Õpetaja, sa oled mu kõige lemmikum õpetaja

 Polina Ignatjevskaja kuulis programmist juba esimesel kursusel, kuid kartis esmakursuslasena kandideerida. Teisel kursusel, kuulates oma programmiga ühinenud kursusekaaslaste positiivseid muljeid, otsustas ta siiski ühineda. Eelkõige ajendas teda soov saada praktilist kogemust ja rakendada oma erialaseid teadmisi päriselulistes olukordades. „Soovisin töötada erinevate lastega ning arendada oma oskusi nende toetamisel ja õpetamisel.“ Polina nendib, et tal on praegu kahjugi, et osalemise alguses edasi lükkas, sest vabatahtlike abiõpetajate programm annab unustamatu kogemuse, eriti algaja õpetaja jaoks.

Nüüdseks on Polina programmis osalenud ligi aasta. Tööd alustas ta Ida-Virumaal Tarekese lasteaias. Polina oli abiks tasandusrühmas, kus olid väga eripalgelised lapsed – igaüks oma eluloo ja eripäraga. „See andis mulle suurepärase võimaluse esmakordselt rakendada oma erialaseid teadmisi eripedagoogikas.“ 

Lapsed läksid Polinale väga südamesse. „Nad olid nii sõbralikud, aktiivsed ja uudishimulikud.“ Polina rõõmustab eriti selle üle, et tal õnnestus leida kontakt rühma kõige kinnisema lapsega. „See laps ajas võõrad inimesed tavaliselt rühmast välja, mind aga võttis üsna kiiresti omaks.“ 

Hiljem töötas Polina ka Tallinna Virmalise Lasteaias, kus abistas 23 lapsega tavarühma. „Minu ülesandeks oli toetada muukeelseid lapsi, keda oli rühmas päris mitu. Meil olid lapsed näiteks Sri Lankast, Pakistanist ja Lõuna-Ameerikast, kes ei rääkinud üldse eesti keelt, vaid ainult inglise keelt. See oli minu jaoks tõeline väljakutse, kuna pidin pidevalt laveerima ühelt lapselt teisele ja suhtlema kolmes keeles korraga.“ 

Rasked ja ilusad hetked 

Polina sõnul on raske on siis, kui lastel tekkivad emotsionaalsed pinged. „Vahel nad kaklevad, nutavad või jonnivad. Kuid nad on lapsed ja õpetajana pean suutma neid sellistes olukordades toetada ja konfliktide lahendamisele suunata.“

Polina märgib, et mõnikord võis laps isegi õpetajat lüüa, kuid see on osa õppimisprotsessist – nii õpetajad kui ka lapsed õpivad koos, kuidas keerulistes olukordades paremini toime tulla. „Programmis osalemise kogemus andis mulle oskuse laste emotsioone paremini mõista, jääda keerulistes olukordades rahulikuks ning leida sobivaid lahendusi nende toetamiseks. „Samuti aitas see mul arendada kannatlikkust, empaatiavõimet ja paremaid suhtlemisoskusi, mis on õpetajatöös hädavajalikud.“

Palju tuge sai ta ka õppeasutustelt. „Mind võeti alati väga sõbralikult ja soojalt vastu. Mõlema lasteaia meeskond oli valmis mind aitama, tutvustas mulle oma tööelu ning tegi kõik selleks, et mul oleks lasteaias mõnus olla.“

Eriti väärtuslik oli see, kui õpetajad temalt nõu küsisid – kuidas paremini suhelda mõne lapsega või kuidas luua rühmas keskkond, kus laps tunneks end turvaliselt. „See näitas, et mind peeti meeskonna liikmeks ning minu arvamust väärtustati.“ Mõlemad lasteaiad tunnustasid noort õpetajat ka lahkumise hetkel. „Mulle anti kaasa häid soove, tänati südamlikult ja sain ka tänukirja oma panuse eest.“

Lihtsates hetkedes peitub palju rõõmu 

Lastega õnnestus Polinal soe kontakt luua. Nad olid teda nähes alati rõõmsad ja küsisid sageli, kas ta võiks veel veidikeseks rühma jääda. „Nad tegid mulle kingitusi, joonistasid ilusaid kaarte ja jagasid sünnipäeva puhul komme. Mul on jäänud ainult soojad ja südamlikud mälestused nendest kahest lasteaiast.“

Erivajadustega laste puhul on igal nende arenguhetkel suur väärtus. Näiteks oli rühmas raske laps, kel päris tugev alaareng. Polina meenutab suurt rõõmu, kui lapsele tema nimi meelde jäi. „Teiste õpetajate nimesid ajas ta pidevalt segi või kasutas juhuslikke nimesid.“ Polina lisab, et tänu lähedasele kontaktile suutsid nad ka edusamme teha: laps omandas järjest uusi teadmisi ja tegi meelsamini ka seda, mida talle alguses ei meeldinud.

Suurt rõõmu valmista seegi, kui täiesti kõnetu autismispektri häirega laps hakkas märku andma, et saab aru, mis tema ümber toimub. „Isegi kui ta ei rääkinud, oskas ta näidata, kuidas erinevaid esemeid nimetatakse. Sain aru, et ta teab paljusid numbreid ja isegi tähti,“ selgitab Polina. 

Oma esimesel õpetaja rollis peetud sünnipäeval Virmaliste lasteaias sai Polina samuti sooja tähelepanu osaliseks. „See oli lihtsalt uskumatu tunne. Lapsed olid nii õnnelikud, laulsid mulle sünnipäevalaulu ja tulid kallistama. See oli tõeliselt armas hetk, mis tegi südame soojaks. 

Polina märgib, et see kogemus kinnitas, kui tähtis on luua lastega tugev ja usaldusväärne side. „Need hetked andsid mulle tohutult energiat ja motivatsiooni õpetajatööd jätkata. Kõige tähtsamad sõnad, mida ma olen oma elus kuulnud: „Õpetaja, sa oled minu kõige lemmikum õpetaja!“

Lasteaias saab palju nalja. Polina meenutab juhtumit, kui lapsed talvel õues mängisid – nad olid rahulolevad ja kilkasid lõbusalt. „Kui aga lähemale läksime, nägime, et nad on peaaegu täielikult pori sees ja mängivad rõõmsalt autodega. See oli nii armas hetk, mis näitas, et lastel on lihtne rõõmu leida ka kõige lihtsamatest tegevustest.“

Kuna maad kattis ka lumevaip, tehti lapsed lumega puhtaks. Appi tulid isegi teise rühma lapsed. „Kui ühelt lapselt küsisin, mis oli kõige toredam mäng, siis ta ütles mulle kõhklusteta, et mudas mängimine,“ naerab Polina. 

Kasulik kõigile

Polina märgib, et vabatahtlike abiõpetajate programmist saavad väga palju kasu kõik osapooled – tudengile annab see suurepärase võimaluse kogeda päris tööelu, omandada uusi teadmisi ja arendada oma oskusi, õppeasutused saavad aga täiendavat tuge ning lapsed rohkem tähelepanu ja tuge õppimisel. „Paljud õppeasutused vajavad praegu abikäsi. Kuna teenus on koolidele ja lasteaedadele tasuta, on igati mõistlik seda kasutada.“

Üliõpilase jaoks on see aga  hea võimalus natuke lisaraha teenida, säilitades samas paindlikkuse oma tööaja suhtes. „Üliõpilane saab ise reguleerida oma tööprotsessi ja graafikut, ilma et oleks kohustatud teatud tundide kogumisele. See vabadus võimaldab paremini tasakaalustada õpinguid ja tööd.“

Abiõpetaja töö on lisaks väga mitmekesine ja annab rikkaliku praktilise kogemuse. „Projektis osalemine andis ka kinnituse, et olen just seal, kus olema pean. Mulle meeldib väga anda lastele uusi teadmisi, toetada nende arengut ning suunata neid isiksuse kujunemisel,“ selgitab Polina. „Usun, et minu panus ja siiras soov lapsi aidata on jätnud positiivse jälje nii neile kui ka mulle endale.“