TÜHI delegatsiooni visiit Ukrainasse: sõja ja igapäevaelu piiril

Elu sõja tingimustes

Saabumine Kiievisse tõi kohe esile sõja ja igapäevaelu kõrvuti eksisteerimise. Linn elab – inimesed käivad tööl, kohtuvad, käivad teatris –, kuid samal ajal saadavad elu õhuhäired, sõjalised teated ja langenute mälestuspaigad.

Esimesel tööpäeval kogeti droonirünnakut ning mitmed kohtumised toimusid varjendites. See ei katkesta akadeemilist elu, vaid kujundab selle ümber.

Ülikoolid ja koostöö

Tarass Ševtšenko ülikoolis algas programm varjendis peetud loenguga, jätkudes kohtumiste ja muuseumikülastustega. Sõjakahjustused on nähtavad, kuid ülikooli töö jätkub.

Boriss Hrintšenko ülikoolis sõlmiti koostöömemorandum ning arutati konkreetseid ühiseid projekte.

Väikses ja elitaarses Kiievi-Mohila Akadeemias arutati koostöövõimalusi projektide kirjutamisel aga ka õppetöö läbiviimisel ja Ida-Euroopa uuringute valdkonna arendamisel. Anna, Daniele ja Epp pidasid üliõpilastele loengu. 

Ivan Franko ülikoolis keskenduti koostööle õppetöös ja teaduses, sealhulgas peeti loenguid üliõpilastele.

Kiievi majanduskoolis ilmnes selgelt Ukraina kasvupotentsiaal – üliõpilaste arv on alates 2022. aastast kiiresti kasvanud (300 juurest 1800 tudengini). Koolis tegeletakse majanduse kõrval aktiivselt näiteks avaliku ajaloo, mälupoliitika, keelelise integratsiooni, sotsiaalse sidususe ja trauma teemadega. 

Ukraina katoliiklikus ülikoolis arutati võimalusi ühisõppeks ja külalisloenguteks, kus humanitaar- ja sotsiaalteadused mängivad olulist rolli ühiskonna mõtestamisel. 

Kultuur ja katkestused

Visiidi jooksul kogeti, kuidas kultuuri- ja akadeemiline elu kulgeb õhuhäirete rütmis. Planeeritud üritused võivad katkeda või kolida varjenditesse, kuid ei jää ära.

Osaleti nii kirjandusõhtutel kui ka teatrietendusel, samas tuli Lvivis üks sündmus asendada varjendis viibimisega. Ka seal jätkub elu – isegi varjendites leitakse ruumi igapäevastele tegevustele.

 

Miks sellised visiidid on olulised

Visiit näitas, et akadeemiline koostöö on sõjaajal rohkem kui teadustöö. See on ka kohalolu ja toetus.

Korduvalt rõhutati, et väliskolleegide külaskäigud annavad moraalset jõudu ja kinnitavad, et Ukraina ei ole üksi. Delegatsiooni jaoks oli see kogemus ühtaegu professionaalne ja sügavalt inimlik – võimalus mõista, õppida ja toetada.

Epp Annuse meenutused Ukrainast: 

Esimese tööpäeva Ukrainas juhatab sisse droonirünnak Kiievile
Ja sõnum ukraina sõbralt, This is insane but drone debris fell on Maidan
Elu kihab sellele vaatamata tänavatel
Ja täiesti võimatu on päise päeva ajal tunda hirmu
Ometi tuleb külalisi vastu võtta eeskirjade kohaselt
Ja meie külaskäik Tarass Ševtšenko ülikooli algab ajalooloenguga varjendis, kus samal ajal jälgitakse telefonides õhurünnaku kulgu 
Ševtšenko ülikoolis suhtutakse minevikku austusega
Ja ajaloomuuseumile järgneb ajalooliste kogudega loodusloomuuseum ja järgmisel päeval ajalooline botaanikaaed ja ajalooline lugupeetud keeleteadlasele pühendatud lingvistikamuuseum
Kus leidub teiste pärlite hulgas hoolikas ilukirjas maalitud teatis EESTI KEEL.  – KUIDAS TEIE NIMI ON?
MINU EESNIMI ON PIRET JA PEREKONNANIMI ON PILLE.
Ajalugu on siin ülikoolis kohal lapitud ja kokkuklopsitud kujul
Sest 2022. aastal sai esindushoone raketirünnakus tugevalt kahjustada
Ja ajaloomuuseumi lagi sai pihta ja osa eksponaate on kinni kaetud, et vesi neile peale ei tilguks
Ja muuseumi ülakorral viibides näidatakse meile ülakorrale viiva trepi kõrval asuvat silti, Ära siia tule, varinguoht – näete milline olukord meil siin
Loodusloomuuseumis on aga olukord kontrolli all
eksponaatide purunenud luustikud on uuesti kinni liimitud ja seisavad kenasti vitriinides nagu muistegi
Ülikool seisab nagu muistegi
Ja Kiiev seisab, kihab elust, tänavamuusikud mängimas, noored kogunemas kampadesse ja arutamas kuhu edasi suunduda,
ja käiakse poodides ja tehakse sisseoste, juuakse kohvi ja veini ja õlut, minnakse teatrisse ja kontserdile, mõni liigub karkudel mõni lükkab lapsevankrit
valgustatud büroohoonetes istutakse arvutite taga
tänavareklaam soovitab osta kurgurohtu
ja küsib kas oled end ikka sõjakomissariaadis arvele võtnud
Kolmapäeva pärastlõunal möödub hotelli eest kaks matuserongi
Maidanist on saanud surmamets kus lippude ja lillede ja laternate ja langenute näopiltide tihnikust
Viib läbi üksikuid radu ja ei ole võimalik leppida kümnete tuhandete noorte vägivaldselt lõppenud eludega
Leppida ei ole võimalik küll aga käia tööl ja elada elu
Radomyril sündis kahe kuu eest tütar
Päevas kolm tundi elektrit pole just kerge vastsündinuga
Kõneleb ta
Vahetame raamatuid ja lubame teha koostööd
Siis istume meie rongile
Ei heidame mõnusatele rongimadratsitele paneme pea rongipatjadele
Ja Przemyslis ületab minu ees piiri naine kahe kasside transpordikastiga
Ühes on kolm ja teisis neli kassi
Kuhu nad lähevad
Ei tea