Doktoritöö uuris Eesti Premium liiga jalgpallurite jalalihaste isokeneetilist jõudu ja tasakaalu
Kahel kolmandikul või isegi pea kõigil jalgpalluritel kipuvad lihased olema asümmeetriliselt - väljakul jalgpalli elemente sooritades eelistab mängija lihtsalt oma dominantset jalga. See lihaste ebavõrdne kasutamine võib viia aga sportlase vigastuseni. Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi doktorant Mikola Misjuk uuris Eesti Premium liiga jalgpallurite lihaseid, et paremini mõista kuidas nende jalalihased on välja kujunenud ja milliseid vigastusi võimalikud asümeetriad kaasa toonud.
Jalgpall on populaarseim spordiala ning jalgpalli maailmameistrivõistlused on populaarseim spordisündmus maailmas. Kui peatvaataja tähelepanu keskendub peamiselt mängus väravate löömisele, siis on oluline märgata ka, et millise jalaga jalgpallurid peamiselt väravaid löövad. Hoolimata jalgpallitreeningutest, kus jalgpallureid õpetatakse juba noorena sooritama elemente mõlema jalaga, siis mängus kasutavad nad ikkagi umbes 80% juhtudest dominantset jalga. Eelpool toodud olukord võib viia selleni, et jalgpalluril kujuneb välja funktsionaalne asümmeetria, mis ühe võimalusena võib väljenduda lihasjõu ülemäärases erinevuses jäsemete või lihasgruppide vahel.
Oma doktoritöös keskendusin põlve sirutajate ja painutajate lihasjõu ja lihasjõu tasakaalu näitajatele. Alajäsemete lihasjõu asümmeetria on väga laialt levinud probleem meesjalgpalluritel. Varasemad uuringud on leidnud, et koguni 64-97% jalgpalluritest esineb asümmeetriat. Lihasjõu asümmeetriat seostatakse kehalise võimekuse langusega ja vigastuste riski tõusuga. Vigastuste riskitegurite välja selgitamine on jalgpallurite puhul väga oluline, kuna jalgpall on üks vigastuste rohkemaid spordialasid. Samuti on oluline kehaline võimekus oluline jalgpallurile, lisaks tehnilistele ja taktikalistele oskustele. Jalgpallimäng nõuab väga mitmekülgset liigutustegevust, kus lisaks mängus läbitavale üle 10 km pikkusele distantsile, peab jalgpallur sooritama väga palju lühiajalisi, kuid väga kiireid tegevusi nagu sprinte, suunamuutusi ja pöördeid.
Minu doktoritöö eesmärk oli selgitada välja seosed reielihaste isokineetilise lihasjõu ja lihasjõu tasakaalu ning mängija positsiooni, kehalise võimekuse ja vigastuse esinemise vahel meesjalgpalluritel. Doktoritöös osalesid Eesti Premium liigas mänginud meesjalgpallurid. Töö keskseks instrumendiks oli isokineetiline dünamomeeter Humac Norm, millega mõõdeti põlve sirutajate ja painutajate lihasjõu näitajaid. Töö tulemusena leiti, et mängija positsioonide vahel ei ei ole erinevusi lihasjõutasakaalu näitajes, samuti ei leitud enamustes jõunäitajates erinevusi dominantse ja mitte dominantse jala vahel. Seega jalgpalluri positsioon ei mõjuta lihasjõu asümmeetriate teket ning dominantsuse mõju lihasjõu näitajates suuresti ei ilmnenud. Lihasjõu asümmeetria mõju kehalisele võimekusele hinnati läbi mõju vertikaalsele hüppe kõrgusele, kus leiti lihasjõu asümmeetria negatiivne mõju. Täpsemalt väljendus eelpool toodu selles, et parema ja vasaku jala põlve painutajate lihasjõu suurem erinevus seostus väiksema üleshüppe kõrgusega. Vigastuste uurimisel keskenduti põlve eesmise ristati sideme ja põlvesidemete vigastustele laiemalt. Uuringu tulemusena leiti, et jalgpalli hooajaeelsel perioodi lihasjõu näitajad ei seostunud sellele järgneva jalgpalli hooajal toimunud põlvesidemete vigastustega.
Kokkuvõttes saab öelda, et käesolev teema on sporditeaduses endiselt aktuaalne, kuid kindlasti vajab antud valdkond lisauuringuid. Kuna lihasjõu asümmeetria mõju kehalisele võimekusele ja vigastuste riskile on ebaselge.
Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi doktorant Mikola Misjuk kaitses doktoritööd "Isokinetic thigh muscle strength in professional male soccer players: associations with playing position, performance, and injury risk" („Reielihaste isokineetilise lihasjõu seos mängija positsiooni, kehalise võimekuse ja vigastuste esinemisega professionaalsetel meesjalgpalluritel“) 31. jaanuaril. Doktoritöö juhendajad olid Indrek Rannama, Tallinna Ülikooli dotsent ja Boriss Bazanov, Tallinna Ülikooli lektor. Oponendid olid Priit Purge, Tartu Ülikooli teadur ja Luís Miguel Teixeira Vaz, Trás-os-Montes ja Alto Douro Ülikooli professor