Harjumaa V Omavalitsuspäev Eesti ja Ukraina kogemus: kuidas kriisides toimib kogukondade, kohalike omavalitsuste ja riigi partnerlus

Omavalitsuspäeva avas traditsiooniliselt Riigikogu esimees Lauri Hussar kes kõneles, et kriisivalmidusega tuleb tegeleda järjepidevalt. Küsimus ei ole ainult selles, mis juhtub kriisi hetkel, vaid kuidas on juba eelnevalt omandatud oskused, teadmised ja mehhanismid, et kriisiolukorras mitte jääda ootama, vaid kohe tegutseda. Näiteid heast koostööst on näha kogukondades – näiteks „Aasta küla“ konkursi ringreisidel on korduvalt ilmnenud, kuidas külad tulevad ise kokku, leiavad lahendusi ja omavalitsus toetab neid, olgu generaatorite soetamise või muude kriisivalmiduse meetmete kaudu. Linnades on arutelu keskmes varjekohtade loomine ja nende toimimise tagamine. Just selliseid praktilisi kogemusi on oluline laiemalt jagada.

Täname Päästeametit, kes on omavalitsusi toetanud kriisiplaanide koostamisel ja nõustamisel, ning Kaitseliitu, kes hoiab pidevalt kohalike omavalitsuste ja kogukondade koostööd toimimas, kaasates inimesi ka õppustesse. Need on näited, kuidas kriisikindlus saab tegelikult teoks. Julgeolekuolukord seab Eesti ette täiendavaid väljakutseid. Hiljutine Venemaa tegevus, sealhulgas õhupiiri rikkumised, on toonud esile vajaduse tugevdada heidutust. NATO konsultatsioonid ja uued kaitsemeetmed, sh parem õhutõrjerelvastus, on osa sellest strateegiast. Kuid kriisivalmidus ei tähenda ainult sõjalisi ohtusid – kriisid võivad olla väga erineva iseloomuga.

Riigikogus on samuti astutud samme toimepidevuse tagamiseks. Uuendatud on kriisiolustikus toimimist ning leitud tehnilisi lahendusi, kus tavapärane töö on häiritud, näiteks elektrikatkestuse puhul. Sellised sammud annavad kindlust, et ka ootamatutes olukordades jääb demokraatlik otsustusvõime alles.

Anija Vallavolikogu esimees Jaanus Kalev tervitas kõiki külalisi Harjumaa äärealal, Anija mõisas, mis on samas piirkonna oluline maamärk. Ta lisas, et kogukond on viimastel aastatel pidanud läbi elama mitmeid kriise ning tulevik võib tuua veel uusi väljakutseid. Seetõttu on eriti tähtis, et tänased arutelud ei jääks vaid sõnadeks – siin jagatud teadmised ja tarkused peavad saama praktilisteks sammudeks, mis aitavad meie kogukondi ja kogu ühiskonda tugevamaks muuta.

Andre Sepp, Harjumaa Omavalitsuste Liidu tegevdirektor sõnas, et 1. oktoobril tähistame Omavalitsuspäeva, mis on tähtis hetk meie kõigi jaoks.  Harjumaa V Omavalitsuspäev on oluline et tuua esile mitte ainult valimisloosungid ja teenusepakkumine, vaid ka kohalike omavalitsuste sisuline roll ja tähendus. Harjumaa V Omavalitsuspäev Anija mõisas on tähtis sündmus, mis ühendab hoolivaid ja pühendunud inimesi – nii kodanikke kui ametnikke. Samuti on sümboolne, et meie seas on neid, kes aitavad ka Ukrainat, näidates, et südamega tegutsevaid inimesi leidub kõikidel positsioonidel. Soovin kõigile sisukat ja inspireerivat omavalitsuspäeva ning tervitan soojalt ka meie Ukraina sõpru. 

Avakõnega esines samuti Ukraina erakorraline ja täievoliline suursaadik Eestis H.E. Volodõmõr Bojetško, kes rõhutas, et Venemaa agressioon on kestnud üle kolme ja poole aasta ning Ukraina rahvas maksab selle eest ränka hinda nii elude kui ka vabaduse kaitsmisega. Tänu rahvusvahelisele toetusele, sealhulgas Eestilt saadud abile, on olnud võimalik üles ehitada hävinud taristut, nagu sillad, koolid ja lasteaiad, mis loovad lastele turvalised õpitingimused isegi sõja ajal. Ovrutši linna ja Eesti partnerite koostöö on heaks näiteks rahvusvahelisest solidaarsusest, mis aitab taastada eluks vajalikke tingimusi ning annab inimestele lootust normaalse elu juurde naasta. Ukraina kogemus kinnitab, et kriiside lahendamine eeldab tihedat koostööd riigi, kohalike omavalitsuste ja kogukondade vahel. Sama põhimõte on oluline ka Eestis – vaid ühiselt tegutsedes on võimalik tulla toime kõige raskemates olukordades. Ukraina võitleb täna mitte ainult enda, vaid kogu Euroopa tuleviku eest, ning ukrainlaste sõnul on Eestist saanud neile sellel teekonnal kindel sõber ja liitlane.

Anija vallavanem Riivo Noor edastas oma tervituse Kiievist, märkides, et tema panus Ukrainas abivarustuse toimetamisel on väga oluline. Ta rõhutas, et kui iga osaleja saab tänasest päevast kaasa mõne uue mõtte või idee, mida edasi arendada, on päev igati korda läinud. Noor tänas kaaskorraldajaid ning soovis kõigile sisukat ja meeldejäävat omavalitsuspäeva.

MTÜ Polis president, Tallinna Ülikooli õppejõud Sulev Lääne rõhutas, et Harjumaa V Omavalitsuspäeva idee, et kohalike omavalitsuste, kogukondade ja riigi koostöö kriisideks valmisoleku ning elanikkonnakaitse valdkonnas ei saa piirduda üksnes teoreetiliste aruteludega. Arvestades nii Eesti kui ka Ukraina kogemust, on elutähtis, et meil oleksid toimivad koostöömehhanismid ja selged tegevusplaanid, mis aitavad kriisiolukorras tagada sidusa tegutsemise ja inimeste turvalisuse. Lääne rõhutas, et ühine tegutsemine suurendab elanike usaldust avaliku võimu vastu ning loob kindlustunde, et riik, kohalikud omavalitsused ja kogukonnad suudavad ka rasketes oludes toime tulla. Tema sõnul on Omavalitsuspäev platvorm, mis võimaldab kohalike omavalitsuste ja nende liitude, riigi, kogukondade ja ülikoolide esindajatel koos mõelda, kuidas kriisideks paremini valmistuda.

Kohalike omavalitsuste päeva tähistatakse Eestis igal aastal 1. oktoobril, meenutamaks 1866. aasta Makoggukonna Seadus Baltia-merre kubbermangudele Ria-, Tallinna- ja Kura-male jõustumist. See oli otsustav samm, millega pandi alus Eesti kohaliku omavalitsuse traditsioonile ning kogukondade enesekorraldusele. Just sellest ajaloolisest taustast kasvab välja tänane arusaam, et tugev ja sidus ühiskond suudab kriisides paremini toime tulla. Ukraina praktilised kogemused kinnitavad samuti, et ükski kriis – olgu see sõda, looduskatastroof või muu hädaolukord – ei ole üksi lahendatav. Riigi, kohalike omavalitsuste ja kogukondade partnerlus on hädavajalik. Harjumaa V Omavalitsuspäev tõi esile, et sama arusaam peab olema ka Eestis: kriisideks valmistumine ei saa jääda ainult sõnadeks, vaid peab muutuma konkreetseteks kokkulepeteks, mehhanismideks ja lahendusteks, mis aitavad kaitsta inimesi ja tugevdada ühiskonna sidusust.

Tallinna Ülikooli kantsler Kristi Vinter-Nemvalts rõhutas, et Tallinna Ülikooli roll on mitmekihiline – luua teadmuspõhist teadmist, mida vajavad poliitikakujundajad ja otsustajad. Oluline on pakkuda tuge spetsialistidele ning valmistada ette noorsootöötajaid ja teisi praktikuid, kelle oskused on kriisiolukorras hädavajalikud. Tallinna Ülikool toimib platvormina, mis toob kokku teadmised ja kogemused, sealhulgas rahvusvahelisel tasandil. See loob võimaluse arutada ideid ja lahendusi, mis viivad konkreetsete kokkulepete ja praktiliste tegevusteni tugevama ja paremini toimiva ühiskonna nimel.

Päeva sisulistes ettekannetes käsitleti nii Eesti kui Ukraina kriisivalmiduse kogemusi. 

Tanel Talve, Eesti Külaliikumine Kodukant juhatuse liige sõnas, et külades elavad inimesed peavad end sageli kriisideks valmis olevaks – kuigi bussiühendus võib puududa ja teed on auklikud, tajutakse siiski, et elu on läinud paremaks. Samas on maapiirkondades väljakutseid rohkem ning kriisiolukorras otsivad sageli just linnaelanikud abi maalt ja turvatunnet. Oluline on mõelda, kas oleme suhelnud oma lähedastega ja hoolitsenud oma tagala eest – kui seda ei tehta, võivad probleemid muutuda palju suuremaks. Eesti külade ja kogukondade toimetulek on ülitähtis kogu ühiskonna jaoks, sest kriisides peame tegutsema rahvana ühtse organismina ja väärtustama hoolivust ning kaastunnet. Ilma nende põhimõteteta ei saa loota, et ka teised hoolivad meist. Samuti ei piisa vaid tehnilistest lahendustest, nagu generaatorid – oluline on inimeste koostöö ja valmisolek üksteist toetada.

Margo Irve, Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti elanikkonnakaitse osakonna juhataja sõnas, et Tallinn pöörab kriisivalmidusele üha enam tähelepanu, et linn suudaks kriisiolukordades oma elanikele turvatunnet pakkuda. Oleme loonud programmi, mille kaudu anname kriisiteadmisi oma töötajatele, aga ka partneritele ja korteriühistute esimeestele. Koolituste ja ürituste kaudu on kaasatud juba üle 6000 inimese, kes omakorda saavad teadmisi jagada oma peredes ja kogukondades.

Olulise sammuna on alustatud kortermajade kriisivalmiduse toetamist. Korteriühistuid nõustatakse varjumiskohtade rajamisel ning keldrite kohandamisel varjumiseks. Tallinnas on üle 3000 korterelamu, millest paljudel on kehtestatud nõuded varjumiskohtade ja -plaanide osas. Et kortermajad ei jääks kriisiolukorras täiesti abitusse seisu, on linn võtnud eesmärgiks tugevdada soojasõlmede toimepidevust – linna rahastusel hakatakse looma varuelektri lahendusi, mis tagaksid vähemalt soojasõlmede töö ka elektrikatkestuste ajal. Lisaks on Tallinn loonud mobiilsed kerksuskeskused – telgid, mida saab vajadusel kiiresti püstitada üle linna. Selliseid keskusi on plaanis juurde rajada, et pakkuda elanikele tuge ja infot ka kõige keerulisemates oludes. Täname koostööpartnereid, sealhulgas Päästeametit, ning vabatahtlikke, kelle panus on kriisivalmiduse kasvatamisel hindamatu.

Siseminister Igor Taro rõhutas, et ettevalmistuste tegemine kriisideks on möödapääsmatu, sest ohumaastik on viimase 10–15 aastaga kardinaalselt muutunud. Venemaa agressioon Ukrainas, droonirünnakute riskid ja teised hübriidohud ei ole enam teoreetilised, vaid igapäevane reaalsus. Ukraina kogemus näitab, et suured kriisid saavad alguse siseturvalisuse valdkonnast ning juba varasemalt tehtud ettevalmistused võivad osutuda otsustavaks, et kriis ei kasvaks kontrollimatuks.

Julgeolekukäsitlus peab seetõttu olema laiapindne – mitte ainult sõjaline kaitse, vaid ka elanikkonnakaitse, kriiside ennetamine ja toimepidevus. Iga kodanik peab teadma, milline on tema roll kriisis ning milliseid ülesandeid ta täidab. Rohkem kui 30 aasta järel oleme jõudmas faasi, kus elanikkonnakaitse muutub reaalseks tegevuseks, mitte ainult plaanideks paberil. Riigieelarves on loodud eraldi meede laiapindse riigikaitse rahastamiseks ning hiljutised seadusemuudatused on juba parandanud elanikkonnakaitse võimekust, sealhulgas uute ehituslubade kriteeriumite kaudu. Kohalikel omavalitsustel on kriiside lahendamisel võtmeroll. Ukraina omavalitsuste kogemus näitab, et kriisi puhkedes ei pruugi olla väliskommunikatsiooni, varustust ega juhiseid – siis tuleb otsuseid teha iseseisvalt ja loovalt. Näiteks on lasteaedade köökides küpsetatud leiba, kui muud võimalust ei olnud. Sellised näited kinnitavad, et detsentraliseeritud lahendused, kogukondlik initsiatiiv ja valmisolek võtta vastutus on hädavajalikud.

Minister rõhutas, et samuti tuleb panustada sidepidamise ja energia varustuskindlusse – näiteks satelliitside või katkematu elektri tagamine. Tähtis on, et kriisiolukorras ei jääks keegi ootama käske ülevalt, vaid oleks selge, kuidas vastutus on jagatud ja millised ülesanded tuleb kohapeal lahendada. Just siin on kohalike omavalitsuste ja kogukondade roll asendamatu.

Päästeameti Põhja päästekeskuse juht Marko Rüü rõhutas, et elanikkonnakaitse aluseks on iga inimese ja asutuse enda toimepidevus – ilma selleta ei ole võimalik kedagi teist aidata. Ukraina kogemus on karm näide, kus päästetöötajad on olnud otseselt rünnaku all, kaotanud üle 130 kolleegi ja viga on saanud ligi 500 päästjat.

Rüü sõnul on Eestis astutud olulisi samme, näiteks on tagatud generaatorite, kütuse ning söögi- ja joogivarude olemasolu mitmeks nädalaks. Eesmärk on, et 2027. aastaks oleks vähemalt 40% elanikkonnast kriisideks ette valmistatud. Kõige nõrgem on olukord Tallinna ja Ida-Eesti kortermajades. Rüü sõnas, et kui inimene ise ei ole valmis, siis kriisihetkel tegeleb ta vaid oma isiklike asjadega, kutsudes üles vähemalt seitsmepäevase toiduvaru loomisele ja selle kasutamise katsetamisele. Tema sõnul on oluline jätkata koostööd kohalike omavalitsuste, kogukondade ja vabatahtlikega, panustada koolitustesse.

Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras rõhutas oma videopöördumises, et kogukondadel on kriisideks valmistumisel ja nendega toimetulekul keskne roll. Tema sõnul ei ole võimalik tagada riigi või kohaliku omavalitsuse tõhusat tegutsemist ilma kogukondade aktiivse panuseta – kriisiolukorras saavad just kohalikud inimesed olla esimesed üksteise abistajad ja toetajad.

Terras tõi esile, et kogukondlik valmisolek ei tähenda üksnes varude loomist, vaid ka suhtlemist ja hoolimist. Kriisiolukorras on tugevad need kogukonnad, kus inimesed tunnevad oma naabreid, teavad olemasolevaid ressursse ja oskavad vajadusel üksteist aidata. Ministri hinnangul tuleb kogukondade rolli senisest rohkem väärtustada ja tugevdada. Selleks on vaja toetada kohalikke algatusi, soodustada omavahelist koostööd ning tagada, et nii linnades kui maal oleks olemas teadmised ja võimekus kriisidele reageerida. Terrase sõnul on kriisivalmidus laiapõhise julgeoleku üks alustalasid, mis eeldab ühist tegutsemist ja vastutuse jagamist kõigil tasanditel.

Riigikogu liige Mati Raidma rõhutas, et kriisivalmidus ja elanikkonnakaitse ei saa piirduda üksikute algatuste või projektidega, vaid vajavad terviklikku lähenemist kogu riigis. Tema sõnul on viimastel aastatel toimunud oluline areng õigusruumis – ajakohastatud on seadusandlust, muudetud ehitusnorme ning täpsustatud kohalike omavalitsuste kohustusi ja rolli kriiside ennetamisel ning lahendamisel.

Raidma tõi esile, et ohumaastik on võrreldes varasemaga oluliselt muutunud ning julgeolekukäsitlus peab olema laiapindne. Kriisideks valmisolek ei tähenda üksnes riigikaitset, vaid ka siseturvalisuse, kogukondade ja kohaliku tasandi suutlikkust toime tulla. Raidma rõhutas, et elanikkonnakaitse ei ole enam abstraktne teema, vaid väga konkreetne küsimus, kuidas tagada inimeste igapäevane turvalisus kriisiolukorras. Tema hinnangul on võtmetähtsusega praktilised mehhanismid ja koostöövormid, mis toimivad igapäevaelus ning mida on võimalik rakendada kohe kriisi puhkedes. Oluline on, et iga kodanik teaks oma rolli, kohalik omavalitsus omaks selgeid tegutsemisplaane ning riik looks vajaliku raamistikku ja ressursid. Ainult nii on võimalik tagada, et kriisideks valmistumine ei jääks paberile, vaid muutuks reaalsuseks, mis suurendab inimeste turvatunnet ja usaldust avaliku võimu vastu.

Eesti Varude Keskuse arendusjuht Viola Murd rõhutas, et kriisivalmiduse keskmes on inimeste ja kogukondade võimekus tagada esmavajalikud varud. Tema sõnul ei saa kriisiolukorras loota ainult riigi sekkumisele – iga pere ja kogukond peab olema valmis vähemalt mõneks ajaks iseseisvalt hakkama saama.

Tema hinnangul on varude süsteemne planeerimine ja hoidmine osa laiemast elanikkonnakaitsest. Toidu, joogivee, ravimite ja energiavarude olemasolu ei ole pelgalt praktiline küsimus, vaid ka ühiskonna toimimise ja turvatunde alus. Varude olemasolu annab meile kindluse, et kriisihetkel ei katkeks igapäevaelu täielikult ning et esmavajadused on ka ootamatutes olukordades tagatud. Ta lisas, et varude loomine ja hoidmine peab olema nii riiklik kui ka kohalik prioriteet. Riigi ülesanne on tagada strateegilised reservid ja koordineerida nende kasutamist, samas kui omavalitsused ja kogukonnad peavad toetama inimeste teadlikkust ja valmisolekut. Murdi sõnul on oluline, et varude küsimust ei nähtaks ainult kriiside kontekstis, vaid osana igapäevasest turvalisusest ja kestlikust elukorraldusest.

Ukraina Ülemraada liige ja Ukraina-Eesti parlamendirühma esimees Arseni Puškarenko rõhutas oma sõnavõtus, et Ukraina kogemus pea nelja aasta pikkusest sõjast on karm meeldetuletus, et kriisideks tuleb valmistuda strateegiliselt ja pikaks ajaks. Ta meenutas, et sõja esimestel päevadel osutusid kõige olulisemaks kohalike omavalitsuste juhid, kes pidid tegutsema üksi enne, kui riigi ressursid ja kaitsevägi appi jõudsid. „Esimestel tundidel ei saa loota riigivarudele – iga kohalik omavalitsus peab olema valmis oma ressurssidega hakkama saama,“ märkis ta.

Puškarenko sõnul õpetas sõda, et detsentraliseerimine ja kohalike omavalitsuste tugev roll on kriiside ajal üliolulised. Ukraina parlament lihtsustas kiiresti otsuseid, et võimaldada KOVidel teha koostööd ettevõtetega, tagada varustatus ning isegi soetada droone sõjaväe toetuseks. Samas tõi see esile ka vajaduse kontrollida ressursside kasutust ning planeerida targalt, sest kriis võib kesta palju kauem, kui esialgu arvati. Ta rõhutas, et kriisides ei piisa vaid riigi tasandi meetmetest – omavalitsused peavad kriitiliselt hindama oma varusid ja suutma esimesed sammud ise astuda, sealhulgas evakuatsiooni korraldamisel või elanike esmavajaduste tagamisel. Puškarenko tänas Eestit ja siinseid kogukondi humanitaarabi ja solidaarsuse eest, rõhutades, et Ukraina võitleb mitte ainult enda vabaduse, vaid ka Euroopa väärtuste ja tuleviku nimel.

 

Ovrutši linnapea Ivan Korud rõhutas oma sõnavõtus, et kohalike omavalitsuste roll kriisiolukorras on ülioluline, sest just nendele langeb vastutus esimeste tundide ja päevade jooksul. “24. veebruari hommik algas meie jaoks mitte päikesetõusuga, vaid õhuhäirega,” meenutas ta, kirjeldades, kuidas linn piiril Valgevenega pidi koheselt tegutsema. Esimestel tundidel kutsuti inimesed kokku, tehti otsuseid ja mobiliseeriti kogukond – ligi 30 000 elanikku ühendas jõud, et blokeerida teid ja rajada kaitsetõkkeid, vältimaks vaenlase sissetungi.

Kuigi maismaal suudeti vaenlast tõrjuda, olid õhurünnakud halastamatud – juba esimestel päevadel hävitati Ovrutši kümneid elamuid, sealhulgas 48 korrusmaja ja üle saja eramaja. See tõi kaasa hulga lisaprobleeme, alates toidu- ja meditsiinivarude nappusest kuni hädavajaliku taristu purustamiseni. Linnapea sõnul tuli kiiresti leida lahendused elanikkonna turvalisuse tagamiseks, luua eraldi logistika ja rajada süsteemid, mis suudaksid toimida ka sõjaolukorras. Tänaseks on Ovrutsis loodud spetsiaalsed osakonnad, mis tegelevad sihipäraselt sõja ja kriisiga seotud ülesannetega.

Ta märkis, et Venemaa agressioon on hävitanud tohutul hulgal infrastruktuuri ning nõudnud Ovrutšis sadu inimelusid. Samas rõhutas linnapea inimeste vaprust ja kogukondlikku vastupidavust, mis aitas kriitilistel hetkedel linna kaitsta ja igapäevaelu taastada. Oma sõnavõtu lõpetuseks tänas ta Eestit ja siinset ühiskonda osutatud abi eest, meenutades, et juba sõja esimestel päevadel jõudis Ovrutši Eesti toetus nii humanitaarabi kui ka poliitilise solidaarsuse näol.

 

Päeva teises pooles toimusid töötoad teemadel Riigi ja partnerite vaade kriisivalmidusele ning Kogukonna ja kohaliku omavalitsuse vaade kriisivalmidusele, kus arutati kriisivalmidust riigi ja partnerite ning kogukondade ja kohalike omavalitsuste vaatepunktist.

Riigi ja partnerite vaade kriisivalmidusele töötoas osalesid mitmed valdkonna eksperdid ja praktikud, kes tõid esile kriisivalmiduse ja elanikkonnakaitsega seotud võtmeküsimused.

Siseministeeriumi kantsler Tarmo Miilits avas teema arutelu rõhutades, et kriisideks valmisolek peab olema terviklik ja kõiki ühiskonna tasandeid hõlmav. Tema sõnul ei piisa pelgalt riigi tasandi plaanidest – oluline on, et ka kohalikud omavalitsused ja kogukonnad teaksid oma rolli ning tegutseksid koostöös.

Harjumaa Omavalitsuste Liidu siseturvalisuse nõunik Kaido Taberland rõhutas, et kohalike omavalitsuste roll kriisideks valmistumisel on kriitilise tähtsusega, sest just kohalikul tasandil tunnetatakse kogukondade tegelikke vajadusi ja väljakutseid. Ta toonitas, et Harjumaa omavalitsuste koostöö peab olema eeskujuks ka mujal Eestis.

Sotsiaalkindlustusameti Põhja-Eesti piirkonna koordinaator Liisa Paavel käsitles kriiside sotsiaalset mõõdet, rõhutades hoolekandeasutuste ja tugisüsteemide toimepidevust. Tema sõnul tuleb arvestada, et kriiside ajal suureneb kõige haavatavamate inimeste abivajadus, mistõttu peab valmis olema nii teenuste jätkumiseks kui ka inimeste kiireks toetamiseks.

Korteriühistute Liidu juhatuse liige Angelika Naris tõi esile kortermajade valmiduse küsimuse. Ta märkis, et korteriühistutel on kriisideks valmistumisel kandev roll – alates varjumiskohtade loomisest kuni elanike teadlikkuse tõstmiseni.

Põhja päästekeskuse ennetusbüroo juhataja Reili Uueküla rõhutas ennetustöö tähtsust – elanike teadlikkus ja praktilised oskused on sageli kõige olulisemad tegurid kriisides hakkama saamisel. Tema hinnangul peab elanikkonna koolitamine olema pidev ja järjepidev tegevus, mitte vaid kampaania korras tehtav ettevõtmine.

Eesti Varude Keskuse arendusjuht Viola Murd käsitles varude loomise ja hoidmise teemat, rõhutades, et kriisivalmidus algab esmavajaduste kindlustamisest. Tema sõnul peab riik tagama strateegilised reservid, kuid igal perel ja kogukonnal peab olema vähemalt esmane varu, mis võimaldab mõnda aega iseseisvalt toime tulla.

Kogukonna ja kohaliku omavalitsuse vaade kriisivalmidusele töötoas rõhutati, et kriisideks valmisolek ei saa piirduda ainult riigi tasandi plaanidega, vaid peab algama kogukondadest ja omavalitsustest.

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi asekantsler Sigrid Soomlais avas arutelu, rõhutades kogukondade ja omavalitsuste rolli kohalike ressursside ja oskuste rakendamisel. Anija Vallavolikogu esimees Jaanus Kalev tõi esile piirkondliku kogemuse, kus keerulised ajad ja kriisid on näidanud, et just kohalik koostöö ja inimeste valmisolek aitavad kriisidest läbi tulla.

Põhja päästekeskuse kriisibüroo juhataja Priit Janno rõhutas praktiliste kriisiplanide tähtsust ning vajadust hoida neid regulaarselt ajakohasena. 

Kopli vabatahtliku päästekomando pealik Raoul Raidna tõi esile vabatahtlike panuse, mille tähtsus kriisides on hindamatu – just vabatahtlikud on sageli esimesed, kes kriisiolukorras abivajajateni jõuavad.

Arutelu juhtis Harjumaa Omavalitsuste Liidu tegevdirektor Andre Sepp ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi asekantsler Sigrid Soomlais, kes rõhutasid, et kriisivalmiduse tugevdamiseks tuleb leida tasakaal riigi, omavalitsuste ja kogukondade vastutuse vahel ning  vaja on tagada, et koostöö ei piirduks vaid plaanide koostamisega, vaid kanduks ka igapäevastesse tegevustesse.

Vastu võeti Harjumaa V Omavalitsuspäeva deklaratsioon, mis edastatakse Riigikogu juhatusele, Vabariigi Valitsusele ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu juhatusele.

Toimus traditsiooniline Harjumaa Omavalitsuspäeva korraldusõiguse üleandmine, seekord Maardu linnale. Teatepulga võtsid üle Maardu Linnavolikogu esimees Ailar Lyra ja Maardu linnapea Aurika Sin-Kerra. 

 

HOP 2025 päevakava on leitav SIIN.

HOP 2025 esitlused on leitavad SIIN.

Üritust on võimalik järgi vaadata Saundland lingil SIIN. 

Tallinna Ülikooli poolne fotogalerii SIIN. 

Anija valla info SIIN.