KEKO II ja SustainERA arendushommik: humanitaarteaduste ja jätkusuutlikkuse kokkupuutepunktid

Hommiku juhatas sisse klastri juht ja jätkusuutliku hariduse teadur Katrin Männik. Jätkati ettekannete ja vabas vormis aruteluga ELU alal. Esimesel omalaadsel arendushommikul tutvustasid valdkonna uuringuid humanitaarteaduste instituudi (TÜHI) teadlased.

Humanitaarteadused ja keskkonnamuutused

Inimgeograaf ja TÜHI vanemteadur Tarmo Pikner avas arutelu teemal, kuidas humanitaarteadused suhestuvad keskkonnamuutustega. Ta tõi välja, et veel 15 aastat tagasi ei olnud keskkonnateemad instituudis kuigi nähtavad, ent nüüd on need muutunud oluliseks uurimisvaldkonnaks. Pikner rõhutas postsotsialistliku pärandi rolli keskkonnamuutustes ning nende leevendamisel. Tema uurimistöö keskendub nii organisatsioonilistele muutustele ja maapiirkondade toimetulekule keskkonnamuutustega kui ka ühiskondliku transformatsiooni vahelistele pingetele.

Kultuurimälu ja keskkond

TÜHI anglistika professor Julia Kuznetski rääkis keskkonnamuutuste mõtestamisest filosoofia ja metafooride kaudu, tuues näiteks vee rolli nii inimkehas kui ka keskkonnas. Tema juhitud projekt uurib keskkonna küsimusi kultuurimälu vaates. Uudne lähenemine toob kokku teadlased mälu-uuringutest ja keskkonnahumanitaariast, et uurida, kuidas nüüdiskirjandus (sageli mitmekeelsete ja migratsioonitaustaga autorite looming) kujutab erinevate vägivaldsete ajalugude mõju keskkonnale.

Kuznetski rõhutas, et kultuurimälu põhjustab meie migratsioonijärgsetes ühiskondades sageli konflikte: inimesed vastanduvad keeleliste, kultuuriliste, ajaloomälu ja religioossete erinevuste alusel. Eesmärk on mõista, kuidas kirjandus aitab kujutada keskkonnamuutuste raskesti tajutavat ulatust ning inimese kehalist seotust ümbritseva keskkonnaga.

Kasv, heaolu ja kliimamuutused

TÜHI poliitilise filosoofia professor Liisi  Keedus käsitles majanduskasvu, heaolu ja kliimamuutuste seoseid. Ta rõhutas, et majanduskasv on üks peamisi kliimamuutuse käivitajaid. Statistika järgi tuleneb peaaegu pool globaalsest süsiniku jalajäljest jõukamalt 10 protsendilt elanikkonnast, samal ajal kui maailma vaeseim 50 protsenti tekitab vaid 12 saastest. Keedus esitas ka küsimuse, kuidas suhestub nii jõukuse kui ka kliimamuutustega inimese õnn ja heaolu?

Ettekannetele järgnes elav arutelu, kus osalejad said jagada oma mõtteid ja esitada küsimusi. Nii sündis mitmekesine ja inspireeriv vaade sellele, kuidas humanitaarteadused saavad aidata kaasa kestlike lahenduste otsimisele. 

 

KEKO arendushommikud toimuvad kord semestris. Järgmisel arendushommikul jätkatakse uute uurimissuundade tutvustamise ja aruteludega keskkonnamuutuste teemadel.

Lisaks on huvilistel võimalus osa saada 8.oktoobril toimuvast ringbiomajanduse seminarist ning SustainEraseminaridesarjast, mis toob kord kuus kokku teadlased ja huvilised, et arutada jätkusuutliku arengu ja teaduse aktuaalseid teemasid. 

KEKO klaster – keskkonnamuutustega kohanemise ja nende mõjude leevendamise klaster – kasutab interdistsiplinaarset töögruppi, sh sotsiaalteaduslikke teadmisi selleks, et leida teaduse ning reaalsete praktikate vaheliste lõhede tekkimise põhjused ning, tuginedes teadmistele mõtlemise ja käitumise muutumise põhimõtetest, luua protsessimudelid teadusliku teabe vahetumaks rakendumiseks otsustusprotsessides (nt riigi, omavalitsuse, ettevõtluse tasandil).