Kas tead, kui suur on sinu digijalajälg?

Kõik, mida virtuaalses maailmas teeme, jätab jälje, mis võib sageli jääda märkamatuks, aga tegelikult kulutab väga palju ressursse. Kõik digitaalne sisu, mida jagame või salvestame, hoiustatakse suurtes andmekeskustes, mille käigus hoidmise arvele saab kanda praegu 3.5% maailma CO2 emissioonidest.

Juba praegu tarbivad arvutuskeskused ja andmehoidlad pea viiendiku kogu planeedi toodetud energiast ja 2030. aastaks tõuseb andmekeskuste energiatarbimine 2500 TWh-ni. Maailmas saadetakse iga päev 347 miljardit kirja, see teeb igas minutis umbes 241 miljonit kirja.

Tavalise e-kirja jalajälg on 4g CO2, e-kiri koos foto või suure failiga manuses 50g CO2. Üks GPT-4o päring on 0.66–1.39 Wh, mis on 0.33–0.7g CO₂, umbes 2–3 korda rohkem kui Google otsing. Veelgi kriitilisem on see, et ülemaailmne AI nõudlus kasutab aastaks 2027 4,2 – 6,6 miljardit kuupmeetrit magevett, mis on rohkem kui aastane veekogus poolele UKst.

Seetõttu on väga oluline pöörata tähelepanu digiprügile. Digiprügiks peetakse kasutuid, aegunud, dubleeritud andmeid, mida keegi enam ei vaja ega kasuta. See on andmemaht, mis ei tooda lisaväärtust, kuid mis kahjustab oma olemasoluga keskkonda, sest vajab ressursse ülalpidamiseks. Digiprügi alla kuuluvad ka ebaturvaliseks muutunud, aegunud ja unustatud rakendused. Isegi kui rakendusi parasjagu ei kasuta, võtavad nad siiski uuendades ja taustal töötades ressursse ning mälumahtu. Ühe gigabaidi edastamise peale kulub 0,06kWh, mis tähendab, et igal aastal kulub 252TWh elektrit ainult andmete edastamise peale. Digiprügi on kallis nii sulle kui keskkonnale - see tarbib energiat ja seetõttu mõjutab ka rahakotti.

Puhtad ja korras seadmed töötavad paremini ja omakorda säästavad elektrit ning seeläbi ka keskkonda. Kirjakastide ja nutiseadmete sisu korrastamine aitab vajalikke materjale hõlpsamini üles leida. Korras hoitud kontod ja rakendused vähendavad küberkurjategijate ohvriks langemise riski. Enne kasutute rakenduste kustutamist logi neist kindlasti välja ning kustuta konto.

Sorteeri oma pilte ning jäta alles vaid need, mis seda väärt on ning mida sa tõesti kunagi uuesti näha tahad.

Nagu oma päris postkastilegi paned sildi, et sa ei soovi tellimata reklaami, võiksid loobuda ka ebavajalikest uudiskirjadest oma digitaalses kirjakastis.

Mida mitte teha:

• Mitte saata meilitsi sünnipäeva või jõulukaarte.
• Saata edasi-tagasi sama manust, parem töötage selle kallal pilves.
• Saata viisakusmaile.
• Ära hoia kirjaringis inimesi, kellele sisu ei ole tegelikult vajalik.
• Ära pane oma kirja jalusesse pilti. 
• Ära jaga oma meiliaadressi hooletult, nii võid hakata saama väga palju rämpsposti.
• Ära salvesta ühest hetkest palju erinevaid kaadreid.
• Ära varunda asju igaks juhuks. 
• Ära salvesta videokooseolekuid igaks juhuks.
• Ära hoia lahti tohutul hunnikul veebilehitseja aknaid, sulge need kohe peale kasutamist.
• Ära lase saata endale nt sotsiaalmeedia teavitusi, mida sa platvormil nagunii näed. 

 Mida teha:

• Kustuta kõik ebavajalik.
• Manuste saatmise asemel jaga materjali asukohalinki.
• Loobu uudiskirjadest, mida sa tegelikult ei loe.
• Võta maha aegunud ja kasutuks muutunud veebilehed.
• Kehtesta suurtele failidele säilivustähtajad, peale mida need kustutatakse.
• Vähenda videote ja piltide kvaliteeti
• Leppige kokku, et videokoosolekute puhul hoitakse kaamera sees vaid rääkimise ajal.
• Tühjenda oma seadmete prügikasti regulaarselt.
• Hoia oma vajalikke asju välisele kõvakettale salvestatuna, see on ka kõige parem küberturvalisuse vaatenurgast.
• Seadista oma veebilehitsejale automaatne küpsistest keeldumine.
• Suurte (töö)failide puhul võta kasutusele versioonihalduslahendus. 

Digikoristamine, nagu tavalinegi koristamine, võtab aega. Kui sisse seada endale kindel rutiin, on edaspidi lihtsam. Vähem segavaid uudiskirju ja reklaame, vähem pilte telefonis, kõik see annab meile juurde väärtusliku aega ja vähem reageerimist teavitustele. Miks mitte ühendad hea kasulikuga ning selle asemel, et saata oma kolleegile e-kiri, räägi temaga, nii vähendad ka arusaamatuste hulka.

Täiesti omaette teema on tehisaru, Goldman Sachs ennustab, et AI kasutamisega tõuseb energiavajadus 160% 2030ks. Teades, et igal päringul on konkreetne keskkonna jalajälg, siis mõtle, kas tasub iga väiksema küsimusega selle poole pöörduda?

Kutsun sind ülesse liituma Telia digikoristuspäevaga 31. jaanuaril või Maailma digikorrastuspäevaga 15. märtsil. Kustuta oma seadmest, ebavajalikud rakendused (veendu, et sa enne ka konto kustutad); ebavajalikud või topeltpildid ja videod; aegunud failid. Vaata üle oma seadme prügikast ja mõõda, kui palju CO2 te säästsid kui sisestad oma kustutatud materjali kodumaisele lehele: https://makeitneutral.com/et/digiprugi.

 

Triinu Jesmin

DTI tõsimängude teadur