Rahvusvahelised kogemused rikastavad noorsootöö õppekavasid

Haridusteaduste Instituudi noorsootöö õppekavad taotlesid 2024. aasta alguses edukalt Erasmus+ noortevaldkonna õpirände akrediteeringu, mis on avanud uksed laiapõhjaliseks rahvusvaheliseks koostööks ja pakkunud uusi arenguvõimalusi nii tudengitele kui õppejõududele. Möödunud õppeaastal toimus kolm eripalgelist mobiilsustegevust, mis pakkusid osalejatele väärtuslikku õpikogemust ja aitasid tuua Eesti noorsootöö õppesse uusi vaatenurki.

Märtsis 2025 toimus õppevisiit Youth Work Embracing Diversity Brüsselisse, kus osales kümme noorsootöö eriala tudengit ja õppejõud. Kolme päeva jooksul tutvuti Belgia noorsootöö süsteemiga, pöörates erilist tähelepanu mitmekesisuse ja erinevate sotsiaalsete tegurite koosmõju käsitlemisele. Programmi ülesehitus ühendas interaktiivsed loengud, organisatsioonide külastused, seminarid Erasmus Hogeschool Brussel tudengitega ja „City as a Laboratory“ meetodi, mis suunas osalejaid analüüsima linnaruumi kui noorte elu- ja kasvukeskkonda. Refleksiivsed arutelud aitasid tudengitel  kogetut lahti mõtestada ning siduda õpingute käigus omandatud teoreetiliste teadmistega, lisades õppeprotsessi rahvusvahelise mõõtme.
Eriti väärtuslikuks osutus tudengite töövarjutamise kogemus erinevates noortega tegelevates organisatsioonides Brüsselis, mis võimaldas Eesti üliõpilastel saada pildi sellest, kuidas noorsootööd praktiseeritakse teises riigis ning milliseid on selleks vajalikud pädevused. Koos töötamine ja vahetu suhtlus kohalike tudengitega aitasid luua professionaalseid sidemeid, aga ka mõista, et sarnaseid põhimõtteid nagu noorte kaasamine ja osalus saab ellu viia väga erineval viisil. 

Tudengid tõid tagasisides välja, et rahvusvaheline kogemus aitas mõista, kuidas noorsootöö põhimõtted võivad olla samad, ent nende rakendamine erineb sõltuvalt riigi noorte- või sotsiaalpoliitikast. Tudengid rõhutasid, et kogemus suurendas teadlikkust kultuuritundlikkuse vajalikkusest noorsootöös ning aitas mõista, kui oluline on igale noorele läheneda tema tausta ja individuaalsete vajaduste kaudu. Rahvusvaheline kogemus pakkus osalejatele uut perspektiivi Eesti noorsootöö arenguvajadustest, kinnitas mitmekesisuse ja kaasatuse olulisust igas riigis ning aitas selgemalt näha, milliseid oskusi nad soovivad tulevikus oma töös edasi arendada.

Juunis toimus Rijeka Ülikooliga koostöös õppevisiit-seminar Youth, peace and conflict in formal and non-formal education, mis tõi kokku noorsootöö õppejõud ja praktikud Eestist ja Horvaatiast. Noorsootöö korralduse õppekava õppejõud ja magistrant said tutvuda Horvaatia organisatsioonide praktikatega, kuidas valmistada noorsootöötajaid ette tegelema ühiskondlikult tundlike ja vastuoluliste teemadega, kasutades rahuhariduse, dialoogipõhiseid ja konfliktitundlike meetodite võimalusi. Õppevisiidi  lisaväärtuseks oli ka uute rahvusvaheliste sidemete loomine edasiseks koostööks.
Augusti lõpus Haapsalus toimunud seminar Youth Work Recognition and Evidence-Based Practice tõi kokku Eesti ja Soome noorsootöö uurijad ning praktikud, et ühiselt arutleda, kuidas tõsta noorsootöö nähtavust ja tunnustatust ühiskonnas tõenduspõhiste lähenemiste abil. Kahe päeva jooksul jagati häid praktikaid ja kavandati konkreetseid samme, kuidas strateegiline lähenemine noorsootöö uurimisele saab toetada nii organisatsioonide, kohaliku kui ka riikliku tasandi valdkondlikke arenguid. Osalejad rõhutasid, et teema on erialakogukonnas äärmiselt oluline ning vajab pidevat arutelu ja lahti mõtestamist. Samuti toodi välja, et just rahvusvaheline mõõde annab võimaluse õppida väikestest nüanssidest, mida on võimalik Eesti konteksti kohandada – alati ei pea üle võtma tervet süsteemi, piisab ka detailidest, mis võivad praktikat oluliselt rikastada.

Need kolm tegevust näitasid selgelt, kuidas rahvusvahelised kogemused saavad rikastada igapäevast õppetööd ja arendada noorsootöö õppekavasid laiemalt. Õpiränded, mis lõimivad formaal- ja mitteformaalõpet, aitavad kujundada pädevamaid, avatud ja reflektiivseid tulevasi noorsootöötajaid ning pakuvad õppejõududele uusi ideid ja võrdlusmaterjali enda tegevuse arendamiseks. Rahvusvahelised kohtumised loovad väärtuslikke partnerlussuhteid ja annavad võimaluse katsetada uusi meetodeid ja avardada vaatevälja teemadele, mis on noorsootöös üha olulisemad aga Eestis võibolla mitte nii nähtavad.

Sellel õppeaastal jätkuvad akrediteeringu raames mobiilsustegevused, mis keskenduvad noorsootöötajate rollile muutuvas ühiskonnas ja noorte jaoks aktuaalsetele teemadele, nagu seda on kliimateadlikkus või kultuuridevaheline dialoog. Järjepidev rahvusvaheline koostöö toetab läbi praktilise kogemuse tudengite ettevalmistust tööks noortega rahvusvahelises kontekstis, ning annab õppejõududele väärtuslikku sisendit õppekavade ja valdkonna sisuliseks arendamiseks.