Sirje Runge näitus Kai kunstikeskuses: kuraatorituur ja loovuurimuslik videoprojekt

Kai kunstikeskuses on kuni 22. veebruarini 2026 avatud Sirje Runge isikunäitus „Hapral pinnasel. Sirje Runge ja valgus“. Selle raames toimub 7. veebruaril kell 14.00 avalik näitusetuur giidiga. Näitus koondab Runge loomingu eri perioodid ning toob esile tema järjekindla huvi valguse, värvi ja taju vastu. Ühe teosena on näitusel väljas ajakiirenduslik video “Great Love Reimagined”, mis jäädvustab Runge monumentaalmaali “Suur Armastus” (2003) lagunemist ja on ühtlasi FilmEU WIRE raames teostatav loovuurimuslik projekt. Projekt püüab kunstilise praktika ja audiovisuaalse mõtlemise kaudu uurida nähtust, mida inimese silm ise on võimetu tajuma – aeglane muutumine, valguse rütmid ning materjali muutumine ajas. Alljärgnevalt avavad projekti tausta filmiteadlane ja -praktik Elen Lotman ning kunstnik Sirje Runge.

ELEN LOTMAN

Foto: Heikki Leis

Mis projekt on “Great Love Reimagined”?

Sirje Runge kuulub kunstnike hulka, kes 1970. aastate alguses lõid uue ja radikaalse laine Eesti avangardkunstis. 1980. aastatel koosnes tema looming abstraktsetest maalidest, kus ta arendas välja oma värviruumi kontseptsiooni, 1990. aastatel liikus ta minimalistlike suureformaadiliste õlimaalide juurde ja 2003. aastal lõi oma kõige olulisema maali „Suur armastus“ ning loobus maalimisest. 2021. aastal muutus "Suur armastus" uueks teoseks ja sellest sai "Suur armastus / Kaunis lagunemine" - Sirje kinkis oma maali loodusele, paigaldades selle metallkonstruktsioonile ja jättes ta Eesti Vabaõhumuuseumisse loodusesse lagunema. Nüüd on sellest möödas 5 aastat. Maal on endiselt alles. Ja alles on ka sajad tuhanded pildid, mis kaamera on sellest jäädvustanud. Et maal kujutab endast 10-meetrist monumentaalteost, mis hõlmab tervet lõuendirulli (millest tavaliselt lõigatakse välja maali suurused lõuenditükid), kujutades valgeid pintslitõmbeid valgel, on nende välja joonistumiseks vaja faktuuri.  Ainus viis maali tõeliselt „näha“, vaadelda sellele langevat ja muutuvat loomulikku valgust. Aga kuidas saab inimsilm näha muutuvat loomulikku valgust, kui päike liigub meie suhtes nii aeglaselt? Sadadel tuhandetel fotodel looduses lagunevast maalist jäädvustati päikese liikumist kolme aasta jooksul. Loovuurimuslik projekt „Great love reimagined“ katsetas jäädvustatud aja tagasi reaalajaks muutmise erinevaid viise. Kogu piltide massiivi üheks videoks surumine tekitas lihtsalt kiirendatud aja efekti, ent päeva ja öö möödavilkumine jättis traditsioonilise aegvõtte mõju. Põnev versioon tekkis siis, kui võtsime välja kas konkreetsed aastaajad – näiteks neli erinevat talve – mille tagajärjel päikese liikumise muster ja maali ümbritsev loodus ei muutunud, muutus aga maal selle sees (nähtavaks muutus maali vaevumärgatav vanumine). Maalil olevad pintslitõmbed joonistusid kõige selgemalt välja aga versioonis, kus oli valitud üks konkreetne hommikune ajaaken, mis meil kõigil aastaaegadel enam-vähem valge on, kuid mille sees aastaaegade lõikes päikese liikumise muster veidi muutus. See aegvõte äratas ellu pintslitõmbed maali enda peal. Niimoodi katsetades ja proovides sündis terve hulk erinevaid ajamaali versioone, mida eksponeeritakse 2026 aastal Lissabonis WIRE by FilmEU võrgustiku loovuurimuslike teoste näitusel Unstable Grounds: Artistic Research Lines of Flight.  

Mis hetkel muutub dokumenteerimine sinu jaoks loovuurimuseks – kus on piir tavalise salvestamise ja uuriva kunstilise praktika vahel?

Ma olen ise eelkõige praktik, loovuurimuse kui meetodi otsa olen komistanud poolkogemata. Kunagi doktorantuuri astudes sain aru, et praktiliselt ükskõik millist teost ma teen, ma tegelikult alati uurin midagi. Iga filmi või muu kunstiteose loomine kujutab endast mingisse teemasse süvitsi minekut, selle uurimist, selle vormi või tehnoloogiaga katsetamist, testide tegemist jne. Isegi mängufilmi peategelase fiktiivse korteri seina tapeedi värvi valimine ei ole suvaline otsus, vaid eeldab filmi režissööri, kunstniku ja operaatori tihedat koostööd ja erinevate valikute kaalumist nii filmi visuaalse tervikkontseptsiooni kui ka tegelase taustaloo erinevate elementide valguses. Iga kunstiteos on elementide süsteem ja selle süsteemi üles ehitamine ning paindlikult vastavalt muutuvatele asjaoludele paika loksutamine on oma olemuselt alati uurimistegevus. Kui ma tänu ühe jalaga ülikoolis tegutsemisele (nii õppejõuna kui ka teadlasena) sain aru, et see, mis ma igapäevaselt loomingus teen on tegelikult loovuurimus, mis jääb maailmale avamata ja mille tulemused uurimustöö tulemusena vormistamata, jõudis mulle kohale kui suur hulk inimkonnale vajalikku informatsiooni läheb lihtsalt kaduma. Nüüd tajun iga aastaga aina rohkem, et minu loomingus on alati olemas loovuurimuslik komponent. Omaette küsimus on see, et kas ma iga filmi või teose puhul jõuan selle loovuurimusliku osa maailmaga jagataval viisil ära vormistada.  

Millisel moel aitab ajakiirendatud video teose lagunemisest avada ja tajutavaks teha neid muutusi, mida me nende aegluse tõttu tavaliselt ei märka?

Kuna päikese liikumist me tavaliselt ei näe - me küll märkame, kui ta tõuseb või on seniidis või läheb looja, aga teda otseselt vaadeldes me tajupsühholoogilise nähtuse nimega aeglase muutuse pimedus (slow change blindness) tõttu liikumas näha ei saa, siis loob ajakiirendatud video "Suur armastus / Kaunis lagunemine" teosele uue mõõtme, mida ei saa vaataja kätte kusagilt mujalt - ei koha peal teost külastades ega Youtube'i striimi vaadates. Ajakiirendus tekitab võimaluse näha midagi, mida meie aju ei suuda tajupsühholoogiliste piirangute tõttu näha ja nii joonistuvad valgel maalil olevate hõbevalgete pintslitõmmete faktuurid välja läbi valguse ja varju kiirendatud liikumise.  

SIRJE RUNGE

Foto: Kaupo Kikkas 

"Suur armastus“ eksisteerib mitmel kujul: algne maal, looduses lagunev maal, otsepilt veebikaamera kaudu ja ajakiirendatud video. Kuidas sa näed nende omavahelist seost – kas see on sinu jaoks üks ja seesama teos erinevates faasides või pigem on iga puhul tegu millegi uuega, mis eelmisest välja kasvanud?

“Suur Armastus” on loov protsess, mis kujunes ilma plaanita – ehk nii nagu meie eludki – vastavalt looduse seadustele. Üks osa kasvas välja eelmisest ja nii edasi. Ei ole teada, kui pikk see protsess saab olema; igatahes pikem kui minu elu. Ettearvamatus on protsessi paratamatu osa. Minu jaoks on kõik see reaalne, sest ma elan selle sees – ma ei ole vaatleja, vaid autor.

Kuidas on see pikalt kestnud lagunemisprotsess mõjutanud sinu mõtlemist maalikunstist, ajast ja jäävusest? Kas see on kuidagi muutnud sinu arusaama sellest, millal üks teos päriselt valmis on?

“Kaunis Lagunemine” sai alguse minu lagunemisest ja loomulikult teadmisest, et kõik igal pool universumis laguneb ja sünnib või sünnib ja laguneb. See teos-protsess on väljunud maalikunsti piiridest – on muutunud piirituks. Arvatavasti saab see teos valmis, kui teda enam ei ole.

Kui ootuspärane või ootamatu oli sinu jaoks see, kuidas varjud, valgus ja materjali tekstuur hakkasid videos käituma? Kas teose selline vorm lasi avastada midagi, mida oodata ei osanud?

Timelaps oli mul plaanis juba “Suure Armastuse/Kauni Lagunemise” algusest peale. See oli unistus, mis on nüüd täide läinud. Timelaps annab protsessile nähtava ajalise ja visuaalse mõõtme. Aja kiire liikumine on omamoodi meditatiivne visuaalne seisund - valgus, varjud ja aastaajad kiires liikumises mõjuvad hüpnotiseerivalt. Erinevad reaalsused – teos kohapeal vaadatuna, teos veebis vaadatuna ja teos timelapsist vaadatuna – on protsessi osad. See on looduse ja inimese koostöö ning inimene osana loodusest.

Näitus "Hapral pinnasel. Sirje Runge ja valgus" on Kai Kunstikeskuses avatud 11.10.2025-22.03.2026.

Lisainfo:

Kai Kunstikeskus: https://www.kai.center/
Sirje Runge: https://sirjerunge.eu/et/
WIRE veebileht: https://wire.filmeu.eu

***

WIRE on Euroopa ülikoolide liidu FilmEU viie aasta pikkune koostööprojekt, mille peamiseks eesmärgiks on soodustada alliansis osalevate ülikoolide teadusvõimekuse kasvu. Projektis osalevad ülikoolid Eestist, Portugalist, Iirimaalt, Belgiast, Leedust, Bulgaariast, Taanist ja Slovakkiast, tuues seega esile Euroopa geograafilise ja kultuurilise mitmekesisuse. WIRE FILMEU projekt on rahastatud Euroopa Liidu teadus- ja innovatsiooniprogrammist Euroopa Horisont - leping nr 101136627.