ÜTI teadusseminaril arutleti hiliskarjääri mustrite üle

Eelmise nädala kolmapäeval, 24. septembril, toimus ÜTI teadusseminar, mille keskmes oli hiliskarjäär. Eakate osakaal on viimastel aastakümnetel tööturul kasvanud. Samas on vähe teada sellest, millised on tööjätu mustrite kõrval terviseteed ja kuidas majanduskriisid hiliskarjääri mõjutavad. Kas vanemad töötajad on paremini kaitstud või paljastab majanduslangus nende haavatavuse? Kas majanduskriis jätab jälje kohordi edasisele tööturuga seotusele? Millised tööturupoliitikad pehmendavad kriiside mõju sellele sihtgrupile?

Oma ettekandes käsitlesid Marge Unt ja Kadri Täht hiliskarjääri toetudes kuni kolme aastakümne andmetele enam kui kahekümnes Euroopa riigis (SHARE 2017-2022 ja tööjõu-uuringu andmeid 1992-2022). Esinejad rõhutasid, et töötee pikendamise kõrval on tervis liiga vähe tähelepanu saanud. Balti riikides ja Põhjamaades on sarnased hiliskarjääri mustrid: vähesed lahkuvad tööturult enne ja pea pooled jätkavad töötamist peale ametlikku pensioniiga. Samas terviseteedes on riigiti olulised erinevused: pensionieas töötamist jätkavatest inimestest on Baltikumis pea pooled halva tervisega, samas kui Põhjamaades vaid iga kuues. Oluline motivatsioon tööturule jääda on madal pensioni asendusmäär. Teine seminaril kõlanud sõnum oli, et erinevad tööturumeetmed on mõjukad ka hiliskarjääride kujundamisel. Majanduskriisid vähendavad vanemaealiste tööturu seotust vähem kui teistel põlvkondadel, aga tugevama tööhõivekaitse mõju on sooti erinev: see aitab mehi, kuid mitte naisi. Teisalt, investeeringud täiendkoolitustesse ja muudesse aktiivsetesse tööturumeetmetesse maandavad majanduskriisist tulenevaid riske enam naiste puhul ja toetavad pikemalt tööturule jäämist. Viimaks näitasid esinejad, et kuigi viis aastat peale majanduskriisi on selle mõju töötamise tõenäosusele kadunud, siis kriisi tulemusel on suurenenud ajutiste ja osaajaga töötajate osakaal. Riigid, kus pakutakse rohkem täiendõpet, suudavad ka kriisijärgselt säilitada suuremat hulka püsivaid töökohti.

Teadusseminaril osales üle 20 inimese ja tekkis elav diskussioon, näiteks arutleti selle üle, mida saaks teha töökohatasandil, et toetada pikemat ja tervisepiiranguteta hiliskarjääri. Esinejad on rõõmsad tekkinud mõttevahetuse üle ning loodavad, et tehtud töö omab laiemat mõju mõistmaks ja toetamaks võrdsemat hiliskarjääri.

Teadusseminaril tutvustatu toetub projekti MapIneq tulemustele. Horisont Euroopa projekt MapIneq uurib põlvkondade vahelist, hariduslikku ning töö- ja tervisealast ebavõrdsuse kumuleerumist üle elukaare ja eri eluvaldkondade vahel viimastel kümnenditel. Projekti rahastab Euroopa Liit Euroopa Horisont programmist lepingu nr 101061645 alusel (www.mapineq.eu). Vaated ja arvamused, mida väljendatakse, on vaid autorite omad ja ei kajasta Euroopa Liidu ega European Research Executive Agency (REA) seisukohti. Ei Euroopa Liit ega toetuse andja ei vastuta nende eest.