Filosoofia praktika Vanalinna Hariduskolleegiumi Gümnaasiumis
Küllap oleme kõik olnud samas paadis ja eeldanud põhjendamatult, et erialapraktika saab olema üks ebameeldiv ja koormav osa õpingutest. Eks on ju loomulik, et pelgame seda, mille osas oleme teadmatud ja muretseme ette. Tegelikkuses kehtib praktika puhul sama põhimõte, mis elus laiemaltki: kui pühendud ja tegutsed läbimõeldult, saab kõik olla loomulik ja isegi nauditav. Palju algab meie endi suhtumisest. Oma kogemusest saan kinnitada, et kui on viitsimist ja tahtmist, saab nii ülikoolielu üldiselt kui ka praktika kujundada enda jaoks põnevaks ja kaasahaaravaks kogemuseks.
Olen Hans, filosoofia õppekava 3. kursuse tudeng. 2025/26 õppeaasta sügissemestril teostasin oma filosoofia praktika. Algul olin ka ise segaduses, et kuidas on üldse võimalik filosoofiat - niivõrd niivõrd mõtlemisel ja arutlemisel põhinevat eriala praktiliselt teostada? Kui süvenesin teemasse ning võtsin eesmärgiks teostada praktika enda jaoks huvipakkuval moel, siis avastasin selleks mitmeid erinevaid võimalusi. Lõpuks haakus minu sooviga kõige rohkem mõte minna gümnaasiumiklassile filosoofiatunde andma. Seeläbi saaksin kogemuse liita oma eriala teise valdkonna - pedagoogikaga. Põnev uudne väljakutse!
Selle mõtte teostamiseks pidin mõistagi alustama algusest – tuli valida välja kool, millega ühendust võtta. Tegelikult õpetatakse filosoofiat mitmetes koolides üle Eesti, ent minu puhul tuli siiski valik lõpuks üsna lihtsalt. Olen ise lõpetanud VHK gümnaasiumi reaalsuuna, kus meil oli kahel aastal filosoofiaõpe põhitunniplaanis. Kuna juba teadsin sealse õppe sisukust, siis esimese valikuna otsustasingi nende poole pöörduda. Ühendust võtsin enda kunagise õpetaja, Heiki Haljasoruga. Õnneks sain kiirelt vastuse ja nõusoleku koostööks. Asi hakkas lahti hargnema! Suhtlesime nii kirja teel kui ka telefonitsi ning panime ühiselt paika külalistunni üldisema suuna ning teema, millel minu läbiviidav tund põhineks.
Kuna külalistunni kontseptsioon oli minu jaoks siiski täiesti uus asi ning oma suure pealehakkamise kõrval oli mul siiski hulga teadmatust, kuidas üldse pedagoog klassi ees käituma, õpilastega suhtlema ning enda teemat edasi andma peaks, siis tutvusin ka pedagoogika üldpõhimõtete ning tavadega. See tööetapp andis mulle juba alguses palju enesekindlust juurde. Siit ka minu soovitus: kus on ebakindlust, sinna on tarvis lisainfot või julgustust. Otsi infot ja tuge!
Esimese tunni teemaks sai kokku lepitud Püha Augustinus, kelle elust, mõttemaailmast ning panusest Euroopa kultuuriloos kõnelesin VHK gümnaasiumi 11. meditsiiniklassile. Koostasin illustreerivate piltide ning mõningate märksõnadega taustale ka slaidid. Kindlasti ei olnud enesekindlus kohe algul sajaprotsindiline, ent nn „lavahirmust” on võimalik üsna kiirelt üle saada. Mind aitas keskendumine oma tahtele end proovile panna. Lisaks aitas siiras soov õpilastele teadmisi edasi anda. Niisiis suutsin ebamugavuse enda kasuks tööle panna. Tunni käigus kuulsime õpilastega ka lõbusaid ning vaimukaid lugusid ja kogemusi õp. Heiki Haljasorult, mis omakorda rikastasid minu tundi. Õp. Haljasorul on mõistagi filosoofia valdkonnas palju kogemusi ning teadmisi, millest sain ka ise taaskord palju kasu. Võiks ju arvata, et põhiõpetaja tunnis kohal olemine muudab minu kui algaja enesetunde närviliseks, ent see kujunes hoopis toetavaks koostööks.
Peale esimest tundi olin juba väga kindel, et soovin ühe külalistunni veel anda, mistõttu võtsin VHK filosoofiaõpetajaga taaskord ühendust. Kirjavahetus jätkus ja teise tunni teemaks sai Aquino Thomas. Tunni ülesehitus oli suures osas sama, ent seekord olin endas juba palju kindlam, sest värske kogemus eelnevast tunnist oli juba käes. Teadsin juba, mida oodata ja kuidas end ette valmistada. Selleks külalistunniks valisin õpilastele Heiki Haljasoru soovil välja ka tekstid, mida tunnis loeti ning millel põhines tunnis korraldatud arutelu.
Olen väga rahul enda praktikavalikuga, sest algne segadus, mis oli tingitud kahtlustest ning teadmatusest, kadus väga ruttu, kui süvenesin praktikaplaani koostamisse ning teemavalikusse. Sain enda filosoofiaõpingutesse vaheldust, olles ise tahvli ees kõnelemas, ent sealjuures ka palju kasulikku kogemust nii edasisteks haridusvaldkonna tegemisteks kui ka ülejäänud eluks laiemalt.
Seega julgustan kõiki tudengeid olema julged ja avatud praktika osas, sest olen kindel, et igaühel on võimalik leida praktikavorm, mis pakub meeldivat ja vaheldusrikast õpikogemust. Kui üldse ideid ei ole, mõtle kastist välja - liida erinevaid erialasid, proovi teisi vaatenurki, leia midagi täiesti uut. Kindlasti on kasulik mõelda, kuidas saaksin just endale huvipakkuvaid teemasid praktilisel moel proovida või katsetada midagi õpitust praktilisel moel. Arutle, missugune tegevus on just minu isiksusele sobivaim, kus saan parimal moel toetuda oma tugevustele või lähtuda oma uudishimust? Suurem osa õppest on meil koolis kõigile ühesugune, ent meie ise inimestena oleme aga väga erinevad, kanname erinevaid andeid ja tugevusi. Niisiis on minu soovitus kasutada praktikat kui võimalust õpingute ajal teha just seda, mis sulle meeldib, haakida oma eriala millegagi, mis sind tegutsema innustab ja silma särama paneb.
Pole midagi karta, praktika on pigem võimalus, kui kohustus. Kasuta seda võimalust enda jaoks parimal moel. Toetu oma tugevustele. Teisenda hirm ja teadmatus põnevuseks või ootusrõõmuks. Leia toetust ja ole ettevalmistustes põhjalik. Anna endast parim ja on täiesti võimalik jääda kellelegi heast küljest silma. Ükskõik, kuidas kõik välja kukub, praktika avardab su maailma igal juhul.