Rohereisiga Tallinnast Portugali, Horvaatiasse ja Tšehhi – kuidas kolm üliõpilast jätsid lendamise vahele

Kuhu sa reisisid ja miks otsustasid valida keskkonnasäästlikku reisiviisi?

Jian: Reisisin Tallinnast Portosse ja tagasi, et õppida Lusófona Ülikoolis. Olen alati tahtnud Euroopat avastada, kuid vajasin selleks põhjust. Mõistsin, et roheline reisimine on selleks ideaalne viis. Kuna oli talvevaheaeg, oli mul piisavalt aega valida aeglasem teekond ja harjutada keeli, mida olin koolis ja Duolingos õppinud.

Eliine: Mina reisisin sel aastal kevadsemestriks Horvaatiasse. Valisin tulla autoga, sest elan, reisin, õpin ja seiklen koos koer Mochoga ja mulle ei meeldi mõte sellest, et ta peab kuskil lennuki pagasiruumis üksi värisema. Samuti vedas sellega, et plaanid läksid kokku sõpradega, kel oli samal ajal sinnapoole asja. Boonusena saab mööda maad tulles kaasa vedada asju, mida lennukiga ei tooks. 

Jaanis: Reisisin Prahasse. Nii lühikest vahemaad, pean silmas Euroopa siseseid reise, on mõistlik läbida maismaa transpordiga. Ainuke pudelikael ongi Eestis Varssavisse, sest sealt saab edasi juba päris kiire rongiga. Tõsi, veel kiiremad rongid on lääne poole, Saksamaale ja sealt edasi.

Milliseid transpordivahendeid sa kasutasid ja kuidas su marsruut välja nägi?

Jian: Minu algne plaan oli reisida rongiga. Kuid pärast mitmeid hilinemisi ja tühistamisi ning nähes, kuidas mu eelarve kahanes, otsustasin busside kasuks. 

Minnes: Tallinn → Varssav → Berliin → Köln → Brüssel → Pariis → San Sebastian → Salamanca → Porto.

Tagasi tulles: Porto → Lissabon → Evora → Madriid → Barcelona → Marseille → Milano → Zürich → München → Praha → Krakow → Tallinn.

Eliine: Meie marsruut oli üpriski otse läbi Läti, Leedu, Poola, Tšehhi, Austria, Sloveenia, Horvaatia. Nagu naksti! Kiirustamata tulime rahulikult teekonda nautides neli päeva. 

Jaanis: Bussiga sõitsin Tallinnast Varssavisse ja sealt edasi rongiga Prahasse. Samamoodi sõitsin ka tagasi. Seega oli mõlemal puhul üks ümberistumine ja oodata tuli umbes tunni jagu.

Kuidas toimus marsruudi planeerimine ja piletite broneerimine - oli see lihtne või esines mingeid takistusi?

Jian:  Marsruudi planeerimine oli lihtne, valisin lihtsalt linnad, millest olin varem kuulnud. Kasutasin ka tehisintellekti abi. Näiteks kui jäin Barcelonast Milanosse suunduvale praamile hiljaks, palusin Geminil aidata leida maismaatranspordi alternatiiv. Kasutasin tehisintellekti kogu reisi vältel tõlgete ja soovituste saamiseks, kuid kontrollisin saadud info alati üle, sest võimalike vigade ja tagajärgedega pidin tegelema ikka mina.

Piletite broneerimisel alustasin ametlikelt veebilehtedelt, kuid liikusin lõpuks edasi kolmandate osapoolte rakenduste juurde, nagu Omio ja Trip.com, et leida odavamaid pileteid. Miinuseks oli see, et need rakendused ei teavitanud mind alati rongide tühistamistest, mis tegi ka kompensatsiooni taotlemise keerulisemaks.

Eliine: Pileteid broneerima ei pidanud, ööbimispaigad saime Airbnb'st ja marsruudi dikteeris telefoni GPS. Seega ütleksin, et vägagi lihtne.

Jaanis: Väga lihtne oli piletid broneerida. Tõsi, Poola raudtee puhul tasub natuke googeldada, sest erinevatel vahendajatel on hinnad erinevad.

Kogesid sa midagi uut? Toredat või ehmatavat?

Jian: Neid oli liiga palju, et kõiki üles lugeda, kuid jagan kahte näidet.

“Keraamilised plaadid”

Kui ma Portugali sisenesin, muutus maastik märgatavalt. See nägi välja nagu vana Hispaania film, kuid samas meenutas ka Lõuna-Hiina maapiirkondi, kuna mõlemas kohas kasutatakse majade kaunistamiseks keraamilisi plaate. See on naljakas, sest Hiina vanem põlvkond peab seda „läänelikuks“ stiiliks. Minu põlvkond aga arvab, et see on kole ja meenutab vannituba.

Portugalis on need aga kõikjal. Portugallased olid esimesed, kes purjetasid ümber Hea Lootuse neeme, et jõuda Hiinasse. Nad kasutasid plaate oma jõukuse näitamiseks ning pidasid seda „idamaiseks“ stiiliks. Nüüd, sajandeid hiljem, arvavad hiinlased, et see on läänelik stiil. Tänapäeval liigub informatsioon juba valguse kiirusel, seega ei pruugi me enam kunagi näha sellist ainulaadset ajaloolist arusaamatust.

“Maailmaküla”

Ma ei plaaninud Marseille’sse minna, kuid probleemide tõttu piletitega, pidin sealt läbi põikama. Mind hoiatati, et peaksin oma rahakotil silma peal hoidma, kuna on palju immigrante, viidati isegi vanale romaanile „Krahv Monte-Cristo“, et rõhutada, kui ohtlik see koht on, kuigi see raamat on umbes 200 aastat vana.

Tegelikult nägin aga elavat linna, kus erinevatest rahvustest inimesed elasid koos. Kui ma lahkusin, oli bussijuht naine, kes ilmselgelt armastas oma tööd. Ta aitas kõiki reisijaid nende pagasiga ning kõik, olenemata rassist, tänasid teda siiralt. See tundus nagu „maailmaküla“, kus kõigil oli hea meel olla kaasatud. Marseille oli rahulik - erinevalt kultuuri konfliktidest, mida me tavaliselt sotsiaalmeedias näeme. 

Eliine: Tore oli see, et Euroopa on ikka samasugune nagu alati. Lätis ja Leedus on kohutavad üherealised maanteed ning pikki vahemaid peab väga aeglaselt rekkade vahel sõitma. Poolas saime hiigelpelmeeni osaliseks. Samuti sattusime keset maanteed suvalise tankla juures peale huvitavale politseinike ja kohalike jõukude kogunemisele. McDonaldsi ees seisid täisvarustuses - kilpide, kiivrite ja relvadega - politseinikud, samal ajal kui Adidase dressides ja kuldketiga noormees nende kõrval burksi nautis. Avatud pagasnikutega autode kõrval surusid mehed mustades mantlites käsi ja leppisid kuldhammaste välkudes kokku justkui mingites tähtsates tingimustes, samal ajal kui politseinikud 20m kaugusel vilkurite all istusid. Neid autosid oli seal 60 ringis ja politseinike umbes sama palju. Veeresime tankla parklast peatust tegemata tagasi maanteele ning sõitsime edasi järgmisse tanklasse. Tšehhis kogesime kõige rasvasemaid kartulipannkooke maailmas ja Sloveenias nägin keset linna kobrast.
Ütleks, et iga reis on tore ja alati kogeb natukenegi midagi uut.

Jaanis: Midagi ehmatavat ei kogenud. Natuke halb üllatus oli see, et kuna Varssavist  Prahasse rong oli Poola raudtee oma, siis peale Tšehhi piiri ületamist kadus rongis wifi. Tšehhi raudteel reisides tasub kaasa võtta Jaroslav Hašeki  "Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil".  Švejk reisib rongiga České Budějovicesse. Osa tema marsruudist kattus ka minu omaga. Seal Švejk selgitas rongis hädapiduri tööd ja pani sellega rongi ka seisma. Ma ei tea, kas see juhtus just samade peatuste vahel, aga üks jaam oli tähendusrikka nimega - “Kolin”. Nagu oleks vahva sõdur eestikeelne olnud.

Milline oli sinu üldine kogemus rohereisimisega – kas teeksid seda uuesti? Miks või miks mitte?

Jian: Annaksin sellele kogemusele hindeks A+. Vaatamata probleemidele rongidega valiksin ajalise võimaluse korral kindlasti uuesti rohelise reisimise.

Hiina vanasõna ütleb: „Tuhande miili läbimine on parem kui tuhande raamatu lugemine.“

Hiina vanasõna ütleb: „Tuhande miili läbimine on parem kui tuhande raamatu lugemine.“ Aeglane liikumine ühest paigast teise võimaldas mul kogeda rohkem ajalugu ja kultuuri. Lisaks on see parem ka planeedile. Gemini aitas mul hinnata, et säästsin umbes 500-800 kg süsihappegaasi, mis on ligikaudu sama palju, kui üks puu neelab 50 aasta jooksul.

Eliine: Mina olen elupõline mööda maad reisija ja teeksin seda iga kell uuesti. Ja kui on valida, kas külateed või kiirtee, siis valiksin alati käänulised, maalilised külateed, isegi kui see lisab sõidule mitu tundi otsa. Lihtsalt sellepärast, et vahel on punkti A ja B vahel terve kosmos ja ilu.

Jaanis: Teen valiksin kindlasti uuesti. See väike ajakulu, mis rohereisimisel rohkem kulub, ei ole nii määrav.

Vastajad: Jian Gong (digitehnoloogiate instituutI), Eliine Paulette Laas (loodus- ja terviseteaduste instituut), Jaanus Prii (humanitaarteaduste instituut)

Intervjueerija: Janeli Adermann, Õpirändekeskus

Erasmus+ programm innustab tudengeid valima keskkonnasõbralikumaid liikumisviise keskkonnasäästliku reisimise lisatoetuse kaudu. See tähendab, et tavapärasele reisistipendiumile makstakse juurde täiendav summa, kui üliõpilane kasutab madalama süsinikuheitega transpordiviise nagu rong või buss, aga ka näiteks autojagamine koos teiste kaasüliõpilastega. Lisaks hüvitatakse vajadusel täiendavad reisipäevad, et aeglasem ja rohelisem teekond oleks reaalsemalt teostatav.

Loe keskkonnasäästliku reisi lisatoetusest rohkem siit.

Reisi planeerimisel on abiks ka spetsiaalsed algatused, nagu Go2Rail keskkond, mis koondab rongireisijaid üle Euroopa, ning Interraili Erasmus+ Global Pass, mis pakub programmis osalejatele kompaktset ja paindlikumat võimalust mööda Euroopat rongiga liikuda. Nii ei ole jätkusuutlik reisimine pelgalt ideaal, vaid muutub reaalseks ja toetatud valikuks.