiili valikute, üleilmsete liikumiste ja digitaalsete võimalustega. |
11.20-11.50 |
Kuidas jälgida suurandmete abil muutusi sotsiaal- ja uudismeedias? Mark Mets Sotsiaal- ja humanitaarteadustes kasutatakse üha enam arvutuslikke meetodeid, mis võimaldavad saada kiire ülevaate tuhandetest või isegi miljonitest tekstidest. Need meetodid aitavad paremini esile tuua nii suuremaid kui ka väiksemaid muutusi meie ühiskonnas. Näiteks saame uurida, kuidas on aja jooksul muutunud tähelepanu Ukraina sõjale Twitteris või polariseerumine Eesti uudismeedias. |
| 11.30-12.00 |
Millest me unistame ja mida me kardame? Utoopiad ja düstoopiad tänapäeva populaarkultuuris. Daniele Monticelli Loeng avab utoopia ja düstoopia mõisted ja käsitleb neid kui meie unistuste ja hirmude peegleid. Analüüsime lühidalt, kuidas utoopiaid ja düstoopiaid kujutatakse tänapäeva filmides ja seriaalides. |
12.00-12.30 |
Tantsides läbi elu ja elades tantsu abiga. Oksana Tralla |
| 12.00-12.45 | Lõunapaus | 12.30-13.10 | Lõunapaus |
| 12.45-13.15 |
Miks pakub tants rõõmu? David Truusa Lühiloeng keskendub liikumise rõõmule ja miks see meile kõigile vajalik on. Tants on osa väljendamisviisist ning samas annab võimaluse end füüsiliselt proovile panna. Lisaks saavad kuulajad kaasa mõelda, kuidas rahvatants aitab noortel rohkem liikuda. |
13.10-13.40 |
Õpi- ja eksamiärevus. Janno Pajupuu Loengu sisuks on õpi- ja eksamiärevus, selle mehhanism ja levinumad avaldumisvormid ja situatsioonid. Praktilise poole pealt tutvustan levinumaid õpiärevusega toimetuleku viise ja harjutusi. |
| 13.30-14.00 |
Sfääriline geomeetria. Mart Abel Oma olemuselt olid sfäärilise geomeetria põhitõed teada juba 15. sajandiks. Osa sellest on seotud sellega, miks me kaartidel lennukite sõidutrajektoore üsna kõveratena näeme, ja osa sellega, miks kaardi peal väga erineva suurusega objektid tegelikult pindala poolest üsna võrdsed on. |
13.50-14.20 |
Navigating Cross-Media and Active Audiences in the Age of Media Abundance. Alessandro Nani In today’s rapidly evolving media landscape, the relationship between the media, audiences, and participation is more complex than ever before. This lesson delves into the key concepts of cross-media strategies, audience engagement, and the participatory role of modern audiences in a world of abundant media. |
| 14.15-14.45 |
Magus minevik ehk kuidas maitseb ajalugu? Ulrike Plath Kellel ei oleks mõru maitse suus mõeldes Eesti mineviku peale. Kuid siiski leidub ka teisi lugusid. Loengus avame Eesti magusa ajaloo erinevaid tahkeid ja uurime, kuidas magusaisu levis ja muutus pika ajaloo jooksul. |
14.30-15.00 |
Digitaalne eneseloomine: AI ja tehnoloogia abil eesmärkideni. Jörgen Ivar Sikk Räägime, kuidas tehisintellekt ja digitehnoloogia teevad meist nutikamad, motiveeritumad ja iseseisvamad õppijad. Uurime, kuidas AI teritab meie kriitilist mõtlemist ja kohandab õppimist vastavalt meie vajadustele. Toome näiteid tööriistadest, mis aitavad paremini planeerida, seada eesmärke ja saada jooksvalt tagasisidet. Räägime ka tehnoloogia varjukülgedest, nagu sõltuvus ja privaatsuse probleemid. Lõpuks heidame pilgu tulevikku ja vaatame, kuidas AI võib meie õppimise veelgi lahedamaks ja personaalsemaks muuta, olles justkui sinu isiklik õpetaja igal sammul. |
Tundi annavad Tallinnas
 |
Kati Aus tegutseb peamiselt Tallinna ülikoolis hariduspsühholoogia keskuse külalisteadurina ning hariduspsühholoogia ainete õppejõuna. Katit huvitab kõik, mis puutub õppimisse ja õpetamisse ning ta usub, et teaduspõhine vaade õppimisele ja õpetamisele päästab ühel päeval maailma. |
 |
Airi-Alina Allaste on kultuurilise mitmekesisuse professor, kelle uurimisvaldkondadeks on noorte osalus, mobiilsus, erinevad vähemused ja DIY kultuurid. |
 |
Daniele Monticelli on õppinud, õpetanud ja teadurina töötanud Itaalias, Saksamaal, USAs ja Eestis nii Tallinna kui ka Tartu ülikoolis. Ta õpetab eesti, itaalia ja inglise keeles kursusi tänapäeva itaalia ühiskonnast, kultuurist ja poliitikast, keelefilosoofiast, võrdlevast kirjandusteadusest ja tõlkimisest. |
| David Truusa on lõpetanud Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi koreograafia magistri õppekava ning toimetab hetkel tantsuõpetaja, eesti rahvakultuuri külalislektori, rahvatantsuansambel Soveldaja juhendaja ja tantsupeo lavastusmeeskonna liikmena. David võtab eestvedada valdkondlikke sündmusi ning arutleb tantsu tulevikusuundade teemal. | |
 |
Mart Abel on Tallinna Ülikoolis töötanud alates aastast 2012, alguses professori, hiljem dotsendina. Õpetab aineid geomeetria, algebra, topoloogia ja matemaatika ajaloo valdkondades. Uurimistööd teeb topoloogiliste algebratega seotud valdkonnas. |
 |
Ulrike Plath on baltisaksa uuringute ja keskkonnaajaloo professor. Ta on saksa päritolu, õppinud Hamburgi, Tartu ja Greifswaldi ülikoolis ja saanud doktorikraadi Mainzi ülikoolis. Teadus- ja õppetöös on ta püüdnud koos käsitleda lokaalseid ja globaalseid fenomene, näiteks toiduajaloos, kliima- ja loomaajaloos või seisuste- ja rahvusteüleses argielus. |
Tundi annavad Narvas
 |
Anastassia Zabrodskaja töötab kultuuridevahelise kommunikatsiooni professorina ja on kommunikatsioonijuhtimise õppekava kuraator Tallinna Ülikoolis. |
 |
Mark Mets on Tallinna Ülikooli kultuuride uuringute doktorant. |
 |
Oksana Tralla on Tallinna Ülikooli tantsukunsti (ballett) dotsent. |
 |
Janno Pajupuu on Tallinna Ülikooli Üliõpilaste nõustamiskeskuses psühholoog. |
 |
Alessandro Nani on Tallinna Ülikooli ristmeedia filmis ja televisioonis õppekava kuraator ja
ristmeedia dotsent. |
 |
Jörgen Ivar Sikk on Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate instituudi nooremteadur. |