Osalemiskutse - Sotsiaalse maailma seletamine: lähenemised sotsiaalteadustes

Sotsiaalteadused tegelevad keerukate sotsiaalsete nähtuste seletamisega. Seletamispraktikad varieeruvad aga märkimisväärselt eri distsipliinide ja uurimistraditsioonide lõikes – alates põhjuslikust järeldamisest ja formaalsest modelleerimisest kuni tõlgenduslike ja ajalooliselt põhistatud juhtumipõhiste lähenemisteni. See mitmekesisus tõstatab fundamentaalseid küsimusi sotsiaalteadusliku seletamise eesmärkide, piiride ja standardite kohta. Samal ajal on teadusfilosoofid arendanud välja rikkalikke seletusteooriaid, mis jäävad sageli empiirilise praktikaga vaid lõdvalt seotuks. Käesoleva kahepäevase töötoa eesmärk on tuua kokku praktiseerivad sotsiaalteadlased ja sotsiaalteaduste filosoofid, et luua ruum vastastikuseks aruteluks seletamise olemuse ja praktika üle sotsiaalteadustes.

Ootame ettekandeid, mis käsitlevad sotsiaalteaduslikku seletust erinevatest metodoloogilistest ja filosoofilistest vaatenurkadest lähtuvalt. Eriti julgustame esitama töid, mis seovad filosoofilise analüüsi empiirilise uurimistööga või pakuvad kriitilist refleksiooni olemasolevate seletamispraktikate üle. Võimalike teemade hulka kuuluvad (kuid ei piirdu nendega):

• Kuidas sotsiaalteadusliku metodoloogia areng mõjutab seletamispraktikaid (nt arengud kvantitatiivsetes ja kvalitatiivsetes meetodites, segameetodid, põhjuslik järeldamine ja põhjuslik modelleerimine, võrdlev ja juhtumipõhine uurimine)
• Seletuslik pluralism sotsiaalteadustes (nt seletusnormide ja -funktsioonide varieeruvus eri distsipliinides ja traditsioonides, mittepõhjuslike seletuste roll)
• Filosoofiliste seletusteooriate väärtus sotsiaalteaduslikule praktikale
• Põhjuslike mehhanismide roll sotsiaalteaduslikus teoretiseerimises
• Mudelid kui seletuslikud vahendid (nt millist seletuslikku rolli mängivad idealiseeritud mudelid?)
• Sotsiaalteadusliku seletuse seos teiste teaduslike tegevustega (nt mõistmine, tõlgendamine, kirjeldamine, ennustamine, mõõtmine, kontroll)
• Väärtuste, eetiliste kaalutluste ja võimusuhete roll sotsiaalteaduslikus seletuses (nt episteemilised ebaõiglused seletuspraktikas, seletusliku performatiivsuse küsimused)
• Institutsionalistlikud lähenemised sotsiaalteaduslikule seletusele  (nt erinevused selles, kuidas institutsioonid seletavad ja kuidas neid seletatakse eri distsipliinides ja traditsioonides)
• Juhtumipõhised refleksioonid (nt seletamispraktikad ebavõrdsuse, populismi, rände, valitsemise jms uurimisel)

Töötuba koosneb sessioonidest, kus osalejad teevad kuni 30-minutilisi ettekandeid, millele järgnevad arutelud. Töötuba toimub inglise keeles. Inglisekeelsed ettekandepakkumised, mis sisaldavad ettekande pealkirja, abstrakti (kuni 750 sõna) ja autorite andmeid, palume saata Joonatan Nõgistole (joonatan.nogisto@tlu.ee) hiljemalt 10.05.2026. Otsused tehakse teatavaks nädala jooksul (hiljemalt 17.05.2026).

Töötuba toetab TLÜ elutee, heaolu ja avatud ühiskonna uuringute tippkeskus (TEHA). 

Töötoa korraldajad:

• Joonatan Nõgisto on nooremteadur Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis (School of Governance, Law and Society). Tema peamised uurimishuvid hõlmavad seletusteooriat, mehhanismipõhist teoretiseerimist sotsiaalteadustes ning nurjatud probleemide valitsemist. Tema doktoritöö käsitleb konstitutiivse seletuse metodoloogiat poliitikateaduses. 
• Ettekandja: Petri Ylikoski, sotsioloogia professor (Helsingi Ülikool). Petri Ylikoski on Helsingi Ülikooli sotsioloogia (teaduse ja tehnoloogia uuringute) professor. Tema uurimishuvide hulka kuuluvad seletus- ja tõendusteooriad, teadussotsioloogia ja ühiskonnateooria. Tema praegune uurimistöö keskendub mehhanismipõhise sotsiaalteaduse alustele, institutsionaalsele epistemoloogiale ja tehisintellekti sotsiaalsetele tagajärgedele.