Varasemate kõrgkoolis läbitud õpingute arvestamine õppekava täitmisel

Varasemate kõrgkoolis läbitud õpingute arvestamine õppekava täitmisel tähendab seda, et kui oled varem õppinud kas Tallinna Ülikoolis või mõnes teises kõrgkoolis, siis läbitud aineid on võimalik õppekava täitmisel arvestada, et vältida juba varem õpitu uuesti õppimist.

Olen varem õppinud teises ülikoolis, aga see jäi pooleli. Nüüd tulin Tallinna ülikooli ning väga hea oli see,
et sain tehtud ained üle kanda ning ei pidanud sama asja uuesti õppima. (Mari, 23)

Teises kõrgkoolis sooritatud varasemate õpingute ülekandmine:

Tallinna Ülikoolis sooritatud varasemate õpingute ülekandmine:

Mida milleks saab arvestada?

  • Sama astme õpinguid (nt bakalaureusest bakalaureusesse) saab arvestada nii kohustuslikeks, valik- kui ka vabaaineteks.
  • Eelmises astmes läbitud õpinguid (nt bakalaureusest magistrisse) saab arvestada vaid kohustuslikeks aineteks.
Mida on oluline teada enne taotlemist?
  • Taotlust ei saa esitada ainesse, kuhu üliõpilane on end juba registreerinud või mille ta on negatiivselt sooritanud. 
  • Vabaaineteks arvestamisel võib üksus eelistada õppekavasse sisult sobivaid ning õppekava õpiväljunditele vastavaid õppeaineid.
  • Vabaainete ülekandmisel ei ületata õppekavas ettenähtud vabaainete mahtu ning esimesel semestril ei ületata semestri nominaalset mahtu.
Kuidas käib taotlemine?

Taotlemiseks tuleb üliõpilastel ja eksternidel täita taotlus ÕISis (mitteüliõpilased esitavad paberkandjal VÕTA taotluse), kuhu tuleb märkida varasemad õpingud ning viia need vastavusse Tallinna Ülikoolis õpetatavate ainetega (va vabaained, mille puhul vastavust määrata pole tarvis). Abiks on ÕISi juhend.

Juhul kui varasemad õpingud ei ole läbitud Tallinna Ülikoolis, siis tuleb taotlusele lisada ka tõendusmaterjal, milleks on:

  • Väljavõte õpingukaardist – õpingukaart on leht, kus on peal kõik sinu eelmises kõrgkoolis sooritatud ained. Enamasti väljastab õpingukaardi kõrgkooli õppeosakond või dekanaat.
  • Ainekaardid – ainekaart sisaldab endas läbitud õppeainete sisu kirjeldust ja õpiväljundeid. Ainekaardi saad sa kas kõrgkooli kodulehelt või siis akadeemilisest üksusest (osakonnast / teaduskonnast / kolledžist vms), kus varem õppisid. 

VÕTA taotlus tuleb esitada hiljemalt õppeaine õpetamisele eelneval semestril. Taotlemine toimub semestri eelnädala algusest vahenädala lõpuni. Esimese õppeaasta esimesel semestril õppival üliõpilasel on õigus samal semestril õpetatava õppeaine kohta esitada taotlus semestri eelnädala lõpuni. 

Kes ja mille alusel hindab minu taotlust?

Sama astme õpingute arvestamist hindab õppekava kuraator. Eelmise astme õpingute arvestamine toimub üksuse VÕTA hindamiskomisjonis. VÕTA taotlused hinnatakse hiljemalt semestri lõpukuupäeval, semestri alguses esitatud taotlus (esimest semestrit õppivad üliõpilased, kes taotlevad sama semestri ainete arvestamist) hinnatakse kahe nädala jooksul. Pärast taotlemise tähtaega esitatud taotlused vaadatakse üle järgmisel semestril. Hindamisel lähtutakse sisulisest sobivusest ja ülikooli tasemele vastavusest, täpsemalt sellest, kas:

  • taotluses väljatoodud eelnev kogemus ja sellest õpitu on loogilises seoses taotletava õppeaine/mooduli sisu ja õpiväljunditega;
  • varasemast kogemusest õpitu tõendab kõigi õpiväljundite omandamist;
  • taotlusvorm on täidetud korrektselt ning lisatud dokumendid tõendavad kõigi õpiväljundite omandamist ja on autentsed.


Positiivse otsuse korral saab aine arvestatud ning üliõpilane seda uuesti sooritama ei pea. Negatiivse otsuse korral tuleb üliõpilasel end ainesse registreerida. Juhul kui omandamata oli vaid väike osa ainest, siis on õppejõu nõusolekul võimalus sõlmida kokkulepe aine sooritamiseks lihtsustatud korras. Soovitav on selleks kasutada spetsiaalset kokkuleppe vormi.

Kuidas kajastuvad tulemused õppekaardil?

Positiivse otsuse korral kajastuvad üliõpilase õppekaardil originaalaine andmed: nimetus, soorituse kuupäev, hinne (NB! kui hindamissüsteemid ei kattu, märgitakse tulemuseks arvestatud), õppejõud ning lõpetamisel väljastataval akadeemilisel õiendil on viide ka kõrgkooli kohta, kus aine läbiti. 

Näide

Üliõpilane Mari asus Tallinna Ülikooli bakalaureuseõppesse õppima 2017. aastal. Enne seda õppis ta ühe aasta Sisekaitseakadeemias ja nüüd soovib Mari mõningaid aineid Tallinna Ülikooli õpingutes arvestada.

Mari käis õppenõustaja juures, kellega ta sai oma võimalused läbi arutada ja nüüd tuleb tal täita varasemate õpingute arvestamise taotlus ÕISis. Taotlusele peab ta lisama Sisekaitseakadeemias läbitud õpingute kohta õppekaardi ning ka õppeainete ainekaardid (sisude kirjeldused), kuna ta soovib neid arvestada kohustuslikeks ja valikaineteks.

Mari taotlust hindab õppekava kuraator. Positiivse otsuse korra lähevad Mari õppekaardile Sisekaitseakadeemia ainete originaalandmed (kood, nimetus, ainepunktid, õppejõud, soorituse kuupäev). Ülikooli lõpetamisel saadud akadeemilisel õiendil on nende ainete juures viide, et need on sooritatud Sisekaitseakadeemias.

 Küsimus
Vastus
Olen varem kõrgkoolis õppinud, nüüd astusin uuesti sisse ja osa aineid kattuvad, kas saan neid kuidagi kasutada?                     Varem kõrgkoolis läbitud õpinguid saab samas astmes (nt bakalaureusest/rakenduskõrgharidusest bakalaureusesse) arvestada nii kohustuslikeks, valik- kui ka vabaaineteks. Eelmise astme õpinguid (nt bakalaureusest magistriõppesse) saab õpiväljundite kattuvuse korral arvestada vaid kohustuslikeks aineteks.
Kas ma saan üle kanda ainet, mille maht on erinev? Nt mul oli enne 4 EAPd, aga õppekavas on aine 5 EAPd. Hindamisel vaadatakse õppeainete sisusid ja seda, kas õpiväljundid on kaetud. Kui sisud on samad ja aine hinnatakse positiivselt, siis saad moodulis tekkinud mahu erinevuse katta sellega, et valid juurde mõnde valikaine. Oluline on see, et moodulid oleks täidetud. Kui juhtub nii, et moodul on kohustuslik ja rohkem midagi võtta ei ole, siis saad oma akadeemilise üksuse töötajalt küsida, millise eriala valikaine peaksid juurde läbima.
Läbisin bakalaureses õppides mõningaid magistriaineid ja nüüd õpin magistrantuuris, milleks ma neid arvestada saaksin? Kuna tegu on magistriastme ainetega, siis saad neid arvestada nii kohustuslikeks, valik- kui ka vabaaineteks. Küll aga tuleb Sul jälgida seda, et bakalaureus + magister peaksid kokku andma 300 EAPd. Kui sooritasid bakalaureuses täpselt 180 EAPd ja neist 10 EAPd soovid ülekanda, siis saad seda teha alles pärast seda, kui oled magistris vabaainete mahtu ületanud 10 EAP mahus. Ehk siis pead magistris aineid sooritama nii, et ainete kogumaht on õpingute lõpuks 130 EAPd (sh 10 EAPd, mille oled üle kandnud). Näide: Kui Sinu magistriõppekavas on ettenähtud 6 EAPd vabaaineid, siis bakast 10 EAP ülekandmisel pead Sina vabaaineid sooritama 16 EAPd. Kui aga oled bakalaureuses sooritanud 190 EAPd ehk 10 EAPd rohkem, siis magistris vabaainete mahtu ületama ei pea. 
Olen õppinud 4-aastases bakalaureuseõppes, läbisin 3 aastat, kuid kool jäi lõpetamata. Kas saan VÕTAt kasutada ja astuda otse magistriõppesse? Millised on minu võimalused? Selleks, et asuda õppima magistriõppesse peab Sul olema bakalaureusekraad, seega ei saa Sa pooleli jäänud bakalaureusekraadiga otse magistriõppesse astuda. Et minna magistriõppesse, tuleks Sul esiteks lõpetada oma poolelijäänud õpingud ning seejärel kandideerida magistrantuuri. Sa saad VÕTA abil taotleda varasemate õpingute arvestamist bakalaureuseõppe õppekava täitmisel ja seeläbi võimalusel ka varem ära lõpetada.