Humanitaarblogi

Kuidas huvist saksa keele vastu sai teadlik valik

Kuidas sünnib otsus valida erialaks just üks konkreetne keel ja kultuur? Anna Štolfi jaoks sai see alguse juba lapsepõlvest – reisidest Saksamaale ja huvist keele kõla vastu. Täna on ta Tallinna Ülikooli saksa keele ja kultuuri eriala kolmanda aasta tudeng, kes on oma õpingutega jõudmas lõpusirgele. Räägime temaga sellest, mis teda selle eriala juurde tõi, millised on olnud kõige põnevamad õpikogemused ning milliseid võimalusi saksa filoloogia tegelikult pakub.

Saksa keele ja kultuuri tudeng Anna

Miks otsustasid minna õppima just saksa filoloogiat?

Sellele küsimusele vastates pean tagasi vaatama oma lapsepõlvele. Reisisin koos vanematega palju ning meie lemmiksihtkohaks oli Saksamaa, eriti selle pealinn. Juba varases eas hakkas mind huvitama saksa keel ja eriti see, kuidas inimesed seda räägivad ja sõnu hääldavad. See keel tundus mulle väga ilus.

Koolis sain võimaluse saksa keelt õppida ning sealt algas minu keeleõppe teekond. Alustasin koolis ja jätkasin õpinguid Tallinna Saksa Kultuuriinstituudis, mis andis mulle tugeva põhja.

Kui tuli aeg mõelda tulevase elukutse peale, sain kiiresti aru, et saksa keel ja kultuur on minu jaoks õige valik. See eriala võimaldab arendada keeleoskust ning süveneda saksa kultuuri ja kirjandusse, mis on mind alati paelunud. Mind on alati köitnud ka mitmekultuuriline keskkond ning juba kooliajal unistasin selles töötamisest.

Kuigi ma ei läinud kohe pärast gümnaasiumi lõpetamist seda eriala õppima, sest olin kuulnud mitmeid väärarusaamu, viis elu mind mõne aasta pärast siiski Tallinna Ülikooli. Täna olen oma õpinguid lõpetamas ning võin kindlalt öelda, et see oli väga õige otsus.

Millised on olnud lemmikteemad või -õppeained?

Ausalt öeldes ei ole olnud ühtegi ainet, mis poleks mulle huvi pakkunud – kõik on omamoodi ainulaadsed. Eriti väärtuslik on see, et õppejõud ise väärtustavad oma aineid ning nende kirg kandub ka tudengitele üle.

Kui aga tuua välja mõned lemmikud, siis enim on mulle meeldinud kursused, mis on seotud saksa kultuuri ja elulaadiga. Näiteks teisel õppeaastal läbitud kursus „Saksakeelsete riikide kultuur ja ühiskond“, kus tutvusime Saksamaa, Austria ja Šveitsi kultuurinähtustega, alates rahvamuinasjuttudest kuni poliitiliste ja ühiskondlike teemadeni. Eriti väärtuslik oli see, et kursus toimus saksa keeles koos Erasmus+ programmi kaudu tulnud tudengitega, mis andis suurepärase võimaluse keelt praktikas kasutada.

Samuti oli väga huvitav kursus „Saksa filmikunst“, kus tutvusime nii eelmise sajandi kui ka kaasaegse kinoga.

Tegelikult oli toredaid kursusi palju ning kõik need on aidanud mul näha Saksamaad ja saksakeelset maailma erinevatest vaatenurkadest.

Räägi mõnest põnevast projektist, millega oled tegelenud.

Kõige põnevama projektiga tegelen praegu – selleks on minu erialane praktika. Pean tunnistama, et alguses ei oodanud ma praktikast väga palju ning tahtsin selle lihtsalt võimalikult kiiresti läbida. Seda suurem oli minu üllatus, kui see osutus palju huvitavamaks, kui olin oodanud.

Kuna mind on alati huvitanud, kuidas ülikooli elu seestpoolt välja näeb, otsustasin teha praktika just ülikoolis. Võtsin ühendust oma õppejõuga, kes on ühtlasi ka praktikajuhendaja, ning tema suunas mind edasi.

Praegu on mul käsil teine praktikakuu ning selle aja jooksul olen saanud end proovile panna mitmes erinevas tegevuses: olen esindanud ülikooli karjäärimessidel, modereerinud üritust saksa keeles ning tegelenud ka mitmete väiksemate, kuid minu jaoks uute ülesannetega. Ees ootavad veel osalemine saksakeelsel konverentsil, TestDaF-i eksami läbiviimise abistamine ning lühivideo loomine.

Minu jaoks on selline kogemus eriti väärtuslik, sest ma ei ole veel lõpuni kindel, millega soovin pärast ülikooli tegeleda. Praktika annab hea ülevaate erinevatest võimalustest.

Milline on üks levinud väärarusaam sinu eriala kohta?

Levinumaid väärarusaamu on mitu, kuid kõige sagedamini arvatakse, et saksa filoloogia lõpetajate ainus töövõimalus on koolis õpetajana töötamine. Ja kui see ei sobi, siis justkui polekski teisi valikuid.

Õpingute ja praktika käigus olen kohtunud paljude saksa filoloogia lõpetajatega ning võin kindlalt öelda, et tegelikkus on palju mitmekesisem. Kõik ei tööta õpetajatena.

Võimalusi on palju: saab jätkata magistriõppes, minna tööle või kombineerida erinevaid suundi. Saksa keele oskus avab uksi mitmes valdkonnas, näiteks kultuuris, turunduses ja rahvusvahelises koostöös.

Kas sul on juba mõtteid, mida pärast lõpetamist teed?

Praegu ei ole mul veel väga konkreetset plaani. Mõtteid on küll palju, kuid ükski neist pole lõplik. Mind huvitavad projektid, mis on seotud saksa keele ja kultuuri edendamisega, näiteks rahvusvahelised koostööprojektid.

Samas ei taha ma ennast liiga vara ühe kindla suunaga siduda. Pigem proovin erinevaid võimalusi ja vaatan, kuhu see mind viib. Eks näis, kuhu elu pärast lõpetamist suunab.

Mida soovitaksid noorele, kes kaalub saksa filoloogia õppimist?

Soovitaksin lihtsalt proovida ja mitte liiga palju üle mõelda. Kui on huvi keele, kirjanduse või kultuuri vastu, siis saksa keele ja kultuuri eriala võib olla väga hea valik.

Õpingute jooksul saab katsetada erinevaid suundi – õpetamist, tõlkimist või projektitööd – ning selle kaudu tekib selgem arusaam, mis sulle sobib. Samuti ei tasu karta, et see valik „lukustab“ sind ühe tee peale. Tegelikult annab see eriala üsna laiad võimalused.

Kui kahtled, siis räägi tudengitega, tutvu õppekavaga ja võimalusel mine mõnda loengut kuulama. See annab palju realistlikuma pildi kui pelgalt kodulehe kirjeldus.

Loe rohkem saksa keele ja kultuuri õppekava kohta siit