Doktoritöö: Facebook toetab Eesti muusikamaastiku mitmekesisust
Muusikatarbimise olulisimaks formaadiks on kujunemas algoritmiliselt kureeritud lauluviirud voogedastusplatvormidel. Paljude arvates seab see ohtu salvestatud muusika väärtuse autonoomse kunstivormina ja täheldatakse tarbijate passiivset suhet lindistustesse.
Seetõttu räägitakse enam ka muusikaajakirjanduse ja -kriitika allakäigust – selle kahanevast mõjust nii muusikaäri toetajana kui ka muusikakultuuri hindaja, mõtestaja, selgitaja ja tähenduste loojana. Millist mõju avaldab sotsiaalmeedia Eesti muusikamaastikule, uuris Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudis doktoritööd kaitsev Madis Järvekülg.
Olukorras, kus globaalsed digihiiud haaravad suure osa reklaamituludest, on sisukat kohalikku kultuuriajakirjandust väga keeruline ülal hoida. Seda probleemi süvendab ka digimeedia ökosüsteemis paratamatult ilmnev protsess: auditooriumide killustumine.
“Selles taustsüsteemis on huvitav jälgida, mida teevad muusikaajakirjanikud, muusikatööstuse professionaalid, ning muusikaentusiastid Eestis kõige populaarsemas sotsiaalvõrgustikus Facebook,” põhjendab Madis Järvekülg oma uurimistöö tagamaid, “kas see platvorm võimaldab tähenduslikku muusikaarutelu, mida paljude hinnangul järjest vähem „vanas meedias“ leidub ja milline on selle platvormi roll kohalike muusikaettevõtjate tegevuses?”
Paljud muusikaajakirjanikud, -eksperdid ja -ettevõtjad, tegutsevad kohalikus muusikatööstuse süsteemis vägagi erinevates rollides samal ajal. Üks inimene võib tegutseda korraga nii raadiosaatejuhina, kriitikuna, ürituste korraldajana, mänedžerina, muusikuna jne. Facebook võimaldab ühtaegu nii nende rollide ja identiteetide paljunemist kui ka nende sulandumist.
“Neid omadusi võib nimetada selle platvormi „lubavusteks“ (affordances), mida saab strateegiliselt erineval moel ära kasutada,” selgitab Järvkülg, “näiteks selleks, et oma sihtauditooriumide hulgas nähtavust suurendada. Tähelepanu on ju peamine ressurss, mille pärast kaasaegsel üleküllastunud turul edu saavutamiseks võideldakse.” Eriti oluline näib Facebook olevat just n-ö nišimuusikakultuuridele ja mikroettevõtjatele, kes oskavad platvormi „lubavusi“ turunduse eesmärkidel loominguliselt ära kasutada ning vähem peavoolu muusikaäri liidritele.
Muusikafännide poole pealt vaadatuna ilmnes, et Facebook võimaldab kogukondlikke tegevusi, mis seostuvad pigem digieelse muusikamaailmaga – aktiivsed grupid on organiseerunud ümber kindlalt piiritletud muusikažanrite, plaadikogumise, muusikaviktoriini ja muusika üle nuputamise, jagatud mälestuste jne. Need kontekstitundlikud n-ö narratiivsed ja sotsiaalsed praktikad on justkui vastujõud muusika andmestumise (ja algoritmilise personaliseerimise) tendentsile, mida veavad voogedastusplatvormid nagu Spotify.
Teatav arusaam rollide autonoomiast, mille kaudu digieelses muusikamaailmas näiteks „tööstuse“ ja muusikapressi vahelisi suhteid käsitleti, on tänaseks paljuski mõttetuks muutunud. Järvekülg leiab, et Eesti turg on väga väike ja rollide paljusus ning sulandumine on osaliselt ka paratamatu. “Kohalikul tasandil vajab meie muusikatööstus ka järjepidevalt usaldusväärseid andmeid nii muusikatarbimise kui ka muusikaettevõtluse spetsialistide tegevuste kohta,” rõhutab ta.
Seega võib doktoritöö tulemusi analüüsides öelda, et ehkki sotsiaalmeedia mõju kultuurile peetakse pahatihti pigem negatiivseks, siis Eesti muusikatööstuse kontekstis võib näha ka positiivseid ilminguid – Facebookis toimuv on mitmes mõttes kogukondadele tähenduslik, mitmekesisust toetav ning seeläbi ehk isegi "kultuuriväärtuslik". “Need on asjad, mida meedia- ja kultuuripoliitilistes otsustes silmas pidada,” võtab Järvekülg oma uurimistöö laiema konteksti kokku.
18. aprillil kell 17 kaitseb Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudist Madis Järvekülg doktoritöö, mille teemaks on „Facebook kui digitaalne muusikaplatvorm: Eesti muusikakultuuri kommunikatiivne ümberorganiseerumine“ ("Facebook as a digital music platform: Communicative reorganization of Estonian music cultures").
Avalik kaitsmine toimub Tallinna Ülikooli saalis M648. Kaitsmist saab jälgida ka Zoomi vahendusel.
Doktoritöö juhendaja on Tallinna Ülikooli professor Indrek Ibrus. Oponendid on Microsoft Researchi juhtivteadur Nancy Baym ja Toronto Ülikooli dotsent David Nieborg.
Doktoritöö on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas ETERA.