Foorum “Kohaliku omavalitsuse ja liitude taastamisest ning omavalitsuspäevast – koostööst ja ajaloost tulevikku”

Foorum peamine eesmärk on hoida au sees nende inimeste suurt panust, kes 35 aastat taga osalesid aktiivselt omavalitsusliku staatuse loomise protsessis. Teadaolevalt omistati 1. oktoobril 1990 Muhu vallale ja Kuressaare linnale omavalitsuslik staatus ning oktoobris täitub ka omavalitsuspäeva 10. aastapäev, millel on ajaloolised juured seoses Eesti avaliku halduse esimese seaduse Makoggukonna Seadus Baltia-merre kubbermangudele. Ria-, Tallinna- ja Kura-male jõustumisega 1. oktoobril 1866. Samuti käsitleti kohaliku omavalitsuse arengu ja koostööga seotud teemasid. Ürituse avas Riigikogu esimees Lauri Hussar, Tallinna Ülikooli nimel võttis sõna teadusprorektor Katrin Niglas ning MTÜ Polist, Toila valda ja Ida-Virumaa Omavalitsuste Liitu esindas Eve East. Foorumil osalejaid tervitasid Riigikogu kohaliku omavalitsuse ja regionaalpoliitika toetusrühma aseesimees ning MTÜ Polis Auliikmete Koja esimees Jaak Aab, Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi direktor ning MTÜ Polis arengutoimkonna aseesimees Indrek Grauberg ja TTÜ emeriitprofessor, MTÜ Polis asepresident ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu Vanematekogu esimees Sulev Mäeltsemees.

Riigikogu esimees Lauri Hussar esines tervituskõnega, märkides mitut olulist tähtpäeva Eesti kohaliku omavalitsuse ajaloos – pühendatud Eesti Linnade Liidu loomise 105. aastapäevale, kohaliku omavalitsuse taastamise ja staatuse omistamise ning Eesti Linnade Liidu ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu taasloomise 35. aastapäevale. Samuti möödus kümme aastat omavalitsuspäeva tähistamisest. Foorumil tähistati ka Sulev Lääne 70. juubelit, kelle panus Eesti omavalitsusliikumise arendamisse on olnud märkimisväärne ja pikaaegne. Soovime õnne, Sulev Lääne! Oma kõnes rõhutas Riigikogu esimees tugevate ja toimivate omavalitsuste tähtsust Eesti demokraatia, kogukondliku elu ja kestliku arengu tagamisel. Samuti möödub sellel nädalal 105 aastat Eesti esimese põhiseaduse kinnitamisest. Tegemist oli oma aja ühe liberaalsema ja demokraatlikuma seadusega, millega loodi raamid kohalike omavalitsuste tegevusele õiguste kui ka kohustuste kaudu. Taoliste tähtpäevade väärtustamine on selge märk demokraatia ning enesemääramise elujõulisusest kohalikul tasandil. Eesti kohalikud omavalitsused on väga leidlikud ja tugevad, sealhulgas digitaliseerimise valdkonnas, kuhu on kaasatud ka ka kohalikud ettevõtjad. Valdade ning linnade keskused on elanikele lähedased ja kogukond võimekas. On hea meel, et koostöös Eesti Linnade ja Valdade Liiduga on aastate jooksul läbi omavalitsuspäevade õnnestunud tõstatada mitmeid olulisi teemasid.

Lauri Hussarile omistati MTÜ Polise auliikme staatus.

Toila vallavanem, MTÜ Polis asepresident, Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees Eve East tõi välja, et MTÜ Polis mängib olulist rolli Eesti riigi ja kohalike omavalitsuste koostöö edendamisel, ühendades poliitikud, teadlased, ülikoolid, ametnikud ja kodanikuühiskonna esindajad. MTÜ Polise tegevus on kohaliku omavalitsuse vaates oluline, pakkudes teaduslikku tuge, arendades koostöövõrgustikke ja olles platvormiks oluliste arenguteemade arutamiseks. Kohalike omavalitsuste esindajad saavad Polise kaudu osaleda teaduspõhistes aruteludes, jagada parimaid praktikaid ja olla osa laiemast koostöövõrgustikust, mis toetab kohaliku elu arengut Eestis.

Riigikogu kohaliku omavalitsuse ja regionaalpoliitika toetusrühma aseesimees, MTÜ Polis Auliikmete Koja esimees Jaak Aab tõdes, et on hea meel foorumil kolleegide ning koostööpartneritega kohtuda ning avaldas tänu MTÜ Polis juhatusele. Sellel aastal leidis aset palju aastapäevi, sealhulgas foorumiga ära märgitud Eesti Linnade Liidu loomise 105., kohaliku omavalitsuse süsteemi ning Eesti Linnade Liidu ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu taasloomise 35., omavalitsuspäeva 10. aastapäev ning märgiti ära Sulev Lääne 70 juubel.

MTÜ Polis asepresident, Eesti Linnade ja Valdade Liidu Vanematekogu esimees Sulev Mäeltsemees märkis, et kohalike omavalitsuste panus esimese Eesti riigi rajamisse oli märkimisväärne, samuti toimus Eesti riigi taastamine kohalike omavalitsuste tugeva toe baasil. Vabariik taastati rahus, kuivõrd tulevastes linnades ja valdades oli juba olemas toimiv demokraatia, millest eeskuju võtta. Kohalike omavalitsuste väärilises tunnustamises iseseisvuse taastamisel on arenguruumi, seda tühimikku täidetakse näiteks MTÜ Polis vastloodud ajalootoimkonna kaudu.

Tallinna Ülikooli teadusprorektor rektori ülesannetes Katrin Niglas tõdes, et on rõõm viibida tahtekindlate inimeste seltsis, kes Eesti püsimist südames hoiavad ning on riigi jätkusuutlikkuse toetamisel vajadusel ujunud ajaloos vastuvoolu, pannes ohtu oma isiku. Tallinna Ülikool on rikas ideede, sõprade ja kaasteeliste poolest. Ühine tahe ning tunne, et on võideldud olulise eesmärgi eest, teeb uhkeks. Lippu hoitakse teadmussiirdes kõrgel ka siis, kui suured mõtted maanduvad mõõdikute tasemele. Teadmussiirde puhul on väga tähtis vaadata kaugemale numbrilistest näitajatest, mis kujutavad endast väga kitsasast vaadet teadmussiirdele. Majanduslik tulu tuleb kaudselt kogu Eestile, mitte ainult ülikoolile, laiemate projektide kaudu.

Katrin Niglasele omistati MTÜ Polise auliikme staatus.

Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi direktor, MTÜ Polis arengutoimkonna aseesimees Indrek Grauberg sõnas, et Tallinna Ülikool on aktiivselt panustanud ning jätkab akadeemilist panustamist omavalitsuspäevade korraldamisse. Ülikooli ja kohalike omavalitsuste koostöö arendamise eest avaldan tänu kolleegidele Ühiskonnateaduste instituudis, sealhulgas Sulev Läänele. On oluline, et ülikoolil säilib tahe ja võimekus kohalike omavalitsustega suhelda ning ühistegevusi läbi viia. Läbi kohaliku valitsemise baaskursuse, kavandatava kriisihalduse, õiguse mikrokvalifikatsiooni ning tulevase üheaastase magistrikava ei paku Tallinna Ülikool enam ainult teadmussiiret, vaid ka kohalikele omavalitsustele suunatud kompetentse.

Indrek Graubergile omistati MTÜ Polise auliikme staatus.

Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi direktor Tiia Õun tänas Sulev Läänet ja Sulev Mäeltsemeest väga meeldiva koostöö eest ning tõdes, et koostööperiood on teda väga palju mõjutanud ning aidanud jõuda sinna, kus ta praegu on. Hariduskommunikatsioon on koostöös Tallinna Ülikool ja MTÜ Polis ühisprojektidega jõudnud uuele tasemele, seda näiteks kodanikuhariduse arenduses ning õpetajate järelkasvus. Samuti tänu ka rektoraadile toe eest teaduskoostöö tegemisel.

Tiia Õunale omistati MTÜ Polise auliikme staatus.

Kurmet Müürsepp sõnas, et kohaliku omavalitsuse ja omavalitsusliitude taastamine ei olnud üksnes institutsionaalne reform, vaid tähistas kogukondade teadlikku sammu demokraatliku vastutuse ja enesemääramise suunas. Tänane foorum tuletab meelde, et koostöö ning ajalooline järjepidevus on need alused, millele saab rajada kestliku ja inimesekeskse valitsemise. Just nende väärtuste – taastamise idee ja omavalitsuspäeva tähenduse – kaudu avaneb tee tulevikku suunatud kohaliku elu korraldamiseks.

Kurmet Müürsepale omistati MTÜ Polise auliikme staatus.

OÜ Geomedia juhatuse esimees Rivo Noorkõiv sõnas, et Eestis kui väikeses riigis on digiteenused olulisel kohal. Lähiajal on üheks olulisemaks väljakutseks küsimus, kuidas tulla välja uutest kohalikule omavalitsusele omistatud ülesannetest kriisiolukorras, mille tähtsus järjest kasvab. Kohalikus omavalitsuses peaks töötama nii digitaristu arenduse kui ka e- teenustega tegelevaid inimesi. Samuti on aktuaalne keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste vaheline kommunikatsioon ning sellel põhinev juhtimislaua kujundamine.

Rivo Noorkõivule omistati MTÜ Polise auliikme staatus.

Kersten Kattai sõnas, et Polise auliikmeks saamine ei ole veel elutöö tegemine vaid avanss sellele. Kersten Kattai peab oluliseks koostöö jätkamist ülikoolide ja kohalike omavalitsuste vahel ning ühistegevust kolmanda ja erasektoriga.

Kersten Kattaile omistati MTÜ Polise auliikme staatus.

Ajaloo austamise ning tuleviku mõtestamise teemal võttis sõna MTÜ Polis president ja Tallinna Ülikooli õppejõud Sulev Lääne. Sulev Lääne meenutas oma 70. juubeli äramärkimise puhul elu ja lugu. Seos kohalike omavalitsustega sai alguse juba varakult eluga maal, hiljem omandati juura ning avaliku halduse põhitõed. Läbi erinevate ametite on säilinud armastus Eesti kui kodumaa vastu, loeti ette mitu teemakohast luuletust. Eesti kodanikuks olemise juures on tähtis töötada selle nimel, et meie riigis oleks kõigil hea olla ja paremat tulevikku saame luua vaid koostöös.

Sulev Läänele omistati MTÜ Polise auliikme staatus.

Eesti kohaliku omavalitsuse süsteemi väljakujunemisel on väga tähtis olnud mitmete teiste riikide koostööpartnerite roll – arvestades eelnevat osales foorumil ka videotervitusega varasemalt Läti peaministri ametit pidanud ja omavalitsuspäeva traditsiooni loomist aktiivselt toetanud Māris Kučinskis, kes on praegu Läti Saeima liige. Samuti esines foorumil endine Läti suursaadik Eestis Raimonds Jansons, praegune suursaadik ning Läti Välisministeeriumi protokolliosakonna peadirektor.
Auaadressid omistati Māris Kučinskisele ja Raimonds Jansonsile.

Läti Saeima liige Māris Kučinskis tervitas foorumil osalenud Eesti sõpru, kolleege ja mõttekaaslasi. Kučinskis sõnas, et tänapäeva dümnaamiline maailm nõuab, et kohalikud omavalitsused mitte ainult ei reageeriks muutustele, vaid aitaksid kaasa nende algatamisele ja elluviimisele. Kohalikud omavalitsused on parim koht muutuste elluviimiseks, sest nad on kõige lähemal inimestele, kõige lähemal seal töötavatele ettevõtetele ja ettevõtjatele. Samuti määravad kohalike omavalitsuste tegevused sageli, milliseid muudatusi tegelikult rakendatakse ja millisel tasemel. Oma kogemuse baasil kinnitan, et lätlastele meeldib näha, mida ja kuidas eestlased teevad, ning ka eestlased on võrrelnud oma saavutusi lätlaste omadega. Oluline on, et kohalikud omavalitsused räägiksid riigiga, et riik räägiks kohalikega ja et lätlased räägiksid eestlastega ehk üksteisega.

Samuti esines foorumil suursaadik Raimonds Jansons, Läti Välisministeeriumi protokolliosakonna peadirektor. Jansons rõhutas oma sõnavõtus kohalike omavalitsuste keskset rolli kiiresti muutuvas maailmas. Tema sõnul on just omavalitsused need, kes seisavad inimestele ja ettevõtetele kõige lähemal ning suudavad seetõttu olla muutuste elluviijad, mitte pelgalt reageerijad. Jansons tõi esile ka Eesti ja Läti vahelise kogemuste vahetuse väärtuse, toonitades koostöö ja pideva dialoogi olulisust nii riikide kui ka riigi- ja kohaliku tasandi vahel.

Raimonds Jansons edastas Läti Välisministeeriumi nimel parimad soovid ning andis Sulev Läänele üle Läti Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Liidu tunnustuse Certificate of Appreciation. Tänukirjas avaldati siirast tänu Sulev Läänele tema pühendunud töö ja silmapaistva panuse eest kohaliku omavalitsuse arendamisel riiklikul tasandil ning märgiti tema olulist rolli Eesti ja Läti vaheliste koostöösuhete tugevdamisel.

Auaadressid anti üle samuti esimestena Eesti kohalike omavalitsuste staatuse 1990. aastal saanud Kuressaare linna/ Saaremaa valla ja Muhu valla juhtidele. Saaremaa Vallavolikogu esimees Jaanus Tambkivi tõi esile Kuressaare linna arengu erinevad etapid, rõhutades eriti 1990. aastal alguse saanud protsessi olulisust. Meenutati ka esimese linnapea Taivo Lõugu erilist rolli. Auaadressi üleandmisel osales ka Saaremaa vallavanem Mikk Tuisk.

Valdadest sai esimesena kohaliku omavalitsuse staatuse 1. oktoobril 1990 Muhu vald, kellele omistati samuti auaadress. Muhu vallavanem Raido Liitmäe sõnas, et Muhu vallas on tähtpäev au sees tänapäevalgi, seejuures tähistatakse küldade kaupa staatuse omistamist. Vallavanem rõhutas, et Muhu vald on järjepidevuse alusel vanim kaasaegne Eesti vald. Vallavanem märkis, et küsitluse tulemused viitavad, et valla elanikud tunnevad ennast õnnelikuna.

Foorumil anti üle MTÜ Polis uute auliikmete staatused Lauri Hussarile, Kurmet Müürsepale, Rivo Noorkõivule, Katrin Niglasele, Tiia Õunale, Indrek Graubergile, Märt Mollile, Kersten Kattaile, Sulev Läänele ja Urmas Klaasile. MTÜ Polis auaadress omistati ka Tallinna Tehnikaülikooli rektorile Tiit Landile ja Tallinna Ülikooli rektorile Tõnu Viigile.

Tallinna abilinnapea Kristjan Järvan tõi välja, et Tallinna ja ka teiste kohalike omavalitsuste puhul on väga olulised rahvusvahelised suhted. Seetõttu on hea meel tõdeda, et foorumil osalesid Soome ning Läti koostööpartnerite esindajad. Samuti tuleks Eestis minna juurte juurde tagasi ehk liigutada fookus varasemast aktiivsemalt kohalike omavalitsuste teemadele, mis on inimesele väga olulised.

Soome Instituudi direktor Hannele Valkeeniemi sõnas, et meie elu on alati kohalik. Oleme kõik osa riigist, kuigi kogukonnad pole kunagi riigi suurused. Need tekivad, asuvad ja arenevad väiksemates üksustes ehk külades, valdades ning linnades. Inimene võib küll olla mitmepaikne, tänapäeval rohkem kui kunagi varem, siiski on inimene alati kusagil kohalik. Sellest lähtuvalt on ka Soome ja Eesti suhted olnud kõige mitmekesisemad ja laiemad just rohujuuretasandil. Riigi esindajad saab olla ainult käputäis korraga ja huvigrupid kipuvad asuma pealinnades, aga laiapindsemalt on inimesed kokku saanud just kohalike omavalitsuste tasandil.

Kahjuks on nii, et Soome ja Eesti vahel kohalike omavalitsuste suhted on viimastel aastatel hääbunud. Kõik teist teavad, kui tihe oli Soome ja Eesti omavalitsuste sõprusvõrgustik pärast Eesti taasiseseisvumist ja kui palju soomlased tahtsid toetada Eesti kohaliku valitsemise taastamist. Olles ka ise protsessi kaasatud, mäletan, et ilmnes, kui palju tahtsid tavalised inimesed kohalikul tasandil luua sidemeid, jagada kogemusi, et ajaloo vägivallast üle saada ja koos tugevaks saada. Nüüd olukord on muutunud ja ainult mõned linnad ja vallad peavad veel aktiivseid kohalike omavalitsuste sidemeid. Maailm on vahepeal muutunud. Ma ei taha elada minevikus ega ei soovi seda ka teistele. Vanal viisil moodustunud sõprussidemeid ei tasu igatseda. See peegeldus ka 2022. aastal koostatud Suomen Kundaliitu ning Eesti Linnade ja Valdade Liitu küsitluses.

Kohalikul tasandil ei ole siiski kadunud vajadus rahvusvaheliste sidemete, otsesuhete, koos õppimise, majandussidemete, kultuurivahetuse järgi. Siiski tahetakse neid nüüd pigem projekti või teema põhiselt, mitte ainult nii-öelda olles abielus ühe kohaliku omavalitsusega. Sõprusvaldade suhted on igatsenud uue alguse järele. Ja seda algust on näha. Minu arust peitub tulevik koolide ja noortevõrgustiku koostöös. Me ei ole enam ainult iseenesest mõistetavalt teineteisest huvitatud.

Samas on Ukraina suur sõda sundinud meid mõtlema, milline on Läänemere sidusus, tugevus, uus narratiiv. Peame õppima uuesti lähedale vaatama. Kokkukuuluvuse tunne ei alga riigitasandi loosungitest ega pealinnade otsuste järgi kohtumistest, vaid laiapindsest kokkusaamisest otseses mõttes kohalike omavalitsuste tasandil. Soomes ei vajata enam koopiamasinaid, vaid ühiselt tuleviku ohtude ja võimaluste arutamist, et ellu jääda. Seda koos tegemist ikka õnneks on, kuid kahjuks ei ole tegevus eriti nähtav meedias. Elu on lõpuks alati kohalik.

Ma soovin pikka iga ja edu Eesti kohalike omavalitsuste ja nende liitude arendajatele. Ja eriliselt soovin pikka ikka ja jõudu juubilar Sulev Läänele. Tänan teid tähelepanu eest ja edu edaspidiseks!

Foorumi raames õnnitleti Sulev Läänet tema 70. juubeli puhul ning tunnustati tema kauaaegset ja silmapaistvat panust Eesti kohaliku omavalitsuse ja nende liitude arengusse, Tallinna Ülikooli ning Eesti avaliku sektori toimimisse. Tema tegevus on oluliselt mõjutanud avaliku halduse õpet ning samuti teaduspõhise valitsemise kujunemist Eestis. Tallinna Ülikooli nimel andsid tänukirja ja sümboolse kunstiteose üle Katrin Niglas, teadusprorektor rektori ülesannetes, Indrek Grauberg Ühiskonnateaduste instituudi direktor ja Tiia Õun, Haridusteaduste instituudi direktor.

Lilled ja õnnesoovid edastasid ka Tiina Pajuste ja Mare Merimaa.

Läänet õnnitlesid ka head kolleegid, sealjuures Raivo Lott ning kunstnik Mery Crystal Ra (kodanikunimega Meeli Kõiva). Mery Crystal Ra poolt loodud kunstiteos anti ka pidulikult üle.

Foorumi teises osas toimusid paneelid teemadel: “Kohaliku omavalitsuse staatusest, liitude taastamisest ning omavalitsuspäevast – ajaloost tulevikku” ning “Edasisest teadus-arendustegevusest suurendamaks kohalike omavalitsuste kriisihalduse suutlikkust sotsiaal-ja haridusvaldkonna ning digivõimekuse kaudu”. Aruteludel osalesid riigi ja kohaliku omavalitsuse ja nende liitude, ülikoolide ning MTÜ Polis esindajad.

Esimese paneeli raames käsitleti Eesti valdadele ja linnadele omavalitsusliku staatuse omistamise algusaegu. MTÜ Polis asepresident, Eesti Linnade ja Valdade Liidu Vanematekogu esimees Sulev Mäeltsemees tõi välja, et Eestis oli palju paikkondi, kes tegutsesid samaaegselt omavalitsusliku staatuse nimel. Selle käigus õpiti palju, seejuures loeti kättesaadavaks tehtud esimese Eesti Vabariigi kohalike omavalitsuste teemalisi tekste. MTÜ Polis president, Tallinna Ülikooli õppejõud Sulev Lääne märkis, et määrav oli muutus rahva tahtes, võimekus teha omaloomingut ning olla ise nii õpilane kui ka õpetaja kohalike omavalitsuste taastamisel ajal. Paneeli modereerisid Raivo Vare, Helmen Kütt ja Mihkel Juhkami. Paneelis osalesid Pipi-Liis Siemann, Tarmo Miilits, Sulev Lääne, Sulev Mäeltsemees, Aimur Liiva, Erki Savisaar, Tanel Tammela ja Liina Kaldas.

Teise paneeli eesmärgiks oli teha kindlaks olemasolevate analüüside ja uurimuste lüngad, mille baasil saaks arendada praeguste või tulevaste innovatsiooniprojektide sisu. Tallinna Ülikooli dotsent Katri-Liis Lepik märkis, et innovatsioon pole ainult tehniline, vaid ka uuendus kogukonna koostöö vaates. Sellest lähtuvalt tuleks põhjalikumalt arutada, kuidas võimalikud kogukondlikud, digi- ja füüsilised teenused sobituvad kokku kriisi kontekstis.

Paneelis toodi veel välja, et kriisihaldus seisneb kolmes aspektis: teadmised, oskused ja varustus. Nende põhiaspektide täitmisel saavutatakse teatud valmisolek kriisideks, mis on universaalne olenemata kriisi tüübist. Valmisolek tõstab ka kohalike kogukondade ning indiviidide enesekindlust ja pingetaluvust, kriisivalmidus on kogukonnaliikmeid ühendav jõud. Suur roll on haridusel nii lapsevanemate kaasamise kui ka noorte teadmiste ning oskuste täiendamise osas. Kuigi kõigeks valmistuda ei saa, toetavad vertikaalne ja horisontaalne koostöö ning ühiskondlik sidusus võimekust kriisidega toime tulla. Paneeli modereerisid Rivo Noorkõiv, Katri-Liis Lepik ja Mikk Lõhmus. Paneelis osalesid Sigrid Soomlais, Innar Liiv, Triin Varek, Riivo Noor, Meelis Kuusk, Indrek Grauberg, Tiia Õun, Peeter Normak, Tauno Suurkivi ja Leif Kalev.

Teine paneel haakub samuti Tallinna Ülikooli ning Siseministeeriumi koostöös välja arendatava mikrokvalifikatsiooni “Kohalik omavalitsus ja juhtimine ning innovatsioon läbi kriisihalduse prisma” programmiga. Uus mikrokvalifikatsioon on osa kavandatavast üheaastasest magistriprogrammist, kuhu kuuluksid veel kohaliku valitsemise mikrokraadi nn baaskursus (vt. kolmanda lennu lõpuseminari meediakajastust SIIN) ning õiguse mikrokvalifikatsioon. Samuti alustab 2025/2026 õppeaastal kohaliku valitsemise mikrokraadi nn baaskursuse neljas lend.

Foorumile Tallinna saali kogunesid kolleegid, et arutada ka laiemalt seoses inimvara arengu ja kohalike omavalitsuste toimimise ning valdkonna koostöö erinevates aspektides.

Tuleb tõdeda, et kohalik omavalitsus, kogukondlikkus ja omariiklus käivad jätkuvalt käsikäes. Sellest lähtudes püüavad Tallinna Ülikooli, MTÜ Polis, Riigikogu, kohalike omavalitsuste ja nende liitude ning partnerite foorumid avada võimalusi avaliku võimu ning valdkonna teadlaste, poliitikute ja praktikute koostöö efektiivsemaks põimimiseks.

Foorumil toimus ka koostöökoogi lahtilõikamine. Pildil on Helmen Kütt, Sulev Lääne, Katrin Niglas ja Mihkel Juhkami.

Foorumi korraldajad tänavad kõiki seniseid koostööpartnereid ning ootavad uusi kaasteelisi tuleviku osas kaasa rääkima ja -mõtlema!

Kohtumise fotogalerii
* Fotode autor on Piret Räni

Sulev Lääne esitlus Elust ja Olust

Läti endise peaministri, Läti Saema liige Māris Kučinskise videotervitus

Soome Instituudi direktori Hannele Valkeeniemi videotervitus

Kohtumise kava