DTI Infoteaduse suuna õppejõud viisid läbi uuringud kaugosalusrobotite kasutamise võimalikkusest muuseumikeskkonnas
Tallinna Ülikooli ELU projekti „Muuseumihariduse uuendamine: juurdepääsu ja kaasamise laiendamine kaugosalusrobotite abil” eesmärk oli uurida, kuidas digitehnoloogilised lahendused – eelkõige kaugosalusrobotid – saavad toetada muuseumihariduse kättesaadavust ja kaasatust. Projekt lähtus haridusliku võrdsuse põhimõttest, soovides pakkuda muuseumikogemust ka nendele inimestele, kes ei saa muuseumi füüsiliselt külastada.
Projekt uuris kaugosalusrobotite kasutamise võimalusi muuseumihariduses, et parandada juurdepääsu muuseumite kogudele ja haridusteenustele, rikastada muuseumikogemust ja pakkuda uuenduslikke õpetamismeetodeid. Uuringute fookuses oli arendada põhjalikku arusaamist, kuidas uued tehnoloogiad saavad rikastada muuseumiharidust, parandada külastajakogemust ja vastata erinevate huvigruppide, sealhulgas õpetajate, õpilaste ja muuseumitöötajate vajadustele.
Muuseumiharidus on viimastel aastatel oluliselt muutunud, kusjuures digitaaltehnoloogiad mängivad juurdepääsu ja kaasamise laiendamisel olulist rolli. Muuseumid kui kultuuriasutused on olulised haridusplatvormid, mis ühendavad formaalset ja mitteformaalset õppimist. Kaugosalusrobotid – süsteemid, mis võimaldavad kaugosalust – pakuvad uuenduslikku võimalust muuta muuseumiharidus kaasavamaks, interaktiivsemaks ja kättesaadavamaks. Kogu projektimeeskond jagunes nelja rühma, millest igaüks keskendus erinevale uurimise aspektile:
1. Eesti muuseumide valmisolek kaugosalusrootide kasutusele võtuks (mille uurimiseks koostati küsitlus muuseumitöötajatele ja vaatlusplaan muuseumide tehnoloogilise võimekuse väljaselgitamiseks);
2. Õpetajate vajadused ja hoiakud uute tehnoloogiate, sh kaugosalusrobotite kasutamiseks musuuemiõppes (mis selgitati välja pool-struktureeritud küsitluste kaudu);
3. Rahvusvahelised praktikad ja juhtumiuuringud (viidi läbi vastavad infootsingud);
4. Robootika tehnilised võimalused ja teavitustöö muuseumivaldkonna jaoks (robotite tutvustus ja video).
Projekti raames viidi läbi 2 küsitlust, 1 vaatlusplaan, robotitehnoloogiate võrdlev uuring ja kaugosalusroboteid muuseumides käsitleva kirjanduse ning veebilehtede analüüs. Uuringu lõpptulemusena valmisid raportid sihtrühmade valmisolekust, ootustest ja hoiakutest kaugosalusrobotite kasutuselevõtuks, kus muuhulgas on vaadeldud ka üldisemalt muuseumitöötajate digitehnoloogilist valmisolekut.
Kokkuvõtvalt selgus, et Eesti õpetajad näevad kaugosalusrobotite kasutamisel eeliseid, näiteks võimaluse toetada õpilasi, kes ei saa tervislikel või muudel põhjustel füüsiliselt koolis või muuseumis viibida; võimalust rikastada õppetööd ja tutvustada õpilastele uusi tehnoloogiaid.
Samas mainivad nad ka väljakutseid, nagu tehnilised probleemid, vajadus täiendkoolituse järele ning kahtlused tehnoloogia mõju kohta õpiväljunditele. Üldiselt on õpetajad uutele lahendustele avatud, kuid edukaks kaugosalusrobotite rakendamiseks hariduses ja muuseumides on vajalikud süsteemne ettevalmistus, tehniline tugi ja teadlikkuse tõstmine. Eesti muuseumid suhtusid toetavalt kaugosalusrobotite kasutuselevõtmisesse haridus- ja külastustegevustes. Valdav osa vastanutest nägi robotites potentsiaali eelkõige haridusprogrammide läbiviimisel, ekspositsioonide tutvustamisel ning ligipääsetavuse parandamisel sihtrühmadele, kes ei saa muuseume füüsiliselt külastada. Kaugosalusrobotite sobivaimateks sihtrühmadeks peeti erivajadustega külastajaid, eakaid ning õppijaid.
Muuseumitöötajad näitasid kõrget tehnoloogiahuvi, sealhulgas tehisintellekti (AI), virtuaalreaalsuse (VR), liitreaalsuse (AR) ja teiste digitehnoloogiate kasutamise vastu. Enamus muuseume kasutas juba digilahendusi, nagu interaktiivsed ekraanid, audiogiidid ja QR-koodid.
Samas ilmnes ka vajadus täiendavate praktiliste oskuste järele, näiteks QR-koodide loomisel ja audiogiidide arendamisel. Digipädevuse arendamine oli enamikes muuseumides toimunud hiljutiste koolituste kaudu. Vaatlused kinnitasid küsitluse tulemusi ning täiendasid neid ruumilise ja visuaalse info põhjal. Tulemused näitasid, et kuigi tehniline baas kaugosalusrobotite rakendamiseks oli mitmetes muuseumides olemas (nt laadimis- ja hooldusruumid), esinesid olulised füüsilised takistused. Digilahenduste kasutamine oli 68% muuseumidest juba toimiv praktika ning haridusprogrammide jaoks sobivate ruumide olemasolu oli vähemalt osaliselt teada 77% juhtudest.
Kokkuvõttes näitasid läbiviidud küsitlus ja vaatlused, et Eesti muuseumides eksisteerib soodne pinnas kaugosalusrobotite kasutuselevõtuks, kuid selle elluviimine eeldab nii tehnoloogilist täiustamist kui ka sisulist ja organisatsioonilist valmisolekut. Füüsiline keskkond, personali teadlikkus ning rahastuse kättesaadavus on võtmetegurid, mis määravad, kas ja kuidas kaugosalusrobotid saavad muuseumihariduse ja ligipääsetavuse parendamisel sisulist rolli mängida. Lisainfo saamiseks palun pöördu projekti ja uuringute juhendajate poole: Merle Laurits (merle.laurits@tlu.ee) ja Sirje Virkus (sirje.virkus@tlu.ee).
Projekti raames sai valmis ka tutvustav video kaugosalusrobotitest.