Ühe minuti loeng: miks kuuse- ja piparkoogilõhn seostuvad jõuludega?
Kuuselõhn ja küünlatuli, kust see päkapikk küll tuli? Need laulusõnad ei tule meile meelde keset suve, aga tihti meenuvad siis, kui tunneme piparkoogilõhna.
Huvitav, miks? Sellest räägib Tallinna Ülikooli tervisekäitumise ja spordibioloogia professor Kristjan Port minutiloengus.
Pane korraks silmad kinni ja tee siis lahti. Sinu ümbruses on maailm täis detaile, mida sa oskad nimetada ja täpselt kirjeldada. Tegemist on kõrgema närvitegevuse protsessiga, milles silmadest tulevad närvisignaalid seostatakse mäluga sind ümbritsevaks maailma seletavaks pildiks.
Loomadel on nägemisväljas vähem informatsiooni. Nad ei näe niipalju värve kui inimesed ja neil on ka natuke lihtsam aju. Samas nad tunnevad hästi lõhna. Kui nad maailma tunnetavad, on nende lõhnataju seotud vahetult mälu ja emotsioonidega, ilma kõrgemate seletusmehhanismideta.
Nemad näevad samasugust pilti, nagu meie silmadega, aga ilma sõnadeta. Seal on palju rohkem detaile lõhnades, aga väga oluline on emotsioonid – hirm, meeldivus, toredus ja ehk ka söögiisu.
Meil on needsamad mehhanismid olemas, aga meie haistmismeel on palju nõrgem. Me ei suuda hästi eristada lõhnu, mis asuvad näiteks piparkoogilõhna sees, aga me tajume emotsioone. Seda ainult juhul, kui me oleme seda kunagi kogenud. Üheskoos jõulupuud üles pannes ja kaunistades, koos piparkooke küpsetades, omades teineteise suhtes sooje tundeid ja ootusärevust. Vaid siis äratab piparkoogilõhn meis selle toreda tunde.