Tallinna Ülikooli Tarkuse Akadeemia - uus loengusari vilistlastele ja kõigile huvilistele
Tarkuse Akadeemia loengusse registreerimine
Tallinna Ülikool kutsub oma vilistlasi ja kõiki teisi huvilisi osalema uues loengusarjas Tarkuse Akadeemia, mis avab uksi teadmiste ja mõtete vahetuseks inspireerivate esinejatega. Tarkuse Akadeemia on kohtumispaik elukestvatele õppijatele, sealt saavad alguse uued ideed, jagatakse kogemusi ja hoitakse sidet oma alma mater’iga.
Kolmas loeng toimub 19. veebruaril 2026 Tallinna Ülikooli Astra maja Euroopa saalis (A-222) kell 15.00–16.30. Osalemine on tasuta, registreerumine 19. veebruarini.
3. loeng: juhtimispsühholoogia konsultant ja koolitaja, psühhoanalüütiline nõustaja ja Tallinna Ülikooli emeriitprofessor Mare Pork "Kõige olulisem eluga rahulolus - psühholoogi põhjalik kiirpilk"
Eluga rahulolu on vaieldamatult üks inimkonna toimetamiste põhieesmärke. Inimloomake tegutseb küll ellujäämise piirangute tingimustes, siiski ka uute tähenduste otsimise lõputus loovuses. Heidame pilgu nii uhi- kui igiuutele ideedele ja tehnikatele.
Täiendav info:
alumni@tlu.ee
Toimunud loengud
Teine loeng toimus 2. detsembril Tallinna Ülikooli Astra maja Euroopa saalis (A-222) kell 15.00–16.30
2. loeng: folkloristika ja kultuuriloo vanemteadur Marju Kõivupuu "Milleks meile pärimus?"
Kultuuriteadlased on määratlenud inimest kui narratiivset olendit, kes (taas)loob end jutustades ning kelle identiteet põhineb lugudel, mida ta räägib endast ja endale. Millised on need tähenduslikud lood, mis ühendavad meid kollektiivse minevikuga, on olulised olevikus ja loodetavasti ka tulevikus. Kas ja kuidas suhtestub pärimuslik teadmine tehisaruga – kas lobarobot suudab asendada unejuttu lugevat, moosi keetvat või sokki kuduvat (vana)vanemat?
Avaloeng toimus 5. novembril Tallinna Ülikooli Astra maja Euroopa saalis (A-222) kell 15.00–16.30
1. loeng: emeriitprofessor Rein Veidemann „Kestmine hingab keeles. Eesti juhtum.”
Rein Veidemann arutles keele ja kestmise sügava seose üle - keele kui meie ühise hingeseisundi üle. Ta meenutas Uku Masingu mõtet: “Iga keelkond on meelkond.” Hoida kinni eesti keelest tähendab täita oma eluruumi seestpoolt, mõtestada elu, tõlkida eluilma omailmaks. Loeng käsitles keelt kui kuulamise ja mõistmise ruumi: lugemine on kuulamine ning tarkus ei ole üksnes teadmine, vaid dialoog tundmatuga endas ja enda ümber. Eesti kultuur on keelekeskne kultuur - ja just seetõttu on keel meie kestmise tuum.