Õigushariduse konverents tõi kokku õigusteadlased ja praktikud üle Euroopa

Kahe päevane konverents tõi kokku õigusteadlased ja praktikud üle Euroopa. Kõnelejaid oli Islandilt, Iirimaalt, Saksamaalt, Ühendkuningriigist, Poolast, Lätist ja Leedust. Ja loomulikult ei puudunud nimekad kõnelejad ka meie endi ehk eestlaste hulgast. Eri riikide seisukohad oli suurepäraseks alustalaks just Euroopa-üleseks mõttevahetuseks, et jagada kogemusi oma riigi ja/või ülikooli põhjal ning lisada väärtuslikku sisu praktiliste uurimistulemuste nöol. 

Esimese päeva üheks keskseks teemaks kujunes Läti põhiseaduskohtu kohtuniku Jānis Neimanise ettekanne, kes tutvustas Läti õigushariduse kvaliteedi languse pidurdamiseks sisse viidud ühtset riiklikku juristieksamit (Unified State Professional Qualification Examination). Tegemist on digitaalselt sooritatava, kaasustepõhise ja tsentraliseeritult hinnatava süsteemiga, mille eesmärk on tagada juristide ühtne kvaliteedilävend ja tõsta avalikkuse usaldust õigussüsteemi vastu. 

Kuigi Eestis on ühtse juristieksami sisseviimist õigusringkondades juba aastaid arutatud ja seda ka neli korda üritatud, ei ole juriidilise riigieksami rakendamiseni seni jõutud. Läti kogemuse, sealhulgas, hindamisvaidluste ja tehnoloogilise turvalisuse tagamisel, võiksid olla meile eeskujuks. Ehk suudab ka Eesti selle ühel päeval ellu viia. 

Samuti oli silmi avav Eesti lähiriikide Soome ja Leedu ning Islandi kui väikeriigi positiivne kogemus mitme riiklikult rahastatud õigusteaduskonna ülalpidamisel. Kui Soomes on neli avali-kõiguslikku õigusteaduskonda ja Leedus kolm, siis väikeriigis Islandil on samuti neli riigi poolt rahastatud õigusteaduskonda. Leedu põhiseaduskohtu endine kohtunik ja Vilniuse Mykolas Romerise ülikooli professor Toma Birmontienė selgitas, et Leedu ülikoolide konkurents rajaneb Leedu konstitutsioonikohtu otsusel, milles kohus määratles sisulised nõuded õigusharidusele. TLÜ dotsent Samuli Markus Miettinen tõi oma ettekandes välja Soome õigushariduses valitseva teaduskondade vahelise koostöö.

Islandi ülikooli professori Hafsteinn Þór Haukssoni ettekandest selgus, et Island otsustas peale ligikaudu sajandi pikkust Islandi ülikooli õigusteaduskonna monopoolset seisundit ja sellest tingitud seisakut õigushariduse ja -teaduse mitmekesistamise kasuks. See on osutunud igati edukaks valikuks. Täna arutatakse Islandil küll selle üle, kas jätkusuutlikum võiks olla kaks väiksemat õigusteaduskonda ühendada ja jätkata kolme õigusteaduskonnaga, kuid ühe juurde tagasi pöördumist ei soovi keegi.

Reede fookuses oli lisaks Eesti enda õigushariduse mõningatele kitsaskohtadele digipööre ja tehisintellekt õppetöös. Mõtteainet andis eelkõige Passau ülikooli professori Nora Nahri ettekanne tänapäevaste suurte keelemudelite võimalustest ja piiridest õigusõppe toetamisel. Digitaalsete lahenduste praktilist poolt näitas ka TLÜ digitehnoloogiate instituudi analüütik Priit Tammets, tutvustades tehisintellektil põhinevat RAG-tööriista, mis aitab õppejõududel tudengite kaasuste lahendustele automaatset tagasisidet luua.

Kaks päeva olid täis sisukaid paneeldiskussioone, mida juhtisid TLÜ õppejõud Madis Ernits ja Indrek Grauberg. Elav mõttevahetus ja ideede põrgatamine jätkus aktiivselt ka kohvipauside ajal. See kinnitab, et konverentsil kõlanud teemad on nii kuulajatele kui ka esinejatele olulised ning vajadus ühiste tulevikulahenduste leidmiseks on suur.

Konverentsile andis erilise visuaalse aktsendi kunstnik Mirjam Hinn, kes tutvustas teise päeva alguses oma teost "Valgus seguneb varjudega".

Sündmuse võttis kokku konverentsi peakorraldaja ja TLÜ külalisprofessor Madis Ernits: 

"Demokraatlik põhiseadusriik ei saa kaua edukalt toimida ilma vaba õigusteadusliku diskursuseta. Vaba õigusteaduslik diskursus eeldab aga mitme institutsionaalselt sõltumatu õigusteaduse keskuse olemasolu – ja „mitu“ tähendab rohkem kui ühte. Selline mitmekesisus ei saa eksisteerida üheainsa ülikooli raamistikus. Seega, kui Eesti soovib pikemas perspektiivis demokraatlikuks riigiks jääda, on vaja ka Tallinna Ülikooli õigusteaduskonda."

Pildigalerii leiab SIIT.

Emotsioonid jäädvustas Piret Räni