Mustafa Can Özdemir: kasutajakogemuse hindamine ei pea olema keeruline ega kulukas
Tallinna Ülikooli kasutajakogemuse hindamise külalislektor Mustafa Can Özdemir uurib, kuidas inimesed digikeskkondades käituvad ja tehnoloogiaga suhtlevad.
Tema töö keskendub kasutajakogemuse hindamisele, inimese ja arvuti interaktsioonile ning selliste digidigilahenduste loomisele, mis toetavad kasutajat ilma teda liigselt koormamata.
Mis ajendas Sind keskenduma kasutajakogemuse hindamisele ja inimese-arvuti interaktsioonile?
Minu teekond kasutajakogemuse hindamiseni algas huvist selle vastu, kuidas liigub inimeste tähelepanu digikeskkondades. Kuna olen ise aktiivne tehnoloogiakasutaja, hakkas mind huvitama, kuidas näiteks digireklaamid mõjutavad otsuste tegemist.
Hiljem hakkasin rakendama sarnaseid meetodeid ja lähenemisi teavituste uurimisel, millest kujunes minu praeguse töö peamine fookus.
Mind motiveerib soov luua tehnoloogiaid, mis pakuvad inimestele õigel ajal vajalikku infot, kuid teevad seda viisil, mis ei häiri ega killusta kasutaja tähelepanu.
Millised on organisatsioonide kõige levinumad eksiarvamused kasutajakogemuse hindamise kohta?
Organisatsioonid kipuvad sageli oma toodete või teenuste kvaliteeti üle hindama ning samal ajal alahindama väärtust, mida kasutajakogemuse hindamine võiks pakkuda. Samuti nähakse hindamist sageli kuluka, keerulise või millegina, mis mõeldud vaid suurtele organisatsioonidele.
Tegelikkus on aga teistsugune. Isegi lihtsad hindamismeetodid võivad õigel ajal kasutades anda väärtuslikku infot, mis aitab toodet või teenust märkimisväärselt parandada. Mõned regulaarselt läbiviidud kasutajatestid võivad säästa palju aega, ressursse ja hilisemat ümbertegemist.
Veelgi olulisem on see, et kasutajakogemuse hindamine ei tohiks olla tagantjärele tehtav tegevus. Mida varem hindamine arendusprotsessi kaasata, seda tõhusam on lõpptulemus. Kui midagi luuakse kasutajatele, siis miks mitte küsida nende tagasisidet juba enne lahenduse avalikustamist?
Milliste väljakutsetega puutuvad digitiimid kokku, kui nad püüavad kasutajakeskset mõtteviisi oma igapäevatöös rakendada?
Üks suurimaid probleeme on see, et tiimidel on sageli keeruline täpselt sõnastada, millist probleemi nad tegelikult lahendada soovivad. Kui probleemipüstitus ei ole selge, võivad ka hindamistulemused jääda ebatäpseks või mitte vastata kasutajate tegelikele vajadustele.
Oluline on ka organisatsioonikultuur. Kasutajakeskne disain eeldab valmisolekut võtta vastu tõenduspõhiseid tähelepanekuid ja kriitilist tagasisidet.
Paljudel organisatsioonidel on keeruline muuta kasutajate tagasiside praktilisteks tegevusteks ja strateegilisteks otsusteks.
Kuidas aitad osalejatel valida erinevate UX-hindamismeetodite vahel päris digiteenustega töötades?
Kasutajakogemuse hindamiseks on olemas väga palju erinevaid meetodeid. Minu kogemuse põhjal ei ole kõige olulisem kõiki neid detailselt tunda, vaid osata valida konkreetses olukorras ja vastava eesmärgi puhul kõige sobivam meetod.
Koolitusel keskendume laialt kasutatavatele ja usaldusväärsetele meetoditele ning sellele, kuidas valida sobivam meetod.
Uurimise eesmärk on alati kõige olulisem. Kas soovime tuvastada kasutatavuse probleeme? Mõista emotsionaalseid reaktsioone? Mõõta ülesande täitmise tõhusust? Võrrelda uut lahendust eelmise versiooniga? Kõik need eesmärgid vajavad erinevat lähenemist.
Milliseid praktilisi oskusi saavad osalejad Sinu koolitustelt?
Osalejad saavad minu koolituselt tugeva teoreetilise põhja ja praktilised tööriistad, mida kohe oma töös rakendada. Nad õpivad tundma levinumaid UX-hindamismeetodeid ja nende kasutamist.
Samuti omandavad osalejad minu koolitustel oskused UX-uuringute juhtimiseks alates probleemide sõnastamisest ja sobivate meetodite valimisest kuni hindamiste läbiviimise ja tulemuste analüüsimiseni välja.
Koolituse eesmärk ei ole kasvatada teadlasi, kes räägivad hindamisteooriast, vaid praktikuid, kes oskavad reaalsetes projektides küsida õigeid küsimusi ja teha digilahenduste loomisel teadlikumaid otsuseid.