TLÜ blogi

Erki Russow- 25 aastat Tallinna Ülikoolis

Märtsis täitus arheoloogia teaduskogu vanemteaduril, Erki Russowil 25 aastat ülikoolis töötamist. 

Erki Russow pilt.

Kui TLÜ oleks inimene, siis milline ta oleks ja milline oleks teie sõprus?

Küllap näeks see välja sarnane tänaste TLÜ kolleegidega kellega enim läbin – ta oleks
uudishimulik, toetav, ja hindaks head nalja.

Milliseid muutusi oled märganud endas seoses pikaajalise tööga ülikoolis – oma mõtlemises, väärtustes või suhtumises? 

Ennast kõrvalt jälgida ja hinnata on loomulikult keeruline. Selle veerandsaja aasta sisse on jäänud palju erinevaid töörolle koguhoidjast instituudi direktorini, samuti inimesena
kasvamine, sest ilmselgelt on viiekümnendates eluaastates inimene siiski küpsem kui
suhteliselt äsja ülikooli lõpetanud ja ellu astunud noor. Kindlasti on muutunud vaade
inimestele ja eriti nende omavahelisele koostoimele, see kuidas inimesi motiveerida ja mis eriti oluline – neid ja nende tegevusi tähele panna ja tunnustada.

Kui peaksid kirjeldama, mida Tallinna Ülikool on sulle andnud peale ametinimetuse ja töökogemuse, siis mis see oleks?

Usutavasti just oskuse inimestega suhelda, tajuda organisatsiooni toimimist, kahtlemata ka palju lähedasi kaasteelisi, kellega jagame ühesuguseid väärtushinnanguid ja muresid oma valdkonna – olgu selleks siis arheoloogia, ajalugu või humanitaarteadused – laiemalt.

Milline on olnud Sinu teadustöö juures suurim üllatus või „Ahaa!“ hetk?

Sellele on keeruline vastata, sest neid ahhaa-hetki jääb praktiliselt igasse päeva, sest iga
uus leid teadmise või eseme näol pakub rõõmu. Nende aastate jooksul on uusi avastusi
olnud palju, ja nad kõik on ühtviisi armsad. Siiski, viimastel aastatel on need valdavalt
seotud 15. sajandi Tallinnaga, sest uurides 2018.-2019. aastal Kalamajast leitud
hiliskeskaegset prügiladestust on meie teadmised toonasest ainelisest kultuurist vähemalt arheoloogia vaatenurgast hüppeliselt täienenud, alates hansalinna elaniku isiklikust vagadusest (millega hetkel tegelen kõige intensiivsemalt) ja lõpetades sellega, kuivõrd mitmekesine ja võrgustunud oli olme. See kollektsioon pakub sisuliselt iga päev piltlikult öeldes lotovõite – ahaa, jälle üks asi, mida varem pole tuvastatud või mille leidumus siinkandis tuleb üllatusena. On privileeg selle ainesega süvitsi tegeleda.