Kaks Leedu kooli lõpetas edukalt Tulevikukooli programmi

Koostöö tugines kohandatud kooliarendusmetoodikale, mille eesmärk oli aidata luua õppija arengut soodustav õppimis- ja õpetamiskultuur ning toetada koolide tõenduspõhise ja koostööl põhineva muutuste juhtimise võimekust. “Aasta jooksul oleme tugevdanud omavahelist koostööd -  oleme loonud õpiringid, jagame ühtset arusaama õppija autonoomsest motivatsioonist ja meil on tugev tahtmine jätkata muudatuste andmepõhise  kavandamisega,” võttis aasta kokku Radviliškio Lizdeika Gimnazija meeskond.

Sarnaselt Eesti Tulevikukooli programmile töötasid kooli meeskonnad õppeaasta jooksul ühe õppijast lähtuva muutuse rakendamise nimel. Tallinna Ülikooli korraldatud seminarid toetasid kooli meeskondade tõenduspõhist tegutsemist, lisaks viidi koolides läbi koolikultuuri uuringud programmi alguses ja lõpus ning muutuse protsessi toetasid TLÜ konsultandid. ”Leedu koolidega töötamise kogemus näitas, et meie kooliarenduse metoodika omab kõlapinda ka väljaspool Eestit ja meie koolide kogemused kõnetavad kolleege teistes riikides,” kinnitas programmi eestvedaja Kätlin Vanari. 

Programmi aluseks oli kolm põhimõtet. Esiteks teadlikkus kaasavast muutuste juhtimisest – koolide meeskonnad õppisid teadlikult muutusi juhtima ja selleks soodsat keskkonda looma, aidates õpetajatel võtta vastutust muutuste algatamisel ja juhtimisel. Teiseks uute praktikate ja metoodikate koosloome – koolid analüüsisid õpilaste õppeprotsessi, kavandasid lähtuvalt kitsaskohtadest arendustegevusi ning proovisid uusi lähenemisi, mida koostöös ülikooli spetsialistidega arendati ja mille mõju analüüsiti. Koostööd tehti kolmel tasandil: kooli sees, ülikooli ja kooli vahel ning kahe osalenud kooli vahel. Kolmandaks tõenduspõhisus – koolid jälgisid ja analüüsisid muutuste protsessi, olles õpetajad kui oma tegevuse uurijad.

Mõlemad koolid keskendusid õpilaste psühholoogiliste baasvajaduste rahuldatuse parandamisele inglise keele tundides. Radviliškio Lizdeika Gimnazija seadis eesmärgiks 10. klassi õpilaste vajaduste parema toetamise, rakendades õpilaste juhitud grupitöid. Vaižgantase Progymnaasium keskendus 7. klassi õpilaste vajaduste toetamisele, kasutades õpilaselt-õpilasele õppemeetodeid.

Programmi viisid läbi Kätlin Vanari (TLÜ nooremteadur ja Haridusjuhtimise Akadeemia projektijuht), Reet Sillavee (TLÜ Haridusjuhtimise Akadeemia arenguprogrammide juht), Tiina Tiit (Pelgulinna Gümnaasiumi õppejuht, TLÜ Haridusjuhtimise Akadeemia kooliarenduse konsultant) ja Mari Kase (Viljandi Jakobsoni kooli õppejuht).