ELAN võrgustiku kohtumine Heidelbergis: uued suunad ja koostöövõimalused
Ajavahemikul 3.–7. märts 2026 külastasid humanitaarteaduste instituudi õppenõustaja Elsi Vänto ja rahvusvahelistumise koordinaator Maris Peters Heidelbergi ülikooli Saksamaal, kus toimus sellekevadine ELAN võrgustiku aastakoosolek.
Mis on ELAN?
ELAN ehk European Liberal Arts Network ühendab 13 partnerülikooli, kellest viimane, kõige uuem ühineja ongi Tallinna ülikool (täpsemini
humanitaarteaduste instituut). Võrgustiku liikmete vahel toimub üliõpilaste mobiilsus, mis enamasti leiab aset Erasmuse rahastuse toel. Lisaks innustatakse tudengeid töötama ELAN vahetuse ajal ka mõne individuaalse uurimisprojekti kallal. Täiendavate kriteeriumite täitmisel on üliõpilastel võimalik taotleda ka spetsiaalset ELAN tunnistust. Esimesed ELAN vahetustudengid peaksid Tallinna ülikooli jõudma eeloleval õppeaastal.
Frankfurdist Heidelbergi
Varahommikune Saksamaa tervitab meid särava päikesepaiste ja karge kevadõhuga. Oleme juba varakult otsustanud, et rongipileteid me ette ära ei broneeri. Lufthansa pilootidel on ikka aeg-ajalt kombeks streikida (meil läheb õnneks!) ning teeme kindlaks, et rongiühendus on piisavalt sage, et kohapeal piletid hankida. Paraku selgub ka kohe, saksa täpsusest on rongiliikluse puhul asi kaugel ja enamasti on rongid enam või vähem graafikust maas. Ilma suuremate sekeldusteta jõuame siiski õnnelikult Heidelbergi. Seal õitsevad krookused ja nartsissid, kuigi puud ei ole veel lehte läinud; ilm on mõnusalt kevadine kogu meie sealviibimise aja. Linn on väga kaunis, paikneb Neckari jõe kaldal ning ümber linna asuvad mäed. Lisaks on kesklinn jalgsi või jalgrattaga liiklemiseks igati parajat mõõtu.

Heidelbergi ülikool
Meie kohtumiste oluliseks osaks on ka tutvumine Heidelbergi ülikooliga (asut. 1386). Heidelberg on väga uhke selle üle, et nad on vanim ülikool tänase Saksamaa territooriumil. Ka meid viiakse ekskursioonile ülikooli arhiivi, kus meie ette pakitakse lahti nii ülikooli asutamisdokumendi originaal, kui muud ülikooli ajaloo erinevatest etappidest kõnelevad ürikud. Meile näidatakse nii pakse raamatuid, kuhu immatrikuleeritud tudengite nimed on sisse kantud, kui ka raamatut, millesse on üles märgitud erinevate sigaduste eest kartserisse pandud üliõpilaste nimed ja karistuse pikkused. Arhiivist suundume ülikooli vanasse hoonesse, kus meile näidatakse nii vanu kartsereid, mis paiknevad trepi all, kui ka uuemaid, pööningul paiknevaid kartsereid. Viimaste seinad on uhkesti dekoreeritud seal aega veetnute nimede ja seal veedetud päevade arvuga ning nende poolt tehtud joonistustega. Seejärel näidatakse meile ka vana hoone aulat, mis oma puidust interjööri ja maalingutega näeb väga uhke välja. Lõunaks saame väikesed kupongid, millega ülikooli tudengisööklast endale süüa saame valida. Tõepoolest, valikute rikkalikkus võtab sõnatuks!

Võrgustikuga plaane pidamas
Võrgustiku kohtumised on väga töised ja teemasid on palju. Muuhulgas vaadatakse läbi kõiki partnerite poolt järgmiseks õppeaastaks ELAN vahetuses osalema valitud üliõpilaste staatus, ning arutatakse neid, kelle puhul vastuvõtuotsust pole veel langetatud. Oluliseks päevakorrapunktiks on võrgustiku uue esimehe (Chair) ja aseesimehe (Co-Chair) valimine. Senisel esimehel, Turu ülikoolil (õigemini peaks muidugi ütlema, et nende esindajal Heli Rahkol) on saanud täis kaks aastat võrgustiku tegemisi eest vedada. Ühisel jõul ja nõul valitakse uueks esimeheks senine aseesimees University College Utrecht (Julia-Janka Gaspariku isikus) ning uueks aseesimeheks saab Karli ülikool Prahas.
Suuremat sorti arutelu tekib ka selle ümber, kas võrgustik peaks iga-aastaselt füüsiliselt kokku saama või võiksid sellised kohtumised olla üle aasta, kui on vaja uut eestseisust valida. Põhjuseks tuuakse sellise kokkureisimise (lendamise) suur keskkonnajalajälg. Pärast kõigi seisukohtade ära kuulamist jõutakse siiski ühisele otsusele, et üks aastane kokkusaamine on siiski vajalik, sest erinevalt Zoomi või muu elektroonilise suhtluskanali kaudu toimuvale (mis tegelikult ei ole ju samuti keskkonnajalajäljeta!), toimub selliste kohtumiste puhul palju arutelusid ka väljaspool ette nähtud koosolekute aega ja selline ‘networkimise’ võimalus heade partneritega on oluline lisandväärtus. Sellele tõdemusele jõudmise järel otsustataksegi ära, et järgmist kohtumist võõrustab Bristoli ülikool Inglismaal.
Tallinna Ülikooli seisukohast on kindlasti oluline veel see, et meid liidetakse võrgustiku neljast töörühmast neljanda, ehk ELAN võrgustiku strateegilise planeerimise töörühma. Kuna hetkel on selle töörühma töölaual võimalike BIP-ide teemade ja teemadest huvitatute kaardistamine, et võrgustikus BIPindus käima saada, siis leitakse, et meie kogemus nii BIP-ide korraldamisel kui oma tudengite BIP-idele saatmisel on selle töörühma jaoks väga väärtuslik. Strateegilise küsimusena tõstatatakse seegi, kuidas võrgustik edasi peaks laienema ja milliseid ülikoole ning milliste põhimõtete järgi tuleks võrgustikuga liituma kutsuda.

Lõpetuseks
Töised päevad Heidelbergis mööduvad kiiresti. Punkti kohtumistele paneb visiit Heidelbergi lossi ja põnev giidituur ka sellistesse lossi osadesse, kuhu tavalisi külastajaid uitama ei lasta. Oleme väga uhked, et meid on selle võrgustiku liikmeks arvatud ning tänulikud Heidelbergile meie võõrustamise eest. Veel enne lahku minekut lepime hollandi ülikooli Julia Gasparikuga kokku, et ta meile Tallinnasse külla tuleks. Lubame ta Humalakotta viia, sest ta kiidab meile oma lemmikuna Põhjala Pruulikoja õllesid.
