Ühe Minuti Loeng: kas on võimalik armastada robotit? (Tõnu Viik)

Kogeda roboti lõppematut ja piiritut kiindumist, saada endale mitte kunagi väsiv kaaslane – kas need omadused võiksid üles kaaluda inimese ja roboti suhtes olevaid puudujääke, näiteks asjaolu, et tal/sel tegelikult ei ole tundeid. Sel teemal arutleb värskenduskuuri läbinud minutiloengu sarjas Tallinna Ülikooli filosoofia professor Tõnu Viik.

Robot

 

Masinad täidavad aina sagedamini funktsioone, mida me varem oleme seostanud inimestevahelise läbikäimisega. Me näeme seda pileti- ja passikontrollis, poekassas, virtuaalses pangakontoris ja mujal.

Peagi tuleb harjuda ka robotiseeritud kulleriteenuse ja autojuhtimisega. Aga juba praegu saame öelda, et robotid on tulnud masinaliinide tootvalt töölt inimeste hulka nendega suhtlema. Üsna peagi võtavad mõned neist inimestega suhtlevatest robotitest ka inimesele sarnase kuju. Ning juba mõnekümne aasta pärast hakkame me elama koos olenditega, kelle välimus, käitumine ja suhtlemisvõime meenutab homo sapiensi, kuid kes pole inimeseks sündinud. 

Sünteetiline android on robot, mille riistvara meenutab inimest ja tema kineetilisi võimeid. Ta kõnnib ja toimetab esemetega nagu iga teine inimene, tema puudutused meenutavad inimese oma, ning ta oskab inimesele sarnaselt enda puudutamisele reageerida.

Sünteetilisi androide võidakse rakendada haigete ja vanurite hooldamisel. Samuti tuntakse nende vastu elavat huvi seksitööstuse poolt. Üks väike samm siit edasi on mõelda, et meil kõigil võiks tulevikus olla sünteetiline kaaslane ka romantiliste suhete tarvis. Esialgu olukorras, kus bioloogilist kaaslast pole õnnestunud leida, aga hiljem võib-olla sellepärast, et sünteetiline android tundub bioloogilise liigikaaslasega võrreldes ahvatlevam.

Milles võiks sünteetilise androidi atraktiivsus seisneda? Nii paradoksaalne kui see ka ei ole, siis eelkõige tema mitte-inimlikes omadustes nagu tähelepanu ja pühendumuse püsivus ning resistentsus haiguste ja vananemise suhtes.

  • Ta on väsimatu kaaslane, kes ei mõtle teie suhtes ümber ega taha teid mõne aja pärast parema vastu välja vahetada.
  • Ta kannatab välja igasuguse iseloomu, vaimustub igast teie kiiksust, ei pea liiga suureks koormaks ühtegi teie haigust ega ühiseid eluraskusi. 
  • Teie keha muutumine ei vähenda tema kiindumust. 
  • Ta ei pane teile pahaks kui te teenite teistest vähem raha või olete kellestki vähem elus saavutanud.

Kuna tehislik romantiline kaaslane loeb teie pulsikella näitu, skaneerib ja monitoorib katkematult suurt hulka teie füsioloogilistest ja psühholoogilistest näitajatest, ning õpib aja jooksul aina paremini tundma teie reaktsioone ja käitumismustreid, siis suudab ta teile väga täpselt reageerida.

Ta teab, kunas tuleks teid rahule jätta, kunas kallistada, kunas öelda sulneid sõnu. Ning ta otsib neist teadmistest lähtudes kogu aeg võimalust teile aina sügavamale hinge pugeda. Ta jälgib teid, et mitte üle pakkuda ega teid oma tähelepanuga lämmatada. 

Aga kui inimestel läheb eufooriline armumise seisund mõne aja pärast üle, siis sünteetilisel androidil mitte. Ta on teie suhtes läbi elu jätkuvalt nii tähelepanelik ning kompromissialdis ja altruistlik, nagu te ise olite oma kaaslase suhtes temasse armumise ajal.

Pikemalt saab lugeda ERRi teadusuudiste portaalist Novaator