Bali kalurikätest Tallinna Ülikooli laborini ehk kuidas sündisid Berrichi teaduspõhised ilutooted

Looduslike nahatoodete brändi Berrichi lugu sai alguse väga isiklikust kohast. Brändi looja Berit Joosep otsis aastaid lahendust oma nahaprobleemidele, kuid tavapärased ravikreemid ja antibiootikumikuurid tõid pigem ajutist leevendust. Kui kuurid lõppesid, tulid probleemid tagasi ja ühel hetkel sai selgeks, et samamoodi jätkata ei saa. “Berrichi ei sündinud soovist lihtsalt veel üks kosmeetikabränd luua. See sündis väga isiklikust vajadusest leida lahendus, mis päriselt toimiks,” selgitab Joosep.

Esimesi vastuseid hakkas Joosep otsima loodusest ja kodustest teadmistest: kuidas olid nahamuredega toime tulnud tema ema ja vanaema, milliseid taimi, õlisid ja looduslikke koostisosi oli kasutatud enne, kui kosmeetikat hakati otsima apteegiriiulilt või ilulettidelt. Nii jõudis ta looduskosmeetikani ja hakkas ise esimesi kreemiretsepte koostama ning neid oma koduköögis katsetama, kuid peagi sai selgeks, et hea mõte vajab toimimiseks ka teaduslikult läbi töötatud retsepti. Koduköögis valmistatud veest ja rasvadest koosnev kreem ei püsinud ilma sobiva siduva aineta tervikuna ning hakkas eralduma. “Koduköögis katsetades sain kiiresti aru, et heast ideest üksi ei piisa. Kui tahad luua toimivat ja stabiilset toodet, on vaja teadmist, katsetamist ja õiget partnerit,” ütleb Joosep.

Bali kalurikäed juhatasid tee teaduseni

Pöördepunkt saabus reisil Balile. Seal märkas Joosep kalureid, kelle näod olid päikese ja mere tõttu parkunud, kuid käed üllatavalt pehmed. See kontrast jäi meelde ning pani küsima, kas vastus võib peituda vetikates, millega kalurid iga päev kokku puutusid. “Bali kalurite pehmed käed jäid mulle meelde, sest need tekitasid küsimuse: mis on see, mida loodus juba teab, aga mida meie veel ei oska kasutada?” meenutab Joosep. Tagasi Eestis viis üks juhuslik kohtumine vesiviljelusega tegelenud inimeseni, kelle kaudu jõudis Joosep Tallinna Ülikooli professori Rando Tuvikeseni. 

Nii saigi 2014. aastal alguse Berrichi ja Tallinna Ülikooli koostöö. TLÜ-s oli olemas teadmine, mida alustav kosmeetikabränd ise luua ei oleks saanud. Professor Tuvikene tutvustas Joosepile Eesti vetes kasvavat punavetikat Furcellaria lumbricalist. Tegemist on makrovetikaga, millest saadakse bioaktiivseid ühendeid, sealhulgas furtsellaraani. Eesti rannikumeres kasvav Furcellaria lumbricalis on unikaalne taastuv loodusvara, millel on kasutusvõimalusi nii toiduainete- kui ka kosmeetikatööstuses. Koostöö TLÜ-ga kujunes Berrichi arengus otsustavaks. 

Esialgseid uuringuid aitas toetada toonane EAS ehk Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, nüüdne Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS). Joosepi sõnul ei oleks sellise teadusarenduse tegemine ilma toetuseta olnud alustavale ettevõttele võimalik. Tootearendus Tallinna Ülikooliga kestis kokku kolm aastat. 

Vetikateadusest kestliku tootearenduseni

Teaduslik koostöö ei piirdunud sellega, et valmis tootele lisati usaldusväärne taust. Uuringud ja katsetused kujundasid toodet ennast. Joosepi esialgne kodune kreemiretsept ei püsinud tervikuna, furtsellaraan aga aitas retsepti siduda ja muuta kreemi stabiilseks. Samas ei olnud selle roll ainult tehnoloogiline, sest Berrichi seisukohalt oli oluline ka see, kuidas furtsellaraan nahal toimib. “Koostöö Tallinna Ülikooliga andis meile võimaluse liikuda uskumisest teadmiseni. Me ei tahtnud lihtsalt öelda, et vetikas on hea, vaid aru saada, mida see tootes ja nahal tegelikult teeb,” ütleb Joosep. “Kuna Furcellaria lumbricalis on makrovetikas, ei tungi sellest saadud aine naha sügavamatesse kihtidesse. Selle asemel moodustab see nahapinnale õhukese kileja kihi, mis aitab hoida naha niiskustasakaalu. Niiskus on naha hea seisundi jaoks üks olulisemaid eeldusi, sest see toetab naha elastsust, kaitsevõimet ja tervemat väljanägemist,” selgitab Joosep. 

Berrichi innovaatilisus ei seisne aga ainult ühe kohaliku vetika kasutamises. Tallinna Ülikooli teadlastega koostöös hakati katsetama furtsellaraani ja vetikast saadud astaksantiini kooslust. Furtsellaraan pärineb punavetikast ehk makrovetikast, astaksantiin aga mikrovetikast. Joosepi sõnul ei oldud sellist vetikaainete kooslust kosmeetikas seni maailmas kasutatud. Just sellest kombinatsioonist kujunes Berrichi üks eristuvaid tunnuseid, mida toodete kirjeldustes ka uhkusega esile tuuakse – tooted sisaldavad vetikatest pärit antioksüdante astaksantiini ja furtsellaraani kui nahka niisutavaid ja vananemisvastaseid koostisosasid. “Furtsellaraani ja astaksantiini kooslusest kujunes Berrichi jaoks midagi palju enamat kui koostisosade nimekiri. Sellest sai meie toodete teaduspõhine tuum,” sõnab Joosep.

Usaldus sünnib ka vigadest õppides

Berrichi areng ei ole olnud ainult lugu õnnestunud tootest, vaid ka õppimisest. Esimese suurema tootmispartii järel tuli ettevõttel teha raske otsus kutsuda tagasi kogu partii, mille puhul üks koostisosa mõjutas negatiivselt toote lõhna. Kuigi tooted olid kasutuskõlblikud, ei vastanud kasutuskogemus Berit Joosepi ootustele ja selle üle kurtis ka nii mõnigi klient. “Kõige kriitilisem tagasiside võib olla brändi jaoks kõige väärtuslikum. See sunnib ausalt otsa vaatama sellele, mida saab paremini teha,” ütleb Joosep. See kogemus kinnistas arusaama, et brändi usaldus sünnib mitte ainult lubadustest, vaid ka valmisolekust vigu tunnistada ja neid parandada. 

Lisaks kodumaise toorme väärindamisele on ka kestlikkus olnud osa Berrichi teadlikust tootearendusest. Kui alguses tähendas see eelkõige looduslähedasi ja nahasõbralikke koostisosi, siis hiljem laienes sama mõtlemine ka pakenditele. Klientide tagasisidest ja ettevõtte enda soovist sündis taastäidetav refill-lahendus. Joosepi sõnastatud mõte, et kreemi jälg näos ei pea tähendama suurt jalajälge looduses, võtab hästi kokku Berrichi laiema püüdluse: ühendada nahahooldus, teadus ja keskkonnateadlikkus. 

Berit Joosepi jaoks algas kõik soovist leida lahendus oma nahale. Tallinna Ülikooli teadlastega koostöös kujunes sellest aga midagi märksa suuremat – Eesti loodustoormel põhinev kosmeetikabränd, mis otsib jätkuvalt uusi viise, kuidas teha ilu teadlikumalt, kestlikumalt ja teadusele toetudes.