Teade

ÜTI direktori kohusetäitjana alustas tööd Indrek Saar

Seoses Tallinna Ülikooli uue rektoraadi ametisseastumisega on toimunud olulised muudatused ka ühiskonnateaduste instituudis.

Indrek Saar

Alates 15. maist on ÜTI direktori kohusetäitja Indrek Saar. Seni majandusanalüüsi dotsendina töötanud Saar toob endaga kaasa tugeva akadeemilise tausta ja pikaajalise kogemuse majandusteaduses.

Palusime Indrekul vastata mõnele küsimusele, et rääkida lähemalt oma teekonnast, uue rolli vastuvõtmisest ja plaanidest instituudi juhtimisel.

1) Räägi natuke oma taustast: mis teed, tööd ja huvid sind ühiskonnateaduste instituuti tõid?

Tallinna Ülikooli jõudsin 2009. aastal, juba enne ÜTI asutamist. Kuna ülikoolis suurendati tollal majandusõppe mahtu ja vajati lisajõudu, pakuti mulle võimalust liituda riigiteaduste instituudiga, mida toona juhtis Leif Kalev. Enne seda olin üle viie aasta töötanud Sisekaitseakadeemias majandusainete lektorina ning vahepeal lühiajaliselt ka Konjunktuuriinstituudis. Kuna olin rahul ka oma tööga Sisekaitseakadeemias, asusin ülikooli tööle osakoormusega. Mind tõmbas eelkõige ülikooli akadeemiline keskkond ja selle mitmekesisus. Tundsin, et see on vajalik minu arenguks õppejõuna.

2) Mis ajendas sind astuma instituudi juhi ametisse? 

Kuna asusin direktori rolli kohusetäitjana, ei läbinud ma tavapärast kandideerimisprotsessi. See andis ühelt poolt rohkem aega läbi mõelda, kuidas selline roll sobitub minu seniste kohustuste ja isiklike plaanidega, kuid teisalt tähendas ka seda, et mul puudus selge tunnetus kolleegide ootustest ja toetusest. Seetõttu kujunes otsuseni jõudmine pigem järkjärguliseks arutelude ja konsultatsioonide protsessiks.

Ma arvan, et lõppkokkuvõttes said määravaks kaks aspekti. Esiteks, olen varem juhtinud erinevaid töö- ja uurimisgruppe ning väiksemaid üksusi, viimased neli aastat ka COSTi projekti raames rahvusvahelist võrgustikupõhist töögruppi. ÜTI juhi roll pakub aga võimalust teha juhtimisalaselt midagi täiesti uut ja senisest vastutusrikkamat. Teiseks, olen kõrgharidussüsteemis õppejõuna töötanud üle 20 aasta, lisaks üliõpilasena haridust omandanud kõigis kolmes suurimas Eesti ülikoolis. See kogemus on andnud hea arusaama kõrgharidusasutuse toimimise ja arengu peamistest väljakutsetest ja pingekohtadest ning võimalus nende lahendamisele kaasa aidata tundus intellektuaalselt huvitav.

3) Oled ülikoolis töötanud üle 15 aasta. Milliseid arenguid oled näinud ning mis on sinu peamised eesmärgid  instituudi direktorina?

Minu ülikoolis töötamise aja jooksul on nii ülikool tervikuna kui ka ÜTI oluliselt muutunud ja arenenud. Muutunud on akadeemiliste töötajate karjäärisüsteem, õppekavasid on liidetud ja suletud ning avatud ka uusi, samuti on kasvanud ingliskeelse õppe osakaal. Ka füüsiline õppe- ja töökeskkond on märgatavalt uuenenud. Kokkuvõttes on ülikool ja ÜTI minu hinnangul arenenud ajas tugevamaks ja konkurentsivõimelisemaks organisatsiooniks. Samas on ÜTI edasise arengu huvides mitmeid olulisi küsimusi, mis ootavad lahendusi. Näiteks viimase rahulolu-uuringu tulemused viitavad, et tegeleda tuleb muuhulgas nii töökorralduse kui ka sisekommunikatsiooni probleemidega. Lisaks pean ÜTI üheks loomupäraseks tugevuseks interdistsiplinaarsust, mille toetamist ja edasiarendamist pean samuti väga oluliseks. Eks arenguvajadusi on teisigi ja minu laiem eesmärk direktorina ongi koos ÜTI kolleegidega leida neile toimivad lahendused. Eelmine direktor Tiina Pajuste on mitmete struktuursete küsimustega juba aktiivselt tegelenud ning soovin selle töö võimalikult sujuvalt üle võtta ja ÜTI veelgi paremasse seisu aidata.

4) Kuidas kirjeldad end juhina - mida pead oluliseks?

Lähtun eelkõige põhimõttest, et juhi roll on kujundada tingimused, mis võimaldaksid ja motiveeriksid töötajaid oma tööd võimalikult hästi tegema. Seejuures kirjeldaksin end pigem analüütilise ja kaasava juhina. Pean oluliseks, et inimesed mõistaksid otsuste tagamaid ning tunneksid, et nende arvamust kuulatakse. Väärtustan avatud suhtlust ja sõbralikke kollegiaalseid suhteid. Samas teadvustan, et kõiki rahuldavaid otsuseid ei ole alati võimalik teha ning organisatsioonis tekib paratamatult ka erimeelsusi ja konflikte. Oluline on, et need ei hakkaks takistama koostööd ning et otsused lähtuksid ÜTI ja ülikooli pikaajalistest eesmärkidest.